KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.08.2018 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-7474 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 01.08.2018 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit SOESOO 23.07.2018 erakorraline ettekanne H.T-le Viru Maakohtu 23.08.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks H.T sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub Ingrit SOESOO Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit SOESOO 23.07.2018 erakorraline ettekanne H.T-le Viru Maakohtu 23.08.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata H.T-le Viru Maakohtu 19.12.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud vangistust täitmisele ja saata H.T karistust kandma vanglasse. H.T karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest. 1 Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud H.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.2, 3 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Katseaja jooksul pidi H.T järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 08.09.
- Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo esitas 17.05.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande selle kohta, et H.T rikkus katseajal talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Seoses eelpooltooduga tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.T-le tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Viru Maakohtu 24.05.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 09.06.
- Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo esitas 23.07.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku H.T-le Viru Maakohtu 23.08.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimelt sai kriminaalhooldusametnik 19.06.2018 Politsei- ja Piirivalveametilt info, et 14.06.18 tehti politseisse kahel korral väljakutse aadressile xxx, kuna kriminaalhooldusalune käitus vägivaldselt ning oli alkoholijoobes. Nimelt tekkis esimese juhtumi puhul 14.06.18 H.T ja tema venna A S vahel tüli. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht, milles märgiti, et H.T oli nähtavalt alkoholijoobes, kuid alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga ei kontrollitud. Teine juhtum toimus samuti 14.06.
- Hooldusaluse elukaaslane M L kutsus politseid, kuna H.T oli joobes, agressiivne, laamendas ja viskas asju laiali. Patrullekipaaž viis hooldusaluse kainenema ja koostatud oli ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. H.T tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,68 mg/l kohta. 17.07.2018 võeti hooldusaluselt rikkumise kohta kirjalik seletus. Isiku sõnul oli ta väga haige ning sõber andis talle rohtu. Hiljem selgus, et ravim sisaldas piiritust. Esmakohtumine H.T-ga pidi toimuma 19.09.17 (kutse saadeti välja 14.09.17), kuid isik ei ilmunud. Ametnik saatis uue kutse, määrates registreerimisajaks 27.09.
- Hooldusalune ilmus antud päeval vastuvõtule. Põhjendas mitteilmumist sellega, et unustas rohtude ja halva mälu tõttu tulla registreerimisele. Esmakohtumise käigus selgitati H.T-le kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral, kriminaalhooldusaluse 2 õiguseid ja kohustusi ning lisakohustuse rikkumise tagajärgi. Hooldusalune kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusalased kohtumised H.T-ga toimuvad kaks kord kuus. Hooldusalusel on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, kuid iga mitteilmumise puhul on esitanud arstitõendi (v.a esmakohtumise puhul). Kohtumistel on vesteldud teemadel alkoholi kuritarvitamine ja suhted elukaaslasega ning vennaga, vägivaldse käitumise käivitajad ja võimalikud maandajad, sõltuvusainete tarvitamise jätkamise negatiivsetest mõjudest ja tagajärgedest, impulsiivsus. Hooldusalune suunati sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, millega ta alustas 12.12.2017, kuid isik arvati puudumist tõttu grupist välja (esitas arstitõendid). Läbiviija tagasisides on märgitud, et isik oli passiivne ja arvas, et temal probleemid puuduvad. Ei näinud põhjust miks peab antud grupis osalema. Kriminaalhoooldusalune ei leia, et tal oleks sõltuvusainete tarvitamisega probleeme. Karistusregistri andmetel on H.T katseajal toime pannud kaks väärtegu: 18.12.17 määrati Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §151 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv summas 120, 30.04.2018 määrati Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §151 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv summas 200 eurot. 25.04.18 tuli Politsei- ja Piirivalveametilt teade, et 04.04.18 kell 21.57 tehti väljakutse, kuna H.T on vägivaldne. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht; 13.04.18 kell 21.05 tehti väljakutse, kuna ühiselamus tekkis konflikt hooldusaluse ja tema venna vahel. Mõlemal vennal olid lõikehaavad. Koostatud lähisuhtevägivalla infoleht; 16.04.18 kell 22.49 tehti väljakutse, kuna hooldusalune kakles oma vennaga. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht. Kriminaalhooldusametnik lisab, et H.T on ka varasemalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kodukülastus aadressile xxx on teostati 23.10.2017, 13.04.2018 ja 16.05.
- Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS §74 lg.4 ja KrHS §31 lg.1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.T-le määratud karistuse täitmisele. Hooldusalune on korduvalt rikkunud katseaja tingimust, näidates sellega, et ta ei ole suutnud teha muudatusi oma elustiilis ja jätkab alkoholi tarvitamist. Maakohtu istung Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo jäi maakohtu istungil erakorralises ettekandes toodud taotluse ja põhjenduste juurde. Kriminaalhooldusametnik seletas, et erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kuna kriminaalhooldusalune ei tunnista oma sõltuvusprobleeme, ei ole ta valmis nendega tegelema ning jätkab tarvitamist. Süüdimõistetu H.T selgitas, et ta on väärteokorras kahel korral karistatud rahatrahviga ning juunis tuvastati tal alkoholijoove, kuid see on ravimist. Kriminaalhooldusalune seletas, et ta ei ole agressiivne ja tahtis vaid aidata ema, kuid välja kutsuti politsei. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetu H.T-le on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud 27.09.2017, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Nii nähtub asja materjalides olevast Politsei- ja Piirivalveameti 12.07.2018 teatisest nr.2.1-6.2/2139-2, et M L kutsus 14.06.2018 politsei, kuna H.T oli joobes, agressiivne, laamendas ja viskas asju laiali. Patrullekipaaž viis H.T kainenema ja koostatud oli ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille näit oli alkoholile positiivne – 0,68 mg/l. Lisaks sellele nähtub Karistusregistri väljavõtetest, et 18.12.2017 ja 30.04.2018 on H.T karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 järgi rahatrahvidega vastavalt 30 ja 50 trahviühiku ulatuses. Mõlemad otsused on jõustunud, rahatrahvid on tasumata. Süüdimõistetu kinnitas kõiki kolme rikkumist, kuid seletas, et alkohol võis olla ravimis, mida ta tarvitas. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega pandud lisakohustuse rikkumine korduvalt on tõendatud. Kokkuvõttes leiab maakohus seega, et rikkumiste alusel on põhjendatud H.T suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole H.T talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades H.T käitumist katseajal, puudub 4 kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud lisakohustust. Tema suhtes on varasemalt esitatud korduvalt erakorralisi ettekandeid (nii lisakohustuse määramiseks kui ka karistuse täitmisele pööramiseks), kuid sellest hoolimata on ta jätkanud oma süülise käitumisega. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna H.T suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud lisakohustusesse, kuna ei tunnista oma sõltuvusprobleeme. Kohus märgib, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist on järjepidevate rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seega mõisteti karistuseks vangistus tingimisi katseajaga. Vaatamata sellele ei ole H.T korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata H.T-le Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega mõistetud karistus täitmisele. H.T karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest alates. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5