Obsah (4)

§ 76§ 184§ 65§ 75

1-22-754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-754 (20240100049) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis P

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Anton Mustasaar vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 08.12.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Mustasaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 1-22-754 2. Viru Maakohtu 18.04.2022 otsusega tunnistati A. Mustasaar süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg 2 vähendati A. Mustasaarele mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel, suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistus 2 aastat vangistust eelmise, 12.03.2020 Viru Maakohtu kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 3 kuud 18 päeva vangistust (18.04.

1. a seisuga), mõistes A. Mustasaarele liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.04.
2. Kohtuotsus jõustus 25.05.
4. Kinnipidamisasutuses A. Mustasaare kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on A. Mustasaar ohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Isik võib hakata tegelema narkootikumide käitlemisega (sealhulgas ka grupis) ja anda nad edasi alaealistele isikutele. Oht on tõenäolisem kui isikul on majanduslikud raskused, kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili ning ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, kui ei suuda näha alternatiive probleemsete olukordade lahendamisel. Kui jätkab suhtlemist kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Lähtudes vangla iseloomustuses toodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all (elektroonilise järelevalve alla).
5. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Mustasaar vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Mustasaarele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga kuni 05.08.
6. Lisaks tuleb A. Mustasaarele määrata

§ 75lg 2 p-des 1, 21, 4, 8 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisanud, et juhul kui kohus peab otstarbekaks A. Mustasaar karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus A. Mustasaarele järgmised tegevused: sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening““ jätkutegevused ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kriminaalhooldusametniku arvamuse lisa kohaselt teostas 02.11.2023 kriminaalhooldusametnik J D elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida A. Mustasaar, 39403222514 elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kodukülastuse teostamise tulemusena selgus, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A. Mustasaare ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve all, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu A. Mustasaar palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, selgitades, et vabaduses kavatseb tööle asuda ja tegeleda oma lastega. Süüdimõistetu märgib, et tema prioriteediks on lapsed, kuna ta on ise kasvanud ilma isata ja tahab elada korralikku elu. Praegu elavad lapsed lihase emaga, kellega süüdimõistetu ei suhelnud kolme aasta jooksul, kuid praegu suhtlevad laste asjus. Lastega on süüdimõistetu suhelnud vangistusest peale ja lapsed on käinud kokkusaamisel ilma klaasita. Süüdimõistetu kinnitas, et maksab lastele elatist nagu süsteem ette näeb ehk temale tulnud rahast pool läheb elatise kustutamiseks. Vabaduses hakkab tööle metallitšehhis, kus algul hakkab katseajal tegema tööd metalliga ja hiljem õpib keevitajaks või metallilõikajaks. Süüdimõistetu sõnul õppis ta mõned aastat tagasi keevitajaks, kuid see jäi pooleli, kuid ta jõudis sellel erialal töötada ja omab vastavaid kogemusi. Süüdimõistetu ei oska täpselt summat öelda, mis vabaduses teenima hakkab. Arvab, et sissetulekust piisab elatise maksmiseks, hagide kustutamiseks ja endale jätmiseks. Süüdimõistetu on 80% kindel, et saab ettevõttesse tööle asuda, kuna seal töötab tema hea lapsepõlve tuttav, kes selgitas talle, et see on väike ettevõtte, kus ta töötab ja 1-22-754 töökoht on stabiilne. Juhul, kui plaanitud ettevõttesse tööle ei ole võimalik minna, siis plaanib ta ennast võtta Töötukassas arvele ja talle öeldi ka, et korraldatakse koolitus just selle ettevõtte kaudu. Kui midagi ei õnnestu, siis plaanib süüdimõistetu leida tuttavate kaudu töökoha. Ema on valmis isikut majanduslikult toetama. Arvab, et suudab katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, kuna tal kulus palju aega mõtlemiseks vanglasse sattumise põhjuste üle ja enam ta tagasi vanglasse ei tule, talle on olulisemad lapsed ja pere. Süüdimõistetu selgitab, et ta ei ole nõustunud vanglas töötama mitte selle tõttu, et ta on paadunud kriminaal, vaid kuna selle eest maksti 19 senti tunnis ja selle rahaga ei ole midagi võimalik soetada. Vabaduses teenis süüdimõistetu rohkem raha ja kui palk oleks vanglas suurem, siis ta võiks töötada vanglas. Ta taotles keevitajaks õppimist, kuid talle seda ei võimaldatud. Süüdimõistetu selgitab, et töötades kaks või kolm korda kuus, saaks ta kätte 10 eurot ja tegelikkuses aitavad teda sugulased rahaliselt, seega sellise raha eest ta ei taha tööd teha. Eelmise kriminaalhoolduse all olemise aja jooksul tekkis olukord, kus süüdimõistetu oli linnast eemal, vahepeal kuulutati ta tagaotsitavaks ja kui tuli tagasi, siis kriminaalhooldus lõppeski. Nüüd on süüdimõistetul olnud aega järele mõtlemiseks ja ta täidaks kõike kohtu poolt määratut. Süüdimõistetu ei soovinud ema juurde vabaduses elama asuda, kuna ema juures on kitsas ning ta sooviks oma elu ise korraldada ja võtta endale lapsed nädalavahetusel. Süüdimõistetu palus võimalust näidata, et ta on vabanemist väärt ja temale on lapsed ikka tähtsamad. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Mustasaart ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega 9. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. A. Mustasaar esitas vabanemisejärgseks aadressiks xxx. Korteri omanik on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks nimetatud elukohas. Kodukülastusel on välja selgitatud, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed eeldused A. Mustasaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 10.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 1-22-754

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mustasaar omandas ajavahemikul 02.02.202129.06.2021 riigikeele A1 tasemel, ajavahemikul 02.07.2021-12.02.2022 riigikeele A2 tasemel ja ajavahemikul 01.03.2022-31.03.2022 läbis arvutiõppe täiendkoolituse. Lisaks läbis ajavahemikul 29.11.2022-31.08.2023 B1 riigikeele kursuse, kuid eksam jäi sooritamata. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb ametnikega enamasti viisakalt, esineb üksikuid rikkumisi. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
4. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mustasaarele on 28.07.2023 määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest ning karistuseks määratud üheksa päeva kartserit. Kohtupraktika kohaselt on põhimõtteline korduv tööst keeldumine raske rikkumine. Riigikohtu lahendi 3-18-1895 punktis 19 on selgitatud: „Kolleegiumi praktika järgi saab tööle asumise korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks (otsused asjades nr 3-32-1-15 (p 25) ja 3-3-2-2-15 (p 26), otsus nr 3-15-3133/29 (p 17)). Nii on see ka praegusel juhul. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuritegeliku subkultuuri ilmingutest kantud allumatus, mis väljendub järjekindlas keeldumises täita tööle asumise korraldust, ohustab distsipliini ja julgeoleku tagamist vanglas….Süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab sellele, et kaebaja hoiab jätkuvalt au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustööde tegemine tema staatusega isikule väärikust alandav.“ Kohtuistungil on A. Mustasaar selgitanud, et on töötamisest keeldunud põhjusel, et vangistuses teenitav töötasu on väike. Kohus märgib, et kuigi vanglas teenitav tasu ei ole suur, siis on vanglas töötamise puhul lisaks kohtupraktikas toodud seisukohale oluline, et luua ja hoida vangistuses positiivseid tööharjumusi. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et süstemaatiline tööst keeldumine annab olulise hinnangu kinnipeetava hoiakute kohta ning käesoleval juhul iseloomustab see A. Mustasaare käitumist vangistuses negatiivselt. Isiku elutingimused
5. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Mustasaarel rahvastikuregistri andmetel alates 21.10.2013 kehtiv sissekirjutus aadressil xxx. A. Mustasaar on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 3toalise korteriga, mille omanik on isiku tuttava ema. Korteril on kommunaalmaksete eest võlgnevus summas 5000 eurot. Korteriühistuga kokkuleppel makstakse graafiku alusel võlga 100 eurot kuus. Olemas kõik eluks vajalik. Korteris hakkab elama isik üksi. Korteri omanik on 1-22-754 nõus isiku elama asumise ja elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Isikul formaalselt olemas isikut tõendav dokument (pass) kehtivusega kuni 24.05.
6. Dokumendi asukoht on teadmata ja isik ei osanud vastata, kus dokument võiks asuda.
7. Töö ja majandusliku toimetuleku kohta on vangla iseloomustuses märgitud, et enne vangistust ametlik töökoht puudus. Tegi hooajalisi lühiajalisi juhutöid. Vajadusel aitas majanduslikult toime tulla perekond ja mingit raha sai kuriteo toimepanemise tulemusena. Isiku poolt toime pandud süüteod olid toime pandud muuhulgas majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-raha andmetel on 27.11.2023 seisuga kinnipeetaval tasumata võlanõudeid summas 25 285,41 eurot. Vabanemisfondis on 1 028,11 eurot. Vestluse käigus on isik tunnistanud, et eelistas alati töötada mitteametlikult, kuna ei soovinud, et kohtutäitur kogu tema raha ära võtaks. Teoorias saab aru, et võlgasid on vaja maksta, kuna sellise elustiiliga jätkamine ei ole tema jaoks pikemas perspektiivis kasulik. Vangla andmetel on A. Mustasaarel ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht ettevõttes P E OÜ. Ettevõtte juhatuse liikme sõnul võtaks ta A. Mustasaar tööle lukksepana töötasuga 1000 eurot kuus. Teatmik.ee andmetel ei ole ettevõttes ühtegi töötajat registreeritud ning aastate 2021-2022 majandusaasta aruanded on esitamata.
8. Rahvastikuregistri andmetel on A. Mustasaar vallaline. Isikul on ema ja kaks alaealist last. K-raha andmetest nähtub, et isik ei maksa juba pikemat aega oma lastele elatisraha. Lähivõrgustikku kuuluvad isiku vend ja ema elukaaslane. Enne vangistust elas isik elukaaslasega, kuid pärast isiku süüdimõistmist nende suhe katkes. Lapsed käivad regulaarselt kinnipeetava juures lühiajalistel kokkusaamistel ilma klaasita. Isikul on suhtlusringkonnas olnud kriminaalkorras karistatud sõpru, kuid isiku kinnitusel suhtleb ta nendega harva. Praegune kuritegu on pandud toime grupis, mis annab alust arvata, et suhtlusringkonnas on kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud.
9. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mustasaar viibis psühhiaatri vastuvõtul, kus isikul diagnoositi alkoholisõltuvus. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva ja enne vangistust ei tarvitanud üldse. Vangla andmetel tarvitas kanepit aastatel 2011- 2020 iga päev mitu korda. Amfetamiini ja Ecstasy-d tarvitas ajavahemikul alates
10. aastast kuni
11. juunini(kuni neli korda aastas). Esimest korda proovis kanepi suitsetamist viieteistkümneaastasena. Viimane kord tarvitas kanepit
12. aasta suvel. Vestluse käigus tunnistas isik, et suitsetas kanepit väga ammu ja sellest tulenevalt läks tema mälu kehvemaks. Otseselt saab aru, et selline käitumisviis kahjustab tema tervist, kuid ei ole võimeline narkootikumide tarvitamist lõpetama. Pisendas probleemi ning väitis, et igapäevane käitumine ei olnud seotud narkootikumide hankimisega ning tarvitamisega. Isik läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" täies mahus ajavahemikul 28.07.2021-08.09.
13. Edaspidi soovitati talle pigem individuaalseid lähenemisi, et ei oleks hajevil - samas kaasa töötab ilusti. Programmiga tõusis isiku teadlikus enda probleemidest, riskikohtadest ja valikuvõimalustest.
14. Kohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta A. Mustasaare vabastamist. Talle on küll garanteeritud töökoht ja tal on olemas elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist valvet kohaldada, kuid isiku toimetulekut vabaduses mõjutavad sõltuvusprobleemid ja majanduslik olukord. Vabastamise võimalikud tagajärjed
15. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
16. Vangla ja prokuratuur on vabastamise poolt. Prokuratuuri seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla hinnangu kohaselt isik võib hakata tegelema narkootikumide käitlemisega (sealhulgas ka grupis) ja anda nad edasi alaealistele isikutele. Oht on tõenäolisem kui isikul on majanduslikud raskused, kui isik jätkab 1-22-754 ja säilitab oma varasemat elustiili ning ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, kui ei suuda näha alternatiive probleemsete olukordade lahendamisel. Kui jätkab suhtlemist kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Kohtu jaoks on vangla „ohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 nimetatud põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu.
17. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Mustasaar on kriminaalkorras karistatud kolm kord, millest üks karistus on arhiveeritud. Vanglas kannab karistust esimest korda. Varasemalt oli karistatud kriminaalkorras varguse eest ja narkootilise aine omandamise ning edasi andmise eest alaealistele isikutele. Käesolevalt kannab vanglakaristust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Praegune ja eelmine kuritegu olid etteplaneeritud. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega.
18. Kohus peab oluliseks sõltuvusainete tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi A. Mustasaare õiguskuulekale käitumisele. Tuleb arvestada sellega, et narkootiliste ainete tarvitamine on olnud A. Mustasaare puhul õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Samuti on tähelepanuväärne, et eelmise kohtuotsuse kohaselt edastas kinnipeetav ebaseaduslikult narkootilisi aineid nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, lisaks omandas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil ja andis ebaseaduslikult korduvalt edasi narkootilist ainet väikeses koguses. Praegune kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. A. Mustasaare käitumisaktid annavad aluse arvata, et isiku poolt toime pandud kuriteod on tihedalt seotud isiku narkootiliste ainete tarvitamise harjumusega. Kohtu hinnangul on A. Mustasaare puhul narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine äärmiselt oluline, kuid arvestades, et isik on ligikaudu kümme aastat enne kuritegude toimepanemist pidevalt tarvitanud narkootilisi aineid, siis puudub kohtul veendumus, et A. Mustasaar on motiveeritud enda käitumist muutma. Seejuures ei ole väheoluline, et isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida isik endale ei tunnista. A. Mustasaar on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille käigus tõusis isiku teadlikkus enda probleemidest, riskikohtadest ja valikuvõimalustest. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on teadmisi sõltuvusainete tarvitamisega seonduvate probleemide kohta, kuid leiab, et sõltuvusainete tarvitamisest tulenev risk on suur.
19. Mis puudutab majanduslikke väljavaateid, siis vajab märkimist, et A. Mustasaarele on tagatud vabaduses töökoht ettevõttes P E OÜ, kuid teatmik.ee andmetel ei ole ettevõttes ühtegi töötajat ja majandusaasta aruanded on viimase kahe aasta kohta esitamata. Kohtuistungil on A. Mustasaar selgitanud, et töökohta soovitas talle tuttav, kes ka ise samas ettevõttes töötab. Kohus leiab, et on põhjust arvata, et isik võib ettevõttes töötada mitteametlikult. Varasemalt on A. Mustasaar iseloomustuse kohaselt pooldanud mitteametlikult töötamist, et takistada kohtutäituri võimalusi nõuete täitmiseks. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt nimetatud ettevõtte juhatuse liige öelnud, et A. Mustasaar võetakse tööle lukksepana töötasuga 1000 eurot. Siinkohal on kohtu hinnangul oluline välja tuua, et kohtuistungil on süüdimõistetu selgitanud, et vanglas ei ole ta nõus töötama väikese töötasu tõttu ning varasemalt on ta saanud vabaduses töötasu 7-10 eurot tunnis. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohtu hinnangul 1-22-754 tõenäoline, et A. Mustasaar ei ole siiras nimetatud töökohta tööle asumise soovi osas. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, kas isik, kes keeldub väikese tasu eest töötamisest, on motiveeritud töötama ametlikult töötasu eest, mis on väiksem kui aastaid tagasi vabaduses isik enda sõnul teenis. Kohtu kõhklusi tööle asumise osas kinnitab veelgi see, et enne vangistust tegi süüdimõistetu ainult hooajalisi lühitöid, seega puudub isikul pikaajaline tööharjumus nii vangistuses kui ka vabaduses. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul formaalselt küll olemas isikut tõendav dokument, kuid dokumendi asukoht on teadmata ja isik ei osanud vastata, kus dokument olla võiks. Seega võivad isikul esineda ajutised takistused ka enda Töötukassas töötuna registreerimisel. Lisaks on K-Raha andmetel isikul tasumata võlanõudeid ligikaudu 25 000 eurot ning vabanemisfondis ligikaudu 1000 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd isik on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on A. Mustasaare majanduslikust olukorrast tulenev risk suur ning ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
20. Kohus peab oluliseks peatuda ka isiku lähedastel ja lastel. A. Mustasaar on korduvalt rõhutanud kohtuistungil, et tema lähedased ja eelkõige ema toetavad teda. Lisaks on A. Mustasaar kohtuistungil rõhutanud, et soovib vabaduses tegeleda oma lastega ja nendega nädalavahetuseti aega veeta. Vangla iseloomustuse kohaselt on käinud lapsed A. Mustasaare juures regulaarselt lühiajalistel klaasita kokkusaamistel. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on seadnud endale realistlikud eesmärgid lastega suhtlemiseks. Ometi leiab kohus, et laste olemasolu ja nendega suhtlemise soovi ei saa üle tähtsustada, kuna isikul olid lapsed olemas juba enne kuritegude toimepanemist ning isaks olemine ei takistanud isikut kuritegusid toimepanemast, sh edasi andmast narkootilist ainet alaealisele.
21. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita A. Mustasaare käitumine vangistuses ja vabastamise võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Mustasaare vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik