4-23-2240/17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-23-2240

1. veebruar 2024 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Sulev Kivilaane väärteoasi LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus Sulev Kivilaane kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
4. veebruar 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsus osas, millega Sulev Kivilaant karistati LS § 236 lg 1 järgi.
8. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus Sulev Kivilaane suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
11. Mõista Eesti Vabariigilt Sulev Kivilaane kasuks välja 414 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Politsei- ja Piirivalveameti
13. juuni
14. a otsusega karistati Sulev Kivilaant liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega üheks ja LS § 236 lg 1 järgi neljaks kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta
15. aprillil 2023 autot parkides riivas teist sõidukit, tekitades sellega viimase omanikule kahju. Pärast liiklusõnnetust lahkus ta sündmuskohalt, jättes varalise kahju saaja välja selgitamata ja õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Selliselt käitudes rikkus S. Kivilaan LS § 16 lg 1, § 46 lg 3 ning § 169 lg 4 p-de 4, 5 ja lg 5 nõudeid.
16. Kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale taotles menetlusalune isik liiklusõnnetusega kahju tekitamise etteheites juhtimisõiguse äravõtmise asendamist hoiatuse või rahatrahviga ning liiklusõnnetusest mitteteatamise etteheites menetluse lõpetamist. 4-23-2240
17. Harju Maakohus tühistas
18. septembril 2023 kohtuvälise menetleja otsuse ning karistas S. Kivilaant LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot) ja LS § 236 lg 1 järgi 100 trahviühikut (400 eurot). S. Kivilaan pani mõlemad teod toime hooletusest. Menetlusalune isik ei teadnud, et riivas teist sõidukit ehk põhjustas liiklusõnnetuse, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema ning õnnetusest politseid teavitama. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. Maakohtu otsuse vaidlustas S. Kivilaane kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk. Kaitsja leiab, et väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi tuleb lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. S. Kivilaane süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, sest ta kahetseb tehtut, ta ei ole varem rikkumisi toime pannud ning enamikul juhtudel isikuid liiklusõnnetuse põhjustamise eest väärteo korras ei karistata. Väärteomenetlus LS § 236 lg 1 järgi tuleb aga lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik ei teadnud, et riivas pargitud sõidukit, millest johtuvalt ei saa temalt LS § 169 järgi nõuda, et ta sellest politseid teavitaks. Alternatiivselt palub kaitsja mõista menetlusalusele isikule kahe väärteo eest ühe karistuse.
20. Kohtuväline menetleja leiab vastuses, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Arutatavas asjas puudub vaidlus, et maakohus tunnistas õigesti S. Kivilaane süüdi LS § 223 lg 1 järgi. Samas leiab kaitsja, et selles teos peaks Riigikohus väärteomenetluse lõpetama, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
22. Kolleegium ei pea võimalikuks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlust lõpetada. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetlusõigust rikkunud kui jättis väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamata. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Eeltoodud põhjusel jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata S. Kivilaane süüditunnistamises ja karistamises LS § 223 lg 1 järgi.
23. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ka selles, et S. Kivilaan pani toime LS § 236 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo. Maakohus tuvastas, et S. Kivilaan lahkus pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt, jättes politseile õnnetusest teatamata, kuigi LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik.
24. Vaidlusküsimus on, kas S. Kivilaan täitis LS § 236 lg 1 subjektiivse koosseisu. LS § 236 lg 1 sõnastus ei täpsusta nõutavaid subjektiivse koosseisu tunnuseid ning karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Maakohus tuvastas, et S. Kivilaan pani süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi.
25. Riigikohus on varem selgitanud, et kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. (Vt RKKK 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8) Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. Kuivõrd maakohus tuvastas, et S. Kivilaan jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata hooletusest, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, ei vasta tema tegu LS § 236 lg 1 süüteokoosseisule. 2