1-22-754/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-754 Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Anton Mustasaare (Mustasaar; isikukood: 39403222514) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anton Mustasaar, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Anton Mustasaar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja teda karistati kolmeaastase vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Selle tulemusena mõisteti A. Mustasaarele liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
11. aprill
12. Kohtuotsus jõustus
13. mail
15. Viru Vangla esitas
16. detsembril 2023 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava A. Mustasaare ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
17. Viru Maakohtu
18. detsembri
19. a määrusega jäeti A. Mustasaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõtlikult sellised.
20. Kuigi täidetud on formaalsed eeldused A. Mustasaare ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei tekita tema käitumine vangistuses ja vabastamise võimalikud tagajärjed veendumust, et tema edasine käitumine saaks olema õiguskuulekas.
21. A. Mustasaar on vanglas õppinud eesti keelt ja läbinud arvutiõppe täiendkoolituse. Ehkki iseloomustuse kohaselt suhtleb kinnipeetav ametnikega viisakalt, on ta toime pannud distsiplinaarrikkumise, keeldudes töö tegemisest. Süstemaatiline tööst kõrvalehoidmine annab olulise indikatsiooni A. Mustasaare hoiakute kohta ning iseloomustab tema käitumist negatiivselt.
22. Enne vangistust puudus A. Mustasaarel ametlik töökoht ning ta tegi hooajalisi juhutöid. Majanduslikult aitas tal toime tulla perekond. Ka teenis ta tulu kuritegudega. Kinnipeetaval on 25285,41 eurot võlgu. Vabanemisfondis on tal 1028,11 eurot. Ennetähtaegse vabanemise korral on A. Mustasaarel olemas töökoht ettevõttes Proferamet Ehitus OÜ. Samas puuduvad teatmik.ee andmetel viited äriühingu aktiivse majandustegevuse kohta. Kuna A. Mustasaar on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, on tema majanduslikust olukorrast tulenev uute kuritegude risk suur.
23. A. Mustasaarel on ema ja kaks alaealist last. Tema lähivõrgustikku kuuluvad veel tema vend ja ema elukaaslane. Kinnipeetaval on kriminaalkorras karistatud sõpru, ent tema enda sõnul suhtleb ta nendega harva. Kuna viimase kuriteo pani A. Mustasaar toime grupis, annab see aluse arvata, et tema suhtlusringkonda kuulub siiski ka kriminaalset mõtteviisi toetavaid isikuid. Kuigi on positiivne, et A. Mustasaar on ka vanglas enda lastega kohtunud, ei saa seda üle tähtsustada: lapsed olid tal olemas juba enne kuritegude sooritamist, kuid ei hoidnud teda õiguskuulekal teel.
24. Vangla andmetel tarvitas ta aastatel 2011–2020 iga päev mitu korda kanepit. Ta on manustanud ka amfetamiini ja ecstasyt. A. Mustasaar saab aru, et kanepi suitsetamine kahjustab tema tervist, kuid ei ole võimeline narkootikumide tarvitamist lõpetama. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. A. Mustasaare õiguskuuleka käitumise aspektist on ennekõike oluline silmas pidada sõltuvusainete tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi – narkootikumide tarvitamine on olnud tema õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Eelmise kohtuotsuse kohaselt andis A. Mustasaar narkootilisi aineid edasi ka alaealistele. Praegu kannab ta karistust suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Toodu pinnalt järeldub, et süüdimõistetu kuriteod on tihedalt seotud tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumusega. Seetõttu on oluline, et A. Mustasaar loobuks narkootikumide tarvitamisest. Tema elukäiku arvestades puudub siiski veendumus, et ta on motiveeritud enda käitumist muutma. A. Mustasaarel on diagnoositud ka alkoholisõltuvus, ent seda A. Mustasaar ise ei tunnista. 2 Määruskaebus
26. detsembril 2023 esitas A. Mustasaar Viru Maakohtu
27. detsembri
28. a määruse peale kaebuse, milles märgib järgnevat. Tema distsiplinaarkaristused on seotud koristustöödest keeldumisega. Muus osas on tema käitumine olnud viisakas ja eeskujulik. Koristustöödest keeldus ta mitte oma hoiakute tõttu, vaid seepärast, et peab seda ebaõigeks. Vangla määrab koristustöid nendele, kellel pole selleks vajadust. Tööst keeldumise tingis soov jätta see teistele vangidele, kuna kõigile tööd ei jagu. See pole tegemist mitte subkultuurilise ilmingu, vaid solidaarsusega teiste vastu. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta veel noor ega mõelnud tehtu tagajärgedele. Tänaseks on tema mõttemaailm muutunud – nüüd tähtsustab ta pere, lapsi ja tööd. Vangistust kannab ta esimest korda ja ta usub, et see jääb ka tema viimaseks. Lähedased toetavad teda. A. Mustasaar on valmis pingutama, et loobuda kuritegelikust mõttemaailmast ning alkoholi ja muude mõjuainete tarvitamisest. Ta soovib saada korralikuks kodanikuks. Ta on nõus alluma kohtu poolt määratavatele kontrollnõuetele ja tingimustele. Ringkonnakohtu seisukoht
29. Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. oktoobri
31. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
32. Ringkonnakohtu meelest tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise ennekõike tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Esiti kõnelevad A. Mustasaare vabastamise vastu tema tihedad kokkupuuted narkootiliste ainetega: teda on kaks korda narkokuritegude toimepanemise eest karistatud. Viru Maakohtu
33. märtsi
34. a otsusega tunnistati A. Mustasaar süüdi narkootilise aine omandamises edasiandmise eesmärgil ja kanepi alaealistele korduvas müümises. Tol korral karistati teda kolmeaastase vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et A. Mustasaar ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhoolduse nõudeid. Õiguskaitseorganite tähelepanu ega hirm karistuse täitmisele pööramise ees A. Mustasaart siiski kuritegudest eemal ei hoidnud. A. Mustasaar sooritas narkokuritegusid ka ajal, mil äsja kirjeldatud kuritegusid menetleti. Ka jätkas ta suures koguses narkootikumide käitlemist isegi pärast kohtuotsuse kuulutamist ehk ajal, mil ta viibis kriminaalhooldusel. Viru Maakohtu
35. aprilli
36. a otsuse kohaselt käitles A. Mustasaar
37. aasta juunist kuni
38. aasta novembrini üksinda ning alates
39. juulist 2020 kuni
40. augustini 2020 koos teisega suures koguses kanepit. Pidades silmas seda, et A. Mustasaar on narkootikume tarvitanud aastaid, on kõigiti tõenäoline, et ta jätkab seda ka pärast vanglast vabanemist. Kokkupuuted narkootikumidega viivad A. Mustasaare suure tõenäosusega taas kuritegelikule teele.
41. Ka pole A. Mustasaar käitunud õiguskuulekalt vanglas.
42. juulil 2023 karistati teda tööst keeldumise eest üheksapäevase kartserikaristusega. A. Mustasaare viited tööst keeldumisele solidaarsuse tõttu kaaskinnipeetavate vastu on kummalised. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohustab kõiki kinnipeetavaid vanglas tööd tegema. Järjepidev koristajatööst keeldumine enam 3 kui poolteist aastat pärast vanglakaristuse algust viitab süüdimõistetu antisotsiaalsete hoiakute säilimisele. Ehkki ametnikega suhtlemise osas on A. Mustasaart iseloomustatud enamjaolt viisakana, pole siingi olukord päris laitmatu: karistusregistri väljavõtte kohaselt solvas A. Mustasaar
43. aprillil 2022 võimuesindajat ja selle eest karistati teda väärteokorras. Ka kinnipeetava iseloomustuses on mööndud, et ametnikega suhtlemisel on ette tulnud mõningaid rikkumisi. Kui süüdimõistetu ei suuda isegi range režiimi tingimustes kõiki nõudeid korrektselt järgida, võib ta seda enam hakata õigust rikkuma keskkonnas, kus tema üle kuigivõrd järelevalvet pole. Pidades silmas A. Mustasaare varasemat elukäiku, võivad seesugused õigusrikkumised kujutada endast ka kuritegusid.
44. A. Mustasaare lubadused asuda õiguskuulekale teele (ning sõnades väljendatud valmisolek loobuda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist) kirjeldatud asjaoludele tuginevat retsidiivsusprognoosi kohtukolleegiumi silmis ümber ei lükka. Kui juba varasem kriminaalhooldusel viibimine pole A. Mustasaart õiguskuulekale teele suunanud, tuleb temast lähtuvat ohtu pidada reaalseks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
45. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
46. detsembri
47. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4