Obsah (14)

§ 113§ 4034§ 14§ 164§ 8§ 9§ 76§ 82§ 401§ 402§ 1§ 100§ 101§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse aeg ja koht 28.12.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2336 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi H-L P vastu võla

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

1. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist 1 kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
2. OK Incure OÜ esitas 10.02.2023 Viru Maakohtule hagi H-L P vastu võlgnevuse nõudes. 05.04.2023 määrusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. Hageja esitas 28.04.2023 hagiavalduse täienduse koos nõude loovutuse teatise ja riigilõivu maksekorraldusega. 06.06.2023 jättis kohus teistkordselt hagi käiguta. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. 04.07.2023 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 13.11.2023 kohtumäärusega on kohus määranud hagi lahendamise kirjalikus menetluses. 01.12.2023 esitas hageja lõpliku seisukoha.
3. Hagiavalduse ja täpsustuste kohaselt on Ferratum Bank plc (praegune Multitude Bank p.l.c) ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti maksimaalses määras 5000 eurot. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Lisaks on kindel tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksele, kuid igal ajal võib laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Laenulimiidi leping sõlmitakse Ferratum Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Tegemist on sidevahendi teel sõlmitud lepinguga, kliendi keskkonnas, dokumendid genereeritakse vastavalt tehnilistele võimalustele. Läbi iseteeninduse keskkonna edastatakse taotlejale lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo (ETS) teabeleht. Laenu kinnitamiseks peab sisse logima iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Iseteenindusest saab kiire ja mugava ülevaate, kui palju on hetkel limiiti kasutusel, kui palju on vaba raha, millal on arve maksmise tähtaeg ning samuti saab seal arvet vaadata ning vajadusel kontaktandmeid muuta. Juhul, kui kõik kasutusel olev summa on tagasi makstud, siis jääb laenulimiidi konto endiselt avatuks ning klient saab sealt lisaraha välja võtta igal ajal, mil vaid soovib. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Hageja on esitanud hagiavaldusele juurde ETS teabelehe, lepingu üldtingimused, samuti on esile toodud, kuidas vastav teave on kostjale saadetud. Hageja hinnangul krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte (

§ 4034) järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest.

Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Taotluses (dtl 74) märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on 800 eurot ning igakuised kulud puuduvad.

§ 14lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad kostjat esitama õige teabe.

Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti.

§ 4034

ega Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) soovituslik juhend ei kohusta krediidiandjat ilmtingimata nõudma potentsiaalselt laenusaajalt pangakonto väljavõtet. Nii seadus kui ka FI juhend näevad ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks peab krediidiandja tegema mõistlike pingutusi ning toimima nõuetekohase hoolsusega. Liiati laenu väljastamisel kehtisid vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks krediidiasutuses asjakohased sisereeglid, millest krediidiandja ka lähtus. 2 Esmane taotlus on tehtud 15.07.2020, millega kostja taotles limiidi kasutamist summas 500 eurot Kostja on kasutanud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4426 eurot: 15.07.2020 500 eurot, 31.07.2020 150 eurot, 31.07.2020 100 eurot; 31.07.2020 150 eurot, 31.07.2020 150 eurot, 02.08.2020 50 eurot, 03.08.2020 100 eurot; 03.08.2020 150 eurot, 03.08.2020 179 eurot, 03.08.2020 200 eurot, 03.08.2020 300 eurot, 04.08.2020 150 eurot, 04.08.2020 100 eurot, 05.08.2020 100 eurot, 06.08.2020 50 eurot, 06.08.2020 100 eurot, 08.08.2020 85 eurot, 14.08.2020 97 eurot, 08.09.2020 43 eurot, 13.10.2020 30 eurot, 02.11.2020 250 eurot, 02.11.2020 250 eurot, 19.11.2020 892 eurot, 29.03.2021 70 eurot, 29.03.2021 180 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 48,91% aastas. Krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 2500 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61.51% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 48,91% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 48,91% aastas. Tagasimaksetest on põhiosa katteks arvestatud 926,38 eurot: 29/03/2021 11:42 Payment (2021-03-27) [373360] -179.50 EUR 24/03/2021 10:30 Payment (2021-03-23) [372740] -48.46 EUR 08/12/2020 14:48 Payment (2020-12-08) [347026] -21.78 EUR 04/11/2020 14:27 Payment (2020-11-04) [338725] -392.51 EUR 08/10/2020 11:15 Payment (2020-10-08) [332959] -29.21 EUR 08/09/2020 10:54 Payment (2020-09-08) [326064] -43.34 EUR 13/08/2020 15:25 Payment (2020-08-13) [321116] -97.45 EUR 07/08/2020 10:57 Payment (2020-08-06) [318855] -50.00 EUR 07/08/2020 10:56 Payment (2020-08-06) [318783] -35.00 EUR 04/08/2020 10:47 Payment (2020-08-03) [317766] -0.13 EUR 03/08/2020 11:58 Payment (2020-08-02) [317596] -4.00 EUR 30/07/2020 13:09 Payment (2020-07-30) [316870] -25.00 EUR Põhivõlg on seega summas 3499,62 eurot (4426 - 926,38). 13.05.2021 ja 20.05.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri võlgnevuses. Hoolimata vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 09.07.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 24.07.2021 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. 18.03.2022 on edastatud kostjale teavitus nõude loovutamise kohta ning teatatud, et kõik antud laenulepingust tulenevad maksed tuleb edaspidi kanda OK Incure OÜ arveldusarvele. Kuni lepingu ülesütlemiseni on seega tasumata põhivõla 3499,62 euro pealt võlgnevuses olevaks intressi summaks kokku 467,83 eurot (48,91% aastas) - arvestus on kontrollitav hagiavaldusele lisatud pearaamatu väljavõttest. Hageja palub välja mõista viivise võrdses määras intressiga 48,91 % aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.07.2021 kuni 01.12.2023 860 päeva eest summas 4032,96 eurot, kuid hageja on otsustanud vähendada viivise 2664,02 eurole. 3 Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt ka viivis

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

1. Kostjale on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 04.07.2023 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
4. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja H-L P on Ferratum Bank p.l.c (praegune Multitude Bank p.l.c) iseteeninduskeskkonnas esitanud perioodil alates 15.07.2020 kuni 29.03.2021 laenutaotlused kokku 4426 eurot väljamaksmiseks. Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on esialgne laenuandja pakkunud kostjale laenu intressimääraga 48,91 % aastas ning krediidi kulukuse määraga 61,51% aastas (dtl 4-7). Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse.
5. Ferratum Bank p.l.c. on loovutanud 18.03.2022 kõik lepingust tulenevad nõuded OK Incure OÜle ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Kostjale on nõude loovutamisest 18.03.2022 teatatud (dtl 75). 8.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–

1. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse 4 küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 11. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 12. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 5 13. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. 14.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

1. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimuste punktist 3.
2. (dtl 10) tuleneb, et enne lepingu sõlmimist ja igal ajal lepingu kehtivuse ajal on Ferratumil õigus tuvastada kliendi isik ja kontrollida tema isikusamasust (nii kliendi enda kaudu kui ka kolmandatest isikutest allikate kaudu) ning küsida kliendilt ja/või kolmandatelt isikutelt muud infot, mis võib olla Ferratumile oluline lepingu sõlmimise ja laenu andmise või muu otsuse tegemiseks.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Hageja märgib hagis, et krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning krediidiandja kogus teavet kliendi kohta erinevatest allikatest, lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuine sissetulek on 800 eurot ning igakuised kulud puuduvad.
4. Ühtegi tõendit eelnimetatud asjaolude kontrollimise kohta (milliseid andmebaase kontrolliti ja millised olid tulemused) kohtule esitatud ei ole, kuigi kohus sellele 06.06.2023 kohtumääruses osundas ning hagejale täiendavate tõendite esitamise vajadust selgitas. Puuduvad tõendid kostja maksekäitumise ning vara ja/või sissetulekute olemasolu kontrollimise kohta andmebaasidest. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Samuti ei selgu, milliste andmete põhjal veendus krediidiandja, et kostjal igakuised kulud puuduvad. Muuhulgas võimaldanuks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohustuste puudumise kohta on usaldusväärsed. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined

§ 4034lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.

Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud tulu andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

1. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 6 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).
2. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
3. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

§ 4034

lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. 21.

§ 4034

lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

§s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Hageja intressi nõue summas 467,83 eurot ei ole seega põhjendatud. Lisaks eeltoodule ei nähtu hagiavaldusest ka intressinõude kujunemine ehk intressi arvestamise periood ning arvutuskäik, mistõttu ei ole hageja intressinõue ka selge ega kontrollitav. Arvestades eelmärgitut võis hageja

§ 4034

lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostjale väljastatud krediiti perioodil 15.07.2020 kuni 29.03.2021 kokku 4426 eurot. Hagiavalduses toodud raamatupidamise väljavõttest nähtub (dtl 22- 25 ja 65 67), et kostja tagastas krediiti kokku 2078,76 eurot, s.h. põhivõla katteks 926,38 eurot, intressi katteks 1014,60 eurot ning muude kulude katteks 137,78 eurot. Seega tuleb kõik tasutud summad (kokku 2078,76 eurot) lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2347,24 eurot (4426 – 2078,76). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 1152,38 eurot (3499,62 – 2347,24).
2. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid, nt lepingutasu, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. 24.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse 7 täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 25. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressiga võrdses määras, s.o. 48,91% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.07.2021 kuni 01.12.2023 ehk 860 päeva eest vähendatud summas 2664,02 eurot. Hageja esitatud viivise arvestusest (dtl 93 - 94) ei saa kohus lähtuda, kuivõrd kostja ei pidanud intressi tasuma ja sellest tulenevalt muutub ka viivise arvestus. Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 2347,24 eurot, millelt arvestatavat viivist 48,91% aastas on kostja kohustatud tasuma, kuid mitte põhinõuet ületavas ulatuses. Arvestades asjaolu, et eelmärgitud viivis perioodil 25.07.2021 kuni 01.12.2023, s.o. 860 päeva eest moodustab 2704,96 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee) ehk viivis ületab põhinõuet, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude suuruseni ehk 2347,24 eurot. Hageja ei ole menetluses väitnud, et nõudes seaduses sätestatud määrast suuremat viivist oleks põhinõuet ületavas summas talle tekkinud kahju (

§ 415lg 1 teine lause).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-2-1-162-12, p 20; 26.10.2012 otsus nr 3-2-187-10, p 12). Selliseid põhjendusi hagiavaldusest ei nähtu. Eeltoodud põhjusel piirab kohus ka käesolevas asjas viivisenõuet põhinõude suurusega. Seega kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude põhinõuet ületavas osas ehk summas 316,78 eurot (2664,02 – 2347,24).

1. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 6631,47 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku summas 1936,99 eurot ehk 29% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 71% ulatuses ehk summas 447,30 eurot. 8
5. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 9