1-22-692/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2024 1-22-692 Mario Truu, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Viljar Pekka (isikukood 38504056539) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Viljar Pekka Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg Viljar Pekka kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati Viljar Pekka süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 2-kuulise vangistusega. Sellele karistusele liideti Tartu Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega mõistetud karistus. Kohus moodustas liitkaristuse, millest tuli ära kanda 3 aastat 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
11. veebruar
12. Vangistus lõpeb
13. oktoobril
16. novembril 2023 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Pekka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toetanud V. Pekka vabastamist.
17. Tartu Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega jäeti V. Pekka karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. Kuigi formaalsed alused V. Pekka vabastamiseks on olemas, pole selleks täidetud materiaalsed eeldused. Teda on kriminaalkorras karistatud koguni 14 korral nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude, aga ka liikluskuritegude eest ning praegune on tema jaoks
20. vangistus. Viimase kuriteo pani ta toime vangistuse kandmise ajal. V. Pekka on küll vanglas läbinud erinevaid programme, kuid samas on tal kaks distsiplinaarkaristust
21. a septembrist ja oktoobrist saatmiseeskirjade rikkumise, kirikus esemete üle andmise ning vangile keelatud eseme hoidmise eest. Seega ei suuda V. Pekka isegi vanglas õiguskuulekalt käituda. Peaaegu kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Ehkki V. Pekka on osalenud varem kriminaalhoolduse ajal alkoholivastastes programmides, pole see siiski ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Kuna ta on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid (sh röövimise), peab tal uute kuritegude ohu maandamiseks olema vabanedes ametlik töökoht ja sissetulek. V. Pekkal on tasumata nõudeid 26 096 €. Ta on varem töötanud erinevatel töökohtadel, ent töösuhted pole pikalt kestnud. Vangistuse ajal on V. Pekka tööd teinud. Tema vanemad lubasid teda toetada vabaduses ja ta saaks vabanedes asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Praegu on talle määratud töövõime puudumine, mistõttu saaks ta vabaduses töövõimetoetust. Samas sai V. Pekka seda toetust varemgi, kuid pani sellele vaatamata toime varavastased kuriteod. Kohus ei arva, et ka vanemate abi suudaks teda panna hoiduma kuritegudest. Lisaks kõnelevad vabastamise vastu ebaõnnestunud kriminaalhooldused, sest ta jätkas kahel katseajal kuritegude toimepanemist ja rikkus muu hulgas alkoholi tarvitamise keeldu. V. Pekka senist elukäiku, suhtumist õiguskorda ja distsiplinaarrikkumisi arvestades pole tema vabastamine põhjendatud.
22. Maakohtu määruse vaidlustas V. Pekka, kes palub end vabastada. V. Pekka sõnul ei rikuks ta rehabilitatsioonikeskuses selle korda. Seal on parem tegeleda enda probleemidega kui vanglas. Vanglakorda on lihtne rikkuda, sest vanglas on reegleid väga palju. Seni on ta enda sõnul aga niigi hästi hakkama saanud. V. Pekka lisab, et ta on pikalt vanglas töötanud, tasunud võlgnevusi ja kogunud vabanemisfondi raha. Vabanedes oleks tal töökoht. Vangla täitmiskava on V. Pekkal täidetud ja seega on karistuse eesmärk saavutatud. Tänu religioonile ja eneseabiraamatutele on V. Pekka hakanud mõistma, millist kahju tema kuriteod on teistele teinud. Varem pole teda vangistusest enne tähtaega vabastatud ja tal pole olnud võimalust rehabilitatsioonikeskusesse asuda, mistõttu võiks seda talle võimaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on põhjendatud ja määruskaebuse väited ei tingi V. Pekka vabastamist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. septembri
25. a määrus nr 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Maakohus arvestas KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume ning selgitas V. Pekka vabastamata jätmist. Kohus ei teinud selle üle otsustades ilmselget kaalutlus- ega põhjendamisviga, vaid võttis arvesse kõik V. Pekkat nii positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavad olulised asjaolud ega andnud ühelegi asjaolule selgelt ebaõiget kaalu.
26. V. Pekka vabastamist kaaludes väärib tähelepanu, et ta on vanglas töötanud ja teinud pingutusi õiguskuulekaks eluks, tal oleks vabanedes võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusesse, teda toetavad vanemad ja ta on väidetavalt muutunud. Samas on tema vabastamise kahjuks kõnelevad asjaolud praegu kaalukamad. V. Pekkat on 14 korda erinevate (sh nii isiku- kui ka varavastaste) kuritegude eest karistatud ning ta on korduvalt vangistust kandnud. Praegune vangistus on lausa seitsmes, mida ta kannab vanglas toime pandud vägivallakuriteo tõttu. Kõnekas on seegi, et aastatel 2017 ja 2020–2021 oli V. Pekka kaks korda kriminaalhooldusel, kuid mõlemad neist luhtusid. Ta rikkus muu hulgas alkoholi tarvitamise keeldu ning pani katseaegadel toime uued kuriteod. Seega on V. Pekka korduvalt ilmutanud suutmatust vabaduses viibides talle seatud nõudeid järgida ja kuritegudest hoiduda. Kuritegude toimepanemist soodustab peaasjalikult alkoholi tarvitamine. Ehkki V. Pekka tegeleb alkoholiprobleemiga, nähtub vaidlustatud määrusest, et tema puhul on suur oht tagasilanguseks, mida on varem korduvalt juhtunud. Oluline on seegi, et teda karistati viimati just vanglas toime pandud kuriteo eest ja tal on lisaks kaks distsiplinaarkaristust
27. aasta sügisest. Need asjaolud näitavad, et V. Pekka pole kohati isegi kontrollitud vanglatingimustes suuteline reeglitest kinni pidama ega õiguskuulekalt käituma. 2