S § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 14.06.2016.a. Tõkend kohaldamata, käesolevas kriminaalasjas
Juhindudes
§-dest 126 lg 3 p 4, § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 2561, 2565 ; § 311; § 313; KarS § - dest 68 lg 1, § 74 lg 1 ja 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 kohus otsustas: RESOLUTSIOON süüdistuses KarS § 121 lg
lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; Välja mõista M.D-lt § 179 lg 1 p 2 alusel ja § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti ja kaitsjatasu summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi võrdsetes osades vähemalt 46,65 eurot kuus 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. M.D poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist
lg 1 kohaselt 2 apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu M.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes varem on toime pannud kehalise väärkohtlemise, 26.09.2016 kella 17.38 paiku Tallinnas XXXXlõi rusikaga peapiirkonda XXXX, XXXXkukkus peaga aknasse, millest aknaklaas purunes ning seejärel lõi viis korda triikraua käepidemega XXXXpeapiirkonda, tekitades XXXXfüüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomid näo piirkonnas ja pea lahtise haava, mis vajas kirurgilist sekkumist. Oma tahtliku tegevusega M.D pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale valu ja tervisekahjustuste tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 28. septembril 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav M.D ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus M.D süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 1 kuu, millise karistusaja hulka vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 27.29.09.2016, s.o 3 päeva ja karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Vastavalt kokkuleppele tuleb KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata M.D Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et M.D tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kiirmenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 322,50.- eurot ning kaitsjatasu summas 144.- eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.09.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav M.D tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 3 abiprokurör Kristina Kivi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et M.D tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt
Menetluskuluks
lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu.
lg 2 kohaselt kiirmenetluses vähendab kohus
lõikes 1 sätestatud sundaraha suurust kuni poole võrra.
lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot, millest pool on 322,50 eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.D-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 144.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2.
lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval M.D hüvitada kriminaalmenetluse kulud sundraha summas 322,50.- eurot ja kaitsjatasu summas 144.- eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades s.o vähemalt 46,65.- eurot kuus. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.