KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 18. jaanuar 2024 Kohtuasja number 1-17-9229 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Sergey Tsaplini (39703303719) taot

§ 4241kohaldamist puudutav on reguleeritud väga puudulikult ja lünklikult.

Tõsi, võimalik on aru saada seda, et selles menetluses on vaja pöörata tähelepanu KrMS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatule.

1. Esiteks tuleb KrMS 4241 kõne alla üksnes KrMS § 416 lg-s 1 nimetatud isikute suhtes. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et S. Tsaplin saadetakse peale vangistusest vabanemist riigist välja, kuivõrd tal puudub Eesti Vabariigis viibimiseks alus. Pole põhjust kahelda maakohtu väites, et S. Tsaplini väljasaatmine on võimalik vaatamata tema Venemaa Föderatsiooni passi aegumisele. Seega on S. Tsaplin KrMS § 416 lg 1 p-s 1 nimetatud isik.
2. KrMS § 416 lg 2 kohaselt tuleb kõnealuses menetluses arvesse võtta ka seda, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded. Ringkonnakohus on selle normiga seoses jõudnud varasemalt kokkuvõtvalt niisugustele järeldustele. Menetluskulude tasumata jätmine üldjuhul vangi vabastamist väärata ei saa: majanduslikult on mõttetu pidada vangi tuhandete eurode eest kuus üleval ja loota, et äkki tasub viimane ikkagi kunagi riigile (väikese) menetluskulu. Menetluskulude võlgnevuse tõttu peaks isiku jätma vabastamata vaid mingites (väga) erandlikes olukordades. Teisiti on kuriteoga tekitatud kahjuga: kui see on hüvitamata, ei saa kinnipeetavat vabastada. (Tartu Ringkonnakohtu
3. mai 2021 määrus asjas nr 1-13-11203).
4. Tartu Vangla andmete järgi on S. Tsaplinil
5. septembri 2023 seisuga 8347,86 euro ulatuses täitmata kohustusi. S. Tsaplini võlausaldajateks on Ferratum Bank LTD, Aktiva Finance Group OÜ, B2 Kapital SIA, Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet. Kriminaalmenetlusega mitteseonduvatel võlgadel eraisikute ees (Ferratum Bank LTD, Aktiva Finance Group OÜ ja B2 Kapital SIA) ei ole KrMS § 416 lg 2 jaoks tähendust ja need võlad S. Tsaplini vabastamist väärata ei saa. Vangla pole välja toonud, kui palju täpselt võlgneb S. Tsaplin Politsei- ja Piirivalveametile ning Maksu- ja Tolliametile ja kas need võlad kujutavad endast KrMS § 416 lg-s 2 nimetatut, st kas nad on kriminaalmenetluse kulud või avalik-õiguslike nõuete alusel tekkinud võlad. Samas ei pea ringkonnakohus sellist ebaselgust oluliseks. Avalik-õiguslikesse nõuetesse tuleb suhtuda samamoodi nagu kriminaalmenetluse kuludesse: on majanduslikult ebaratsionaalne kulutada vangi ülalpidamisele tohutut hulka riigi raha pelgalt seetõttu, et vang on riigile natuke võlgu. Pole oluline, kas S. Tsaplini võlad riigi ees moodustavad tema koguvõlast – 8347,86 eurot – nt 1000 4

§ 4241alusel ei ole võimalik isikut vabastada enne, kui on möödunud Kar

S § 76 lg-des 1 või 2 nimetatud tähtaeg. Nimelt peab vang vanglas olles lunastama talle ebameeldival moel oma süü ja sellisest lunastusest ei saa kehtiva õiguse kohaselt rääkida enne seda, kui kurjategija on kandnud sedavõrd pika vangistuse, et saaks hakata kaaluma tema ennetähtaegset vabastamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määrus asjas nr 1-1311203, p 30). Küll aga on ekslik vangla ja maakohtu seisukoht,

§ 4241kohaldamist vaagides tuleb lähtuda Kar

S § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast. Eelmainitud sätte järgi peab isikul olema kantud vähemalt kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast. See tähtaeg saabub S. Tsaplini puhul tõesti alles 28. aprillil 2024. Ringkonnakohus on aga jätkuvalt 28. mai 2021 määruses nr 1-13-11203 toodud seisukohal,

§ 4241

kohaldamiseks piisab, kui isikul on kantud elektroonilise valve alla vabastamise eelduseks olev osa vanglakaristusest. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi on esimese astme kuriteo puhul selleks perioodiks pool isikule mõistetud vanglakaristusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seeläbi täidetakse eelviidatud eesmärk: kurjategija lunastab oma süü (ja nõnda saab rahuldatud ka ühiskonna õiglustunne). S. Tsaplin kannab temale mõistetud 7 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust alates 28. veebruarist 2019. Seega sai pool tema karistusajast, s.o 3 aastat ja 11 kuud kantud 28. jaanuaril 2023. Nii nõustub ringkonnakohus määruskaebuses tooduga,

§ 4241kohaldamise formaalse eeldusena on täidetud tingimus olla piisavalt pikalt vanglas. 27. Kr

MS § 4241 kehtestamise seletuskirja järgi on vaja arvestada veel muidki kriteeriume (toime pandud kuriteo raskus, asjaolud, süüdlase isik, karistus) ja kohtule on selles osas lai diskretsioon. Siiski leidis ringkonnakohus korduvalt viidatud asjas nr 1-13-11203 tehtud lahendis,

§ 4241

järgses menetluses ei mängi rolli kurjategija retsidiivsusrisk: isik saadetakse Eestist välja ja nii saavad karistuse preventiivsed eesmärgid täidetud (vt viidatud lahend, p 31). Küll aga võiks väljasaatmise väärata nt see, kui kinnipeetava suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust: riigil on järgimist vääriv huvi see menetlus takistusteta lõpuni viia. Vangla andmetel pole aga S. Tsaplini suhtes käimas ühtegi kriminaalmenetlust. Ka ei ole näha mingit muud (sarnast) põhjust, miks peaks S. Tsaplin (esialgu) Eestisse jääma.

1. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus järgmist. S. Tsaplin on ära kandnud KrMS § 4241 kohaldamiseks vajaliku osa karistusest. Samuti ei esine praeguste teadmiste kohaselt muid takistusi KrMS § 4241 kohaldamiseks: S. Tsaplin kuulub Eesti Vabariigist väljasaatmisele ja mingeid selgeid materiaalõiguslikke vastunäidustusi väljasaatmisele vähemalt hetkel ei nähtu. Sellest lähtuvalt leiab kriminaalkolleegium, et Tartu Vanglal tuleb esitada maakohtule materjalid S. Tsaplini KrMS § 4241 alusel vabastamise kaalumiseks.
2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2023 määruse ja kohustab Tartu Vanglat esitama taotlus S. Tsaplini edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks. Määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab. (allkirjastatud digitaalselt) 5