) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
3 6. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud
Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (
Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (
), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (
Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (
7. Esmalt analüüsib kohus lepingut I (dtl 42 – 44 ja üldtingimused dtl 48- 50). Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 45 – 47) ei ole seotud lepinguga I, kuivõrd selle on laenusummaks märgitud 5000 eurot. Lepinguga I võttis kostja 1000 euro suuruse laenu, ning kohustus tagastama laenu graafiku alusel kokku summas 2316 eurot 20 senti (osamakse 37 eurot 77 senti x 60 kuud + lepingutasu 50 eurot). 8.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu I p 1.11 on krediidi kulukuse määr 50,39%. Lepingu sõlmimise ajal (
ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. 4 Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
lg 1) ning esialgsel võlausaldajal oli õigus krediidileping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 914 euro 49 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud. 15.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi p-s 15 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 79 euro 55 sendi suurune intressi nõue põhjendatud. 5 16.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu I p 1.10 ja üldtingimuste p 3.7 kohaselt on viivise määraks 24% aastas (0,067% päevas). Hagi p-s 17 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise (10. juuli 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 68 senti ning viivis põhivõlalt (914 eurolt 49 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. 17. Lepingu I p 2 (maksegraafiku) kohaselt on lepingu hooldustasu 9 eurot kuus. Hagi p-s 16 on hageja toonud välja lepingu hooldustasu arvestuse (9 eurot x 4 kuud 26 päeva). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 43 euro 80 sendi suurune lepingu hooldustasu. 18.
lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale ühe tasulise meeldetuletuse (9. märtsil 2023; dtl 62 – 63). Sellele eelnesid ka tasuta meeldetuletused (dtl 53 – 62). Samuti saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 64 – 65) ja teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 66 – 67). Hageja sissenõudmiskulude nõudeks on kokku 25 eurot (üks meeldetuletus ja lepingu ülesütlemise hoiatus; 2 x 5 eurot, millele lisandub teatis laenulepingu ülesütlemise kohta, 15 eurot). Kohtu hinnangul ei saa laenulepingu ülesütlemise avaldus käsitleda meeldetuletuskirjana
Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 280). Ka siis, kui ülesütlemise avaldust saaks käsitleda meeldetuletuskirjana, ei saaks hageja nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 10 euro suuruse sissenõudmiskulu tasumist (üks meeldetuletus+ ülesütlemise hoiatus, 2 x 5 eurot). 19.
lg 1 alusel oli esialgsel võlausaldajal õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).
lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust I tulenevad nõuded hagejale (dtl 68). Lepingust I tulenevad nõuded on kokku (põhivõlg 914 eurot 49 senti, intress 79 eurot 55 senti, lepingu hooldustasu 43 eurot 80 senti, sissenõudmiskulud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 45 6 eurot 68 senti). Sellele lisandub viivis põhinõudelt (914 eurolt 49 sendilt) alates
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu II p 1.11 kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,39%. Lepingu sõlmimise ajal (
ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
lg 1) ning esialgsel võlausaldajal oli õigus krediidileping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 2311 euro 85 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud. 28.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi p-s 34 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 178 euro 52 sendi suurune intressi nõue põhjendatud. 29.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 8 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu II p 1.10 kohaselt on viivise määraks 24% aastas (0,067% päevas). Hagi p-s 36 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise (10. juuli 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 97 eurot 83 senti ning viivis põhivõlalt (2311 eurolt 85 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. 30. Lepingu II p 2 (maksegraafiku) kohaselt on lepingu hooldustasu 22 eurot 50 senti kuus. Hagi p-s 35 on hageja toonud välja lepingu hooldustasu arvestuse (4 kuud 10 päeva). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 97 euro 50 sendi suurune lepingu hooldustasu. 31.
lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale kaks tasulist meeldetuletust (
Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 280). Ka siis, kui ülesütlemise avaldust saaks käsitleda meeldetuletuskirjana, ei saaks hageja nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro suuruse sissenõudmiskulu tasumist (kaks meeldetuletus + ülesütlemise hoiatus, 3 x 5 eurot). 32.
lg 1 alusel oli esialgsel võlausaldajal õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).
lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust II tulenevad nõuded hagejale (dtl 99). Lepingust II tulenevad nõuded on kokku 2700 eurot 70 senti (põhivõlg 2311 eurot 85 senti, intress 178 eurot 52 senti, lepingu hooldustasu 97 eurot 50 senti, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 97 eurot 83 senti). Sellele lisandub viivis põhinõudelt (2311 eurolt 85 sendilt) alates
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu III p 1.11 kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,39%. Lepingu sõlmimise ajal (
ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
lg 1) ning esialgsel võlausaldajal oli õigus krediidileping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 934 euro 83 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud. 41.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi p-s 53 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 74 euro 57 sendi suurune intressi nõue põhjendatud. 42.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 11 Lepingu III p 1.10 kohaselt on viivise määraks 24% aastas (0,067% päevas). Hagi p-s 55 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise (10. juuli 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 54 senti ning viivis põhivõlalt (934 eurolt 83 sendilt) alates 11. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. 43. Lepingu III p 2 (maksegraafiku) kohaselt on lepingu hooldustasu 9 eurot kuus. Hagi p-s 54 on hageja toonud välja lepingu hooldustasu arvestuse (4 kuud 10 päeva). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 39 euro suurune lepingu hooldustasu. 44.
lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale kaks tasulist meeldetuletust (
Meeldetuletuskirja eesmärk on tuletada võlgnikule meelde oma kohustust oma eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 280). Ka siis, kui ülesütlemise avaldust saaks käsitleda meeldetuletuskirjana, ei saaks hageja nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro suuruse sissenõudmiskulu tasumist (kaks meeldetuletus + ülesütlemise hoiatus, 3 x 5 eurot). 45.
lg 1 alusel oli esialgsel võlausaldajal õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).
lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust III tulenevad nõuded hagejale (dtl 126). Lepingust III tulenevad nõuded on kokku 1102 eurot 94 senti (põhivõlg 934 eurot 83 senti, intress 74 eurot 57 senti, lepingu hooldustasu 39 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 54 senti). Sellele lisandub viivis põhinõudelt (934 eurolt 83 sendilt) alates
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.