Obsah (8)

§ 45§ 18§ 46§ 47§ 49§ 8§ 54§ 59

2-23-16059 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-16059 Tsiviilasi S Ri maksejõuetusavaldus Menetlust

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 18.12.2023 kohtule usaldusisiku hinnangu, võlgniku varaja võlanimekirja koos lisadega ja tasutaotluse ning 25.01.2024 usaldusisiku tasutaotluse paranduse. 4.
2. Üldised asjaolud. Maksu- ja tolliameti andmetel on võlgnik saanud tulumaksuga maksustatavat tulu järgmiselt: 2020.a. bruto 15 809 eurot neto 13 217 ehk keskmiselt 1 101 eurot/kuus 2021.a. bruto 23 998 eurot neto 19 888 ehk keskmiselt 1 657 eurot/kuus 2022.a. bruto 9 638 eurot neto 8 769 ehk keskmiselt 731 eurot/kuus 2023 10 kuud bruto 12 311 eurot neto 10 672 ehk keskmiselt 1 067 eurot/kuus • 2021 aasta sissetuleku hulgas oli ka Pensioni II samba osakute eest laekunud brutosumma 7 602,69 eurot, millest ta ca ½ kasutas võlgade tasumiseks. • 2021 aasta augustis vahetas ta elukohta ning ei suutnud XXXXXXXX kohe uut töökohta leida, mistõttu ta oli 11 kuud töötu ja sissetulekuks oli töötutoetus vahemikus 530-810 eurot. • Alates augustist 2022 töötab ta XXXXXXXXXXXXXX, keskmise netotasuga 1070 eurot/kuus. • Tema sissetuleku hulka on maksejõuetusavalduses ja varanimekirjas loetud ka peretoetus 910 eurot ja laste saadav elatis 564 eurot. Tegelikkuses peaks tema maksevõime hindamisel arvestama siiski vaid töötasuga, kuna peretoetus ja laste elatis on mõeldud laste ülalpidamiseks, mitte väikelaenudest tekkinud võlgnevuste tasumiseks. 4.
3. Hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on 35 392,50 eurot, millest 30 478,47 eurot on muutunud sissenõutavaks. Tema suhtes on ajavahemikul 15.09.2021- 17.10.2023 avatud kokku 7 täitetoimikut. Võlgnikul puudub igasugune vara ja arestitav sissetulek, kuna tal on 3 ülalpeetavat last ja tema sissetuleku suurust arvestades ei ole sellest lubatud kinnipidamisi teostada. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. 4.
4. Hinnang makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnik selgitab, et maksejõuetuse põhjuseks on rumalusest võetud laenud ja hiljem uued laenud eelmiste maksete tasumiseks. Maksejõuetust süvendas see, et 2021-l aastal Saaremaale kolides ei leidnud ta 11 kuu jooksul tööd. Usaldusisikule esitatud andmete alusel on S Ri maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ning seejärel uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks. Maksejõuetuse süvenemisele aitas kaasa 2021-l aastal 11-kuune töötuperiood. Maksejõuetuse tekkimise tegelikuks ajaks on hiljemalt 2021 suvi, kui tema suhtes esitati esimene maksekäsu kiirmenetluse avaldus, millest tulenevaid kohustusi ei ole ta suutnud siiani tasuda. Uute laenude arvelt eelmiste tasumisega ning Primero Finance OÜ-ga enda jaoks kahjuliku lisakokkuleppe sõlmimisega lükkas võlgnik ülejäänud laenude maksehäirete tekkimist edasi, jättes näiliku ettekujutuse oma maksevõimelisusest. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. 4.
5. Hinnang edasise menetluse osas, sh, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Võlgnik on maksejõuetusavalduse punktis 8.
6. taotlenud oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, usaldusisik on siiski analüüsinud ka alternatiivvariante. 3 2-23-16059 1) Võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsusest: Käesoleval ajal puudub võlgnikul vara ja arestitav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Avalduses on võlgnik märkinud, et viimase kahe aasta jooksul on ta palga kinnipidamistest ja tulumaksutagastusest suutnud tasuda kohustusi ca 3000 euro ulatuses, mis teeb keskmiselt 125 eurot/kuus. Usaldusisikule on võlgnik öelnud, et kuna Primero Finance OÜ makse jääb ära, siis suudaks ta igakuiselt tasuda kohustusi kuni 200 euro ulatuses kuus. Selliselt, 200 euro kaupa, kuluks 35 400 euro suuruse summa tasumiseks 177 kuud, ehk 14,75 aastat, mis ilmselgelt ei ole mõistlik võlgade ümberkujundamise periood, millega võlausaldajad nõustuksid. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik. 2) Võimalik laenude refinantseerimine: Laenude refinantseerimine tähendaks, et mõni pank või muu finantseerimisasutus annaks pikema tähtajaga laenu kõigi võlgniku kohustuste refinantseerimiseks. Võlgnikul sissetuleku ja tagatise puudumisel ei ole ükski vastutustundlik laenuandja valmis talle laenu andma, mistõttu laenude refinantseerimine ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: 1) S R oma kohustusi täita ei suuda ja on maksejõuetu; 2) võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku mõistliku tähtajaga ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks; 3) laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). S R on maksejõuetusavalduses koos pankroti väljakuulutamisega taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada

§ 45

lõikes 3 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:

1. kuulutada välja S Ri pankrot;
2. nimetada pankrotihaldur;
3. algatada S Ri kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukoht
4. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 18.12.2023 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on S Ri töötasu umbes 1067 eurot kuus, lisanduvad peretoetus 910 eurot (avalduse esitamise seisuga) ning elatis 564 eurot, mida usaldusisiku hinnangul ei peaks võlgniku maksevõime hindamisel arvestatama, kuna viimase on mõeldud laste ülalpidamiseks mitte võlgnevuste tasumiseks. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 35 392,50 eurot, millest 30 478,47 eurot on muutunud sissenõutavaks. Maksejõuetusavalduses toodud andmete kohaselt on võlgniku igakuiste sissetulekute ja väljaminekute vahe 117 eurot, mis ei ole võlgnevuste tasumiseks piisav. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti. 4 2-23-16059
3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
4. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja

§ 18

lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

1. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
2. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 12.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 13. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse 5 2-23-16059 kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 14.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
2. aastal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot, alates 01.01.2024 on see 164 eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 884,50 eurot (käibemaksuga).
4. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 6 2-23-16059 Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 159,50 eurot, kokku 884,50 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7