← Eesti

2-24-600/3

Obsah (5)§ 371§ 168§ 174§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-600 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capit

§ 371lg 2 p 2 alusel.

6.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus kuulutas 2. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14716 välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus menetleb füüsilise isiku maksejõuetusavaldust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 1 lg 2 ja § 43 näevad ette, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldajaks (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kuna praeguses asjas ei ole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud, tuleb kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, sest välja on kuulutatud kostja pankrot ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagist ja selle lisadest nähtuvalt on hageja nõue tekkinud enne kostja pankroti väljakuulutamist, mistõttu on hageja pankrotivõlausaldajaks PankrS § 8 lg 3 mõttes ning tal on PankrS § 44 lg-st 1 lähtuvalt õigus esitada oma nõuded ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, st pankrotimenetluses. 7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. 2

(3)8.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata, mistõttu tuleb hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot

§ 150lg 1 p 2 järgi hageja avalduse alusel tagastada hageja nimetatud pangakontole.

9.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.