Obsah (4)

§ 68§ 53§ 184§ 63

KOHTUMÄÄRUS karistuseks tähtajaline vangistus 14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse 14 aastat ja 6 kuud ärakandmist alates Ahliman Zeinalovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 3.12.2007.

§ 53

lg 1 ja § 184 lg 5 p 1 alusel kohaldati Ahliman Zeinalovi suhtes lisakaristust, s.o varalist karistust summas 11 517 733 (üksteist miljonit viissada seitseteist tuhat seitsesada kolmkümmend kolm) krooni ja 10 senti. Roman Vaštšenko tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, arvestades mõistetud karistusest ärakantuks ajavahemik 3.12.2007 kuni 03.03.2008, s.o 91 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Arvydas Dveilys tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates Arvydas Dveilyse kahtlustatavana kinnipidamisest Eesti Vabariigis, s.o alates 9.01.

1. Kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Mirza Jamalov, Margo Mittal, Aleksandr Kaldma ja Kazimieras Šmidtas, kuid nende osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. 1.1 Ahliman Zeinalov tunnistati süüdi selles, et ta grupis koos Mirza Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega toimetas ajavahemikul
2. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaana ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašiš, igal korral 40 kg. Ahliman Zeinalovi osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootilise aine tellija ja omandaja – ta määras ostetava narkootilise aine koguse, andis selle ostmiseks vajaliku raha kokku 120 000 eurot ning sai Eestisse toodud narkootilised ained enda käsutusse. Samuti oli Ahliman Zeinalov kõigil kordadel narkootilise aine Hollandist Eestisse toomise rahastaja. Ta maksis narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest Roman Vaštšenkole ja Margo Mittalile - viimasele esimesel kahel korral 30 000 krooni ja viimasel korral 8 000 krooni, kokku seega 68 000 krooni. Samuti aitas Ahliman Zeinalov kõigil kordadel narkootilise aine Hollandist Eestisse toomist korraldada. Tema tegi Roman Vaštšenkole ettepaneku leida isikud, kes on nõus narkootikumid Hollandist Eestisse tooma ning saanud teada, et narkootikumide vastuvõtjaks Hollandis on Alari Sirvi, edastas ta kohtumiseks vajalikud andmed Margo Mittalile. Pärast narkootikumide Eestisse jõudmist aga teavitas Ahliman Zeinalov Margo Mittalit sellest, kus ja millal ta peab narkootikumid Alari Sirvilt vastu võtma ja kuidas ta peab need temani toimetama. 1.2 Samas kuriteos tunnistati süüdi ka Roman Vaštšenko. Roman Vaštšenko osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide salakaubaveo korraldaja. Nõustunud Ahliman Zeinalovi vastava ettepanekuga, tegi Roman Vaštšenko Aleksandr Kaldmale ettepaneku leida isikud, kes on nõus narkootikumid Hollandist Eestisse tooma. Saanud Aleksandr Kaldmalt teada, et narkootikumide vastuvõtmiseks sõidab Hollandisse Alari Sirvi, edastas ta selle informatsiooni Ahliman Zeinalovile. Samuti andis Roman Vaštšenko Aleksandr Kaldmale edasi Ahliman Zeinalovilt saadud info selle kohta, millal ja kus Margo Mittal narkootikumid Hollandis Alari Sirvile üle annab. 3 Veokulude katteks ja tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Roman Vaštšenko Ahliman Zeinalovilt vastu esimesel reisil 10 000 eurot, millest 1334 eurot jättis endale ja ülejäänud andis Aleksandr Kaldmale ning teisel, kolmandal ja neljandal reisil 12 000 eurot, millest 2000 jättis endale ja 10 000 andis A. Kaldmale. Seega, kokku sai Roman Vaštšenko narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot. 1.3 Samas kuriteos tunnistati süüdi ka Arvydas Dveilys. Arvydas Dveilyse osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide otsene vedaja. Vastavalt Kazimieras Šmidtaselt saadud juhistele kohtus Arvydas Dveilys Hollandis Alari Sirviga, võttis temalt narkootikumid vastu, peitis need oma veoki haagises olevasse peidikusse ja tõi koos ametliku koormaga Leetu, kus andis veoki koos narkootikumidega üle Kazimieras Šmidtasele. Tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Arvydas Dveilys Kazimieras Šmidtaselt vastu iga kord 2000 eurot, seega kokku teenis Arvydas Dveilys narkootikumide vedamise eest 8000 eurot.
3. Maakohtu motiivid süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel on kokkuvõtlikult järgnevad. 2.1 Kohtuistungil kuulati üle seitse süüdistatavat ja üks tunnistaja. Ülekuulatud süüdistatavatest Margo Mittal, Aleksandr Kaldma ja Kazimieras Šmidtas tunnistasid end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi täielikult, süüdistatav Arvydas Dveilys osaliselt ning süüdistatavad Ahliman Zeinalov, Mirza Jamalov ja Roman Vaštšenko end süüdi ei tunnistanud. Otsustamaks seda, kas M.Mittali, A.Kaldma, A.Sirvi ja K.Šmidtase ning A.Dveilyse ütlused on usaldusväärsed ja kas neid võib tõendina arvestada süüdistatavate süü küsimuse otsustamisel, tuleb neid kõrvutada teiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Esitatud süüdistuse osas üle kuulatud M.Mittal on seletanud, et ta tegi A.Zeinalovi ülesandel neli narkoreisi ajavahemikul 2005 aasta augusti lõpp kuni detsembri lõpp, selgitades, et esimesed kaks reisi olid väiksema vahega augustisseptembris, hiljem oli üks reis oktoobris ja üks reis detsembris. A.Kaldma selgituste kohaselt olid kaks esimest reisi kiires tempos lühikese ajavahemiku vältel, järgmised kaks reisi suurema vahega. Ka tunnistaja A.Sirvi on selgitanud, et ta osales süüdistatavatele inkrimineeritud neljal narkoreisil, neist kolme puhul käis Hollandis koos A.Kaldmaga, ühel korral üksi ning kohtus kõigil neljal korral M.Mittaliga nii Hollandis kui ka Eestis narkootilise aine üleandmisel. K.Šmidtas kinnitas A.Kaldma ütlusi nendel reisidel tema äriühingule UAB Reisita kuulunud veoki ja haagise kasutamise kohta ning selgitas ka seda, et narkootilise aine tõi Hollandist Leetu autojuht A.Dveilys ning tema ise juba toimetas selle Leedust edasi Eestisse. Kohus luges süüdistatava A.Dveilyse ütlusi usaldusväärseks vaid osas, mis on leidnud kinnitust ka kirjalike tõenditega ja mis puudutab seda, et ta töötas K.Šmidtase äriühingus ning sõitis K.Šmidtase äriühingule kuuluvate veokite ja haagistega, millistel olid peidikud ning ta tegi rahvusvahelisi vedusid Leedust Euroopa riikidesse ja tagasi, samuti mujale. 2.2 Kriminaaltoimikus leiduvad ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikud tõendid viitavad rahvusvaheliste vedude toimumisele. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et UAB Reisita veok võttis 26.08.2005 laadungi peale Belgias ning jõudis Leetu 29.08.2005, kust käis vahepeal Lätis ja seejärel Leedust võttis peale koorma Eestisse, mis jõudis Eestisse 01.09.
4. Uue koorma sai veok Eestist 02.09.2005 Inglismaale. Seega oli sõiduk Eestis 01.09.2005 ja 02.09.
5. Samuti loeb kohus tõendatuks, et UAB Reisita veok koos haagisega võttis 09.09.2005 koorma peale Prantsusmaalt ning jõudis sellega Leetu 12.09.
6. Seejärel jõudis sama sõiduk Eestisse uue koormaga 15.09.2005, kust lahkus uue koormaga 16.09.2005 Belgiasse. Samuti nähtub kirjalikest tõenditest, et sama sõiduk on 13.10.2005 Belgias koorma peale võtnud ja jõudnud sellega Leetu, kust on võetud uus kaup ja toimetatud Lätti. Järgmine vedu Belgiast Leetu on aga toimunud alles 20.10.2005 kuni 24.10.2005 ning 27.10.2005 on sõiduk saanud koorma Eestist Lätti, mis on riimuv K.Šmidtase ütlustega selle kohta, et oktoobrikuus ei saanud ta vedu Eestisse ning sõitis Eestisse 4 ilma haagiseta, kust pöördus ka tühjalt tagasi ning seejärel teatati talle teel olles, et saab koorma ning ta pidi uuesti Eestisse tulema ja enne haagise järel käima ning oli haagiseta autoga 24.10.2005 Eestis. Samuti loeb kohus tõendatuks, et UAB Reisita veok viibis kauba pealevõtmisel 09.12.2005 Prantsusmaal ja Hollandis ja jõudis Leetu 12.12.2005, 13.12.2005 Lätti ja 13.12.2005 Eestisse, kust sai samal päeval uue koorma Lätti. Seega oli sõiduk Eestis ka 13.12.
7. Sellised andmed riimuvad A.Kaldma ütlustega selle kohta, et mõnikord pidi K.Šmidtas tema juures ööbima kui ootas uut koormat Eestist välja ning seetõttu sai ta alati K.Šmidtasele narkoveo eest lubatud tasu üle anda koheselt. Peale selle riimuvad A.Kaldma ja A.Sirvi ütlused K.Šmidtase ütlustega selle kohta, et oktoobris käis ta veokiga Eestis ilma haagiseta. 2.3 Süüdistatav A.Kaldma on seletanud, et esimene narkoreis oli vahetult pärast seda, kui ta 2005 aasta augusti lõpus Lõuna-Ameerikast Saksamaa kaudu tagasi tuli. Piirivalveameti andmetel on A.Kaldma välja sõitnud Eestist Frankfurti 15.08.2005 ja tagasi tulnud 24.08.2005 ning Eestisse sisse sõitnud uuesti Ikla kaudu 28.08.2005, s.o 2 päeva pärast seda kui UAB Reisita veok oli 26.08.2005 koorma peale laadinud Belgias. A.Kaldma sõnade kohaselt kestis üldjuhul sõit Hollandist Eestisse poolteist kuni kaks päeva, mis ajaliselt on kokkulangev UAB Reisita veoki viibimisega Belgias ja tagasisõiduks kuluva ajaga. A.Kaldma sõnade kohaselt ajal, mil narkolaadung maha laaditi, ei olnud R.Vaštšenkot Eestis ja ta ei saanud R.Vaštšenkolt tasu. Rahvusvahelise kaubasaatelehe kohaselt sõitis UAB Reisita veok Eestisse 01.09.
8. Piirivalveameti andmetel sõitis R.Vaštšenko Eestist välja 28.08.2005 ja saabus tagasi 11.09.
9. A.Kaldma sõnade kohaselt küsis ta R.Vaštšenkolt, kuidas ta puhkab ning R.Vaštšenko ütles, et tuleb varsti Eestisse ja küsis autojuhi asukoha kohta. Sai teada, et juht on juba teel Euroopasse. Küsis seejärel R.Vaštšenkolt reisiraha ja kuna R.Vaštšenkot ei olnud, sai raha Šeš-Bešist. Kuivõrd piirivalve andmetest nähtuvalt jõudis A.Kaldma Eestisse tagasi 09.09.2005 ja R.Vaštšenko 11.09.2005, siis on süüdistatava A.Kaldma ütlused usutavad, kuivõrd riimuvad kirjalike tõenditega. 2.4 Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava A.Kaldma ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega nii tema enda kui ka R.Vaštšenko Eesti Vabariigist äraolemise kohta kui ka UAB Reisita poolt kaubaveoteenuste osutamise kohta, mis omakorda on omavahel riimuvad süüdistatava K.Šmidtase ütluste ja selgitustega ning tunnistaja A.Sirvi ja süüdistatava M.Mittali ütlustega. Seetõttu leiab kohus, et eelmärgitud isikute ütlused on usaldusväärsed mitte ainult üksteist puudutavate faktide osas, vaid on usutavad ka teiste süüdistatavate kohta antud selgituste osas. Seejuures peab kohus oluliseks märkida, et M.Mittali ütluste kohaselt ajal, mil A.Zeinalov viibis Aserbaidžaanis, sai ta vajalikud rahasummad kätte A.Zeinalovi restoranist Šeš-Beš ning A.Kaldma ütluste kohaselt sai ta samuti R.Vaštšenko ning kirjalike tõendite kohaselt ka A.Zeinalovi samaaegsel äraolemisel Eestist vajalikud rahalised vahendid kätte Šeš-Bešist. Seega ei olnud A.Zeinalovilt rahaliste vahendite kättesaamine A.Zeinalovi äraoleku tõttu takistatud ega välistatud, vaid endiselt tagatud. Seega riimuvad M.Mittali ja A.Kaldma ütlused ka selles osas, et rahalisi vahendeid saadi Šeš-Bešist. 2.5 Süüdistatav Ahliman Zeinalov on selgitanud, et teda ei olnud süüdistuses märgitud ajavahemikel Eesti Vabariigis, mistõttu ei saanud ta kuritegu toime panna. Kriminaaltoimikus leiduvad nii piirivalve ameti andmebaasi kirjalikud andmed kui ka A.Zeinalovi passi koopiad, milliste andmete kohaselt ei olnud Ahliman Zeinalovit Eesti Vabariigis ajavahemikul 22.08.2005 kuni 21.09.2005 ning Mirza Jamalovit ei olnud Eesti Vabariigis 02.08.2005 kuni 30.08.
10. Samas on M.Mittal seletanud, et ta rääkis M.Jamalovile narkootiliste ainete vabast käitlemisest Hollandis juba varem ning just M.Jamalov tegi talle mõni aeg hiljem ettepaneku narkootilisi aineid tooma hakata ning tutvustas M.Mittalile ka A.Zeinalovit kui narkoveo rahastajat, keda M.Mittal teadis varem vaid kui šašlõkiga tegelevat ärimeest. M.Mittali ütluste kohaselt näitas M.Jamalov talle ette koha, kuhu tuleb narkootiline aine peita, öeldes ka ajaliselt, millal tuleb seda teha. Seejuures jaotas 5