Obsah (8)

§ 657§ 696§ 173§ 171§ 174§ 175§ 217§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5482 Kohtuasi Pärnu linn, Suur

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Puudutatud isik tugines määruskaebemenetluses sisuliselt samadele väidetele, millele maakohtu menetluses. Maakohus vastas määruses tema vastuväidetele ning põhjendas oma seisukohta piisavas ulatuses. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude tasumata jätmise ja viivitamise eest alates 01.02.2020 kuni 30.04.2023 ning palus puudutatud isikult välja mõista 3 põhivõla 1004,66 eurot ja viivise 118,11 eurot. Põhivõlg koosnes tasumata jäetud kindlustusmaksetest 38,08 eurot ning tasumata jäetud remondifondi maksetest 966,58 eurot. Avaldaja tugines asjaolule, et puudutatud isik rikkus korteriomandist ning avaldaja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, väites, et korteriühistu ei täitnud enda kohustusi tema ees kohaselt. Puudutatud isik ei olnud nõus tasuma makseid remondifondi, sest sellest tasuti korteriühistu laenu, millist kohustust tal ei olnud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väidetega, et ta keeldus põhjendatult korteriühistu majandamiskulude maksete tasumisest. Avaldaja tõi välja nõude kujunemise ja esitas selle aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Nõude tõendamiseks esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku võlgnevuse arvestuse, talle esitatud arved alates 01.02.2020 kuni 30.04.2023, korteriühistu 26.10.2017 üldkoosoleku protokolli ning korteriühistu 17.10.2017 juhatuse koosoleku otsuse. Puudutatud isik ei esitanud selliseid väiteid ja tõendeid, mis annaksid aluse jätta avaldaja nõue rahuldamata.
4. Avaldaja põhikirja p 3.2.
5. sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, vähemalt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (tl 12). Remondifondi makse suurus otsustati 26.10.2017 asutamiskoosolekul, kus määrati makse suuruseks 0,50 eurot/m2 kohta (tl 53 p). Eelnimetatud otsust ei vaidlustatud. 02.08.2020 üldkoosolekul kinnitati häälteenamusega remondifondi makse suuruseks 0,6 eurot/m2 kohta alates
6. aasta augustist seoses remonditööde vajadusega (tl 117). Puudutatud isik osales 02.08.2020 koosolekul ja oli selle otsuse vastu, kuid ei vaidlustanud 02.08.2020 üldkoosoleku otsust. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune remondifondi makse arvestatud kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 3.2.
7. ja puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurusega 44 m². Ebaõige oli puudutatud isiku väide, et remondifondi maksete tasumisel tasuks ta teiste isikute laenumakseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei osalenud puudutatud isik pangalaenu tagasimaksmisel, kuivõrd ta tasus renoveerimistööde eest varem, enne laenulepingu refinantseerimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõendanud puudutatud isik, et avaldaja kasutab remondifondi vahendeid teiste isikute pangalaenu tagasimaksmiseks.
8. Volitus juhatusele sõlmida panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga leping korterelamu kaasomandi kindlustamiseks anti asutamiskoosolekul (tl 54). Kindlustusmakse arvutati kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 3.2.
9. ja KrtS § 40 lg-ga
10. Ringkonnakohtu hinnangul tõendas avaldaja, et puudutatud isik jättis põhjendamatult maksmata kindlustusmaksed 38,08 euro ulatuses (tl 159-160).
11. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja esitas kohtule tabelid viivisenõude kujunemise kohta (tl 23-25, 159-162). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud.
12. Kohtu hinnangul ei esitanud puudutatud isik määruskaebemenetluses asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid aluse vaidluse teisiti lahendada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 17.

§ 696lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4 18. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kuigi puudutatud isik ei olnud nõus avaldaja menetluskulude suurusega, ei esitanud ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi vastuväiteid. Maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ja põhjendatud ei ole puudutatud isiku vastuväide avaldaja menetluskulude suurusele. 19. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda

§ 174lg 3 järgi ka ringkonnakohus.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades toiminguid kokku 3 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta).

§ 217lg 1 lubab menetlusosalisel osaleda menetluses esindaja kaudu.

Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 p-s 14 korteriühistu õigust osaleda menetluses esindaja kaudu. 21. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleval juhul on lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga, kuid esindaja ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse ja avaldaja esitatud vastuse mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 200 eurot. Avaldaja ei taotlenud kulude hüvitamist käibemaksuga (

§ 174lg 10).

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5