Obsah (9)

§ 199§ 121§ 68§ 74§ 215§ 64§ 65§ 69§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8971 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Ivi Kesküla Kriminaalasi I.

§ 199lg 1 – § 25 lg 2; § 215 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.

septembri lühimenetluse korras (kiirmenetluses) Apellatsiooni esitajad Süüdistatava I.U’i kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova I.U, ik: XXX; elukoht: XXX, elab XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: 29.09.2016.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 3 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 27 päeva.

mis jäeti

§ 74lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.

Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 31.07.–01.08.2017.a. ning alates 24.09.2017.a. kell 16.13 Süüdistatav Prokurör Urmo Paal Kaitsja Vandeadvokaat Kristina Suvalova

1. a otsus RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatava I.U ’i kaitsja apellatsiooni põhjendamatu läbi vaatamata. kui ilmselt
3. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova (reg. number 12223969) seoses vandeadvokaat Kristina Suvalova poolt I.U ’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot. 1
4. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista I.U ’ilt Eesti Vabariigi kasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. I.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 24.09.2017 kella 16:10 paiku Tallinnas XXX asuva kaupluse XXX juures, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal seisnud SE’le kuuluva triki jalgratta „Haro“ maksumusega 350 eurot ning sõitis sellega kaupluse juurest eemale, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni jalgratta võtmist näinud politseiametnike poolt. Seega I.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 31.07.2017 kella 18:12 paiku tungis Tallinnas XXX juurde pargitud RM’le kuuluvasse sõiduautosse Audi 100 registreerimismärgiga XXXXXX ning kasutas seda sõidukit omavoliliselt selles magamiseks. Seega I.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, see on

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 26.09.
2. a otsusega lühimenetluses kiirminetluse sätete kohaselt tunnistati I.U süüdi

§ 199lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

Tunnistati I.U süüdi

§ 215

lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 29.09.2016.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 31.07.– 01.08.2017.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2017.a.

karistusaja hulka ning määrati, et karistusaja algust arvestatakse I.U’i kinnipidamisest, s.o alates 24.09.2017.a. Kohaldati I.U’i suhtes tõkendina vahistamist ning vahistati I.U kohtusaalist. 2 KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõisteti I.U’ilt riigituludesse: sundraha summas – 352,50 eurot; kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava I.U’i kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova, kes leiab, et Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus ei ole põhjendatud I.U’ile mõistetud karistuse osas. Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik I.U puhul kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et I.U’i suhtes ei ole kohaldatav vangistuse asendamine ÜKT-ga

§ 69kohaselt.

Vaatamata asjaolule, et I.U on elanud viimasel ajal telgis, oli võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada, nimelt käis süüdistatav eelmiste karistuste alusel kriminaalhooldaja juures ning oli kättesaadav, mh ka telefoni teel. Kaistja leiab, et kuna telgis kindlas kohas elamine ei olnud takistuseks

§ 74

alusel kriminaalhoolduse teostamiseks eelmise kohtuotsuse alusel, siis ei tohi telgis elamine olla takistuseks ka käesolevas asjas vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. I.U kinnitas kohtuistungil, et tema saab elada alaliselt ka oma õe TG juures Tallinnas aadressil XXX ning õe vastav nõusolek on olemas. Seega ei esine takistusi vangistuse üldakasuliku tööga asendamiseks. Asjaolu, et I.U on varem teinud üldkasuliku töö näitab vaid seda, et isik on võimeline niisugust karistust kandma. Kaitsja leiab, et antud juhul ei ole I.U-le mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud süütegudega ning esimese astme kohtu poolt määratud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus. 3
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Väärib märkimist, et kaitsja ei vaidlustagi I.U ’ile mõistetud vangistuse määra. Esitatud apellatsioonis kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik I.U puhul kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Kaitsja apellatsioonis toodud põhitaotluse - mõistetud vangistuse ÜKT-ga asendamise osas, leiab ringkonnakohus, et maakohus asus ainuõigele seisukohale, et 5 kehtiva kriminaalkaristusega isikut ei saa karistada muud moodi, kui reaalse vangistusega. Maakohus märkis asjakohaselt, et varasem karistatus mitmete kuritegude eest ning eelmiste kohtuotsustega määratud tingimuslik vangistus isikule mõju ei avaldanud ning ta jätkas koheselt pärast vangistusest vabanemist uute süütegude toimepanemist. Samuti võttis maakohus õigesti arvesse, et isikule on varasemalt kohaldatud juba vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, isik küll täitis selle kohustuse, kuid see ei omanud pikemaajalist mõju isiku käitumisele, sest ta jätkas uute süütegude toimepanemist. Sellest saab tulla ainuvõimalikule järeldusele, et I.U endale vajalikke järeldusi ei teinud, jätkas kuritegude toimepanemist ning tema isikust tulenevalt ei ole võimalik asendada temale mõistetud vangistust ÜKT-ga.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu I.U’i kanda. 4