EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGEJA NÕUE
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega seisuga 09.11.2023.a on kostja võlgnevus Nord Collect OÜ ees tagastamata laenusumma 2330 eurot, intress summas 525,58 eurot, viivis summas 1537,80 eurot, kokku 4393,38 eurot. 2.6 Hageja palub kohtul S. K.lt Nord Collect OÜ kasuks välja mõista: võlgnevus summas 3034,29 eurot; kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud konstitutiivset võlatunnistust, siis on kostja andnud deklaratiivse võlatunnistuse ja kinnitanud oma võlgnevust hageja ees 3034,29 eurot. kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud võlatunnistust, siis kliendilepingust nr 7793569968 tulenev nõue 4393,38 eurot + viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.11.2023.a, kuni põhinõude summa 2330 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; tasutud riigilõiv summas 560 eurot; viivis menetluskuludelt (560 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude tasumiseniVÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.7 Hageja on seisukohal, et Monefit Estonia OÜ on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitab Credit Info Eesti AS-i poolt koostatud maksehäireregistrile esitatud päringute vastuste väljatrüki lehe Monefit Estonia OÜ poolsetele päringutele, millest nähtub, et Monefit Estonia OÜ on esitanud kostja kohta Credit Info Eesti AS-i krediidiinfole päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Samuti nähtub antud asjaolu ka Monefit Estonia OÜ laenuandmise süsteemist, et kostja puhul ei ole tegemist võlglasega. Lisaks on Monefit Estonia OÜ teinud kostja kohta päringuid Ametlikesse Teadaannetesse ja saanud vastuseks, et kostja kohta kirjed puuduvad. Esmalt toimub automaatne taustakontroll ametlikes teadaannetes ja maksehäireregistris. Kui klient ei läbi automaatset kontrolli, siis kliendi taotlus tühistatakse automaatselt. Kui kõik on korras, jõuab taotlus halduriteni. Kui on aktiivseid maksehäireid, siis taotlus lükatakse automaatselt tagasi. Küsimustikus on payments defaults – välja toodud info maksehäire päringu kohta. Seega on Monefit Estonia OÜ enne kostja esitatud laenutaotluste kinnitamist ja laenuosade ülekandmist kontrollinud kostja kohta andmeid Credit Info Eesti AS-i poolt hallatavast maksehäireteregistrist ja Ametlikud Teadaanded portaalist ja samuti ka muudest interneti otsingumootoritest, kuid kostja kohta ei ole leidunud informatsiooni, mille kohaselt kostjaga ei oleks tohtinud sõlmida krediidilepinguid.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Monefit Estonia OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks palunud kostjal täita enne laenulepingu sõlmimist ja kostjale krediidilimiidi (3000 eurot, so maksimaalne summa mille ulatuses kostja sai laenu võtta) avamist küsimustiku. Kostja on küsimustikus märkinud, et ta omab keskharidust, tal on kehtiv töökoht HKSKAN-is lukksepana, ta on antud ettevõttes läbinud katseaja, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 1000 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 290 eurot ja ta soovib laenu saada remondi eesmärgil. Lisaks on Monefit Estonia OÜ kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt esitatud andmed. Monefit Estonia OÜ veendus enne laenude väljastamist 5 kostjale kostja krediidivõimelisuses, hinnates kostja krediidivõimelisust ka kostja kontoväljavõtte põhjal. Hageja on seisukohal, et Monefit Estonia OÜ on hinnanud kostja krediidivõimelisust vajaliku hoolega ja Monefit Estonia OÜ poolt ei ole rikutud vastutustundliku laenamise nõudeid. Monefit Estonia OÜ on kliendilepingu sõlmimisel ja krediidilimiidi avamisel veendunud, et kostja on olnud krediidivõimeline ja Monefit Estonia OÜ võis kostjaga sõlmida lepingu ja avada kostjale krediidilimiidi. MENETLUSE KÄIK 3. Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega S. K.le ja kohustas kostjat kirjalikult vastamata. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.11.2023.a, kuid kohtu määratud tähtajaks kostja vastust ega vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja nõue tuleneb Nord Collect OÜ ja S. K. vahel 15.04.2021.a sõlmitud võlatunnistusest / maksegraafiku lepingust (dtl 137-138) Hageja märgib, et kui kohus leiab, et poolte vahel 15.04.2021.a sõlmitud maksgraafiku leping ei ole konstitutiivne ega deklaratiivne võlatunnistus, tugineb hageja oma nõudes Monefit Estonia OÜ ja S. K. vahel 14.05.2020.a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr 7793569968 (esialgne leping 01.01.2018, dtl 41-51, 14.05.2020 kinnitati kliendilepingu uued tingimused dtl 122-125) ja Monefit Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingule nr 011210 (loovutamise teade, dtl 135). 6. Riigikohus on leidnud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa
. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka
Tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse toob kaasa ka see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (Riigikohtu 24.11.2023.a. määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 28). Samas lahendis märgib Riigikohus, et ei ole vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (p 29). Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud 6 võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on
Seega kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine (p 27). 7. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus esmalt Monefit Estonia OÜ ja S. K. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 7793569968 krediidikulukuse määra ja kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 7.1 S. K. füüsilise isikuna sõlmis lepingud tarbijana võlaõigusseaduse (
) § 1 lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Leping on sõlmitud sidevahendi abil (
). Lepingu sõlmimist on hageja tõendanud kliendilepinguga nr 779569968 (dtl 41-51), tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedega (dtl 54-107), Monefit ankeediga laenusaaja isikuandmete tuvastamiseks (dtl 52-53), S. K. isik tuvastatud postiasutuses (dtl 53), Laenuandja on avanud S. K.le krediidilimiidi ja võimaldanud laenu 3000 eurot (väljamaksed dtl 108-120; arvestus dtl 30-31). 7.2
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
Monefit Estonia OÜ ja S. K. sõlmisid 01.10.2018 tarbijakrediidilepingu nr 779569968, mille alusel sai kostja laenu kokku 3000 eurot (krediilimiit 3000 eurot) (dtl 41-51), kostja tuvastas oma isiku postkontoris (dtl 52-53). Perioodil 02.10.2018 – 14.05.2020 on S. K. taotlenud laenu ja täiendavat laenu kokku 14 korda: - 02.10.2018 1500 eurot; - 01.02.2019 -täiendavalt laenuosa 546,84 eurot. - 21.04.2019 -täiendav laenuosa 331,97 eurot. - 28.05.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. - 16.07.2019 -täiendav laenuosa 230,40 eurot. - 12.08.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. - 13.09.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. - 06.10.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. - 09.11.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. - 10.12.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. - 12.12.2019 -täiendav laenuosa 1000 eurot. - 13.12.2019 -täiendav laenuosa 500 eurot. 7 - 09.01.2020 -täiendav laenuosa 240 eurot. - 09.03.2020 -täiendav laenuosa 460,80 eurot. - 14.05.2020- täiendava laenuosa 460,80 euro saamiseks. 01.10.2018.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks
Lepingu nr 779569968 lisa euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi (dtl 54-57) oli krediidikulukuse määr 41,68 %, seega ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, millest tulenevalt leping ei ole
Järgnevate, so perioodil 01.02.2019-14.05.2020 täiendava laenuosa saamisel oli krediidikulukuse määr 47,64% (dtl 58-107) Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli ajavahemikul 01.02.201915.04.2020 järgmine: alates 30.11.2018 20,01% alates 31.05.2019 19,37% alates 30.11.2019 20,61% alates 31.05.2020 20.52% Kuivõrd perioodil 01.02.209-15.04.2020 saadud täiendavate laenuosade krediidikulukuse määr oli 47,64%, ei ületanud ühegi lepingu nr 779569968 laenuosa krediidikulukuse määr kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, seega ei ole lepingud (krediidilimiidi suurendamine)
7.3
Vastavalt
4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 8 tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Mõne eelloetletud näitaja puudumisel tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. (vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 18) Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja selgitab, et Monefit Estonia OÜ on esitanud kostja kohta Credit Info Eesti AS-i krediidiinfole päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired (dtl 482-586 sh S. K. täidetud küsimustikud). Samuti nähtub antud asjaolu ka Monefit Estonia OÜ laenuandmise süsteemist, et krediidinfo staatuse vastuseks on Credit Info Eesti AS-i märgitud, et kostja puhul ei ole tegemist võlglasega. Küsimustikus on payments defaults – välja toodud info maksehäire päringu kohta. Lisaks on Monefit Estonia OÜ poolt tehtud kostja kohta päringuid Ametlikud Teadaanded portaali ja saanud vastuseks, et kostja kohta kirjed puuduvad.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Monefit Estonia OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks palunud kostjal täita enne laenulepingu sõlmimist ja kostjale krediidilimiidi avamist küsimustiku (dtl 482-586) Kostja on küsimustikus märkinud, et tal on keskharidus, kehtiv töökoht HKSKAN-is lukksepana, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 1000 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 290 eurot ja ta soovib laenu saada remondi eesmärgil. Lisaks on Monefit Estonia OÜ kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt esitatud andmed (dtl 598 jj). Kohus on olemasolevatele andmetele ja hageja antud selgitustele tuginedes seisukohal, et krediidiandja on käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, on kostja maksvõime hindamisel küsinud / analüüsinud laenutaotleja pangakonto väljavõtet, seega võtnud arvesse asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Vastavalt
lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd kohtu hinnangul laenuandja on käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, ei ole tarbijakrediidileping ka osaliselt tühine (intressi kokkuleppe osas). 8. Hageja tugineb oma nõudes poolte vahel 15.04 2021.a võlatunnistusele (dtl 137-138). sõlmitud konstitutiivsele 9 8.1 Riigikohus on märkinud, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine
§-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Samamoodi ei anna alati alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis alust lugeda võlatunnistus deklaratiivseks. Oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Eelnev ei tähenda, et võlatunnistuse pealkiri ja sõnastus oleksid tähtsusetud. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa
kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 p 18) Võlatunnistus võib olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (samas p 16). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 06.02.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11) 8.2 Hageja on esitanud kostja digitaalselt allkirjastatud (dtl 136) maksegraafiku lepingu / võlatunnistuse. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, millega on soovitud olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Eeltoodut kinnitavad kohtu hinnangul võlatunnistuse p-d 2 ja p 6 (kostja kinnitab võlga 3464.29 eurot; laenusumma on 3464,29 eurot), p 3 (pooled kinnitavad, et leping on käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena, mille alusel tekib uus iseseisev kohustus), p 5 (pooled muudavad laenulepingu 779569968 tagasimaksetingimusi ning laenu tagastamine toimub võlatunnistuses toodud tingimustel), p 7 (maksegraafik koostatud laenusaaja tingimustel). Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistuse sisust tulenevalt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärk on üksnes olemasoleva võla kinnitamine ja vastuväidetest loobumine. Kohus möönab, et hageja eesmärk võis võlatunnistuse sõlmimisel muuhulgas olla ka nõude aegumise vältimine, arvestades, et hageja omandas nõude loovutamisega Monefit Estonia OÜlt, laenuleping Monefit Eesti OÜ ja kostja vahel sõlmiti 01.10.2018 ja võlatunnistus 15.04.2021.a. so peaaegu kolm aastat hiljem, kuid see ei muuda võlatunnistuse sisu. 9. Võlatunnistusest tulenevalt oli kostja võlg hageja ees 3464,29 eurot. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud 4 graafikujärgset makset (30.05.2021 – 130 eurot; 01.07.2021 – 100 eurot; 05.08.2021 – 100 eurot; 04.09.2021 – 100 eurot), kogusummas 430 eurot, seega põhivõlg 3464,29 - 430 = 3034,29 eurot. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt põhinõude tasumist. Vastavalt
Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega
mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse
sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist,
Kostja omapoolseid vastuväiteid nõudele ei ole esitanud. 10 Kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 3034,29 eurot.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.