Obsah (8)

§ 444§ 468§ 162§ 139§ 144§ 175§ 176§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-22-150987 TERAMO

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

7.

1. Hageja esitas kohtule
2. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavaldusel esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot, 2 maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 577 eurot 50 senti, s.o kokku 737 eurot 50 senti. 7.
3. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri ja kohtunõue kätte toimetatud
4. detsembril 2023 isiklikult. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 7.3.

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 140 eurot. 7.4.

§ 144

p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot. 7.5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 5 tunni 15 minuti ulatuses tunnitasuga 110 eurot ning teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, edastamine ja konsultatsioon kliendiga (3 tundi 5 minutit), lisade koostamine ja edastamine (1 tund 5 minutit), menetluse kestel kirjavahetus kohtuga ja vastamine, tutvumine kirjadega ja määrustega (1 tund 5 minutit). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 110 eurot

§ 175

lg 1 tähenduses on mõistlik ja põhjendatud, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega 5 tundi 15 minutit põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hageja on käibemaksukohustlane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 737 eurot 50 senti (140 eurot + 20 eurot + 577 eurot 50 senti), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3