← Eesti

3-24-225/5

Obsah (6)§ 251§ 112§ 110§ 249§ 62§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-225 Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt Viru Vangl

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

  1. Viru Vangla
  2. jaanuari
  3. a käskkirjaga nr 6-1/24/44-1 otsustati Viru Vangla avavanglaosakonnas paiknev kinnipeetav X (taotleja) paigutada ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda Täitmisplaani1 § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks. Käskkirjas heidetakse Xle ette mitmeid rikkumisi (kauplusest kahe musta tindiga pastapliiatsi ostmine, registreerimata telefoninumbritele helistamine), viidatakse kehtivale distsiplinaarkaristusele ning märgitakse, et ta paigutatakse ümber menetluse asjaolude selginemise ajaks.
  4. X esitas
  5. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb enda viivitamata avavanglasse tagasi paigutamist (või ümber paigutamist teise avavanglasse). Taotluse kohaselt on kõikide rikkumiste peasüüdlane vangla. Kehtiv distsiplinaarkaristus puudutab asjaolu, et ta pidi kaaskinnipeetava naisele selgitama, kuidas saada kokku Rakvere linnavalitsuse ametnikuga, et käia X sotsiaalkorteris asjade järel. Telefoninumbrite registreerimise blanketid on talle jäetud korduvalt andmata ja hiljem unustas ta registreerimise ära. Kaks musta värvi 1 Justiitsministri
  6. märtsi
  7. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“. 3-24-225 pastapliiatsit ostis ta poest ekslikult, sest nende juures oli kirjas, et tegemist on siniste pastapliiatsitega. Viivitamata avavanglasse tagasi paigutamine on vajalik põhjusel, et taotleja on terviseprobleemide tõttu käinud korduvalt erakorralise meditsiini osakonnas ja terviseprobleemide põhjus on siiani teadmata. Taotleja viitab, et muu hulgas on ta vaidlustanud selle, et tal ei lubatud käia Viru Ringkonnaprokuratuuris. Ta ei ole tahtlikult rikkumisi toime pannud ja kõik rikkumised on sooritatud vangla süül. X palub esialgse õiguskaitse taotluses vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest taotluse esitamisel.
  8. X esitas
  9. jaanuaril 2024 Viru Vanglale vaide (registreeritud
  10. jaanuaril 2024 nr-ga 612/24/21-1, dtl 22) Viru Vangla
  11. jaanuari
  12. a käskkirja nr 6-1/24/44-1 peale. Vaides palus X kohaldada esialgset õiguskaitset paigutades ta tagasi avavanglasse.
  13. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
  14. jaanuaril 2024 kohtule Viru Vangla
  15. jaanuari
  16. a käskkirja nr 6-1/24/44-1 ning käskkirja andmist ja vaidlustamist puudutava dokumentatsiooni (sh vaide nr 6-12/24/21-1).
  17. X edastas ajavahemikul
  18. jaanuar 2024 kuni
  19. jaanuar 2024 kohtule täiendavad avaldused, taotledes muu hulgas talle määratud distsiplinaarkaristuse käskkirja peale
  20. detsembril 2023 esitatud vaide nr 6-12/378-1 vanglalt väljanõudmist. KOHTU SEISUKOHT
  21. Kohus mõistab, et X sooviks on esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
  22. jaanuari
  23. a käskkirja nr 6-1/24/44-1 kehtivuse/täitmise peatamine ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine tema koheseks avavanglaosakonda tagasi paigutamiseks (

§ 251lg 1 p-d 1 ja 3).

7. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

  1. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (
  2. september 2023 kuni
  3. jaanuar 2024 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 8.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuigi taotleja ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel veel vanglale vaiet esitanud, on selgunud, et taotleja esitas vanglale vaide 24. jaanuaril 2024. Taotlus on seega kohtus lubatav. 9. Tulenevalt

§ 249

lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kohtu hinnangul taotleja 2

(4)3-24-225 jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. X põhjendab oma esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal esinevad terviseprobleemid, mistõttu peab ta tihti käima erakorralise meditsiini osakonnas. Asja materjalide pinnalt võib järeldada, et taotleja hinnangul jäävad vangla kinnises osakonnas tema terviseprobleemid tähelepanuta (s.o arstiabi pole tagatud). Samuti on taotleja välja toonud vajaduse käia Viru Ringkonnaprokuratuuris ja osaleda avavanglaosakonna programmides.
  1. X paigutati
  2. jaanuari
  3. a käskkirja 6-1/24/44-1 alusel Viru Vangla avavanglaosakonnast sama vangla kinnisesse osakonda. Tegemist oli ajutise paigutamisega, millise võimaluse näeb ette Täitmisplaani § 22 lg
  4. Nimetatud säte näeb ette, et kinnipeetava, kelle kohta on alust arvata, et ta võib olla toime pannud õiguserikkumise, võib ajutiselt paigutada distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks ja kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemise ajaks kinnisesse vanglasse. Ümberpaigutamise menetluse ajaks võib kinnipeetava ajutiselt paigutada kinnisesse vanglasse ka juhul, kui on alust arvata, et isik ei vasta enam Täitmisplaani § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et ajutise ümberpaigutamise aeg ei või ületada 30 päeva.
  5. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajadusel korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Eelnevat arvestades on ka vangla kinnises osakonnas taotlejale meditsiiniline abi tagatud ning usutav ei ole, et vangla kinnises osakonnas jääks taotleja vältimatust meditsiinilisest abist ilma. Kohtu hinnangul ei ohusta avavanglaosakonna asemel kinnises osakonnas viibimine seega taotleja tervist. Mis puudutab seda, et taotleja ei saa kinnises osakonnas viibides minna isiklikult kohale Viru Ringkonnaprokuratuuri, jääb selgusetuks, millised kahjulikud tagajärjed talle sellest kaasnevad. Taotleja väidab ka, et ta on vaidlustanud vangla otsuse, mis ei luba tal prokuratuuri minna. Eelnevast võib teha järelduse, et ka avavanglaosakonnas viibides ei olnud taotlejal võimalik prokuratuuri isiklikult kohale minna. Kohus selgitab, et Viru Ringkonnaprokuratuuriga on taotlejal võimalik suhelda ka kirjavahetuse või telefoni teel ning prokuratuuri isiklikult kohale minemise võimaluse puudumine ei saa takistada tal oma õiguste kaitseks tegutseda ega talle mingeid pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua. Samuti ei saa raskesti kõrvaldatavad või pöördumatuid tagajärgi taotlejale kaasa tuua see, kui ta 30 päeva jooksul ei saa osa võtta võimalikest avavanglaosakonnas läbi viidavatest sotsiaalprogrammidest. X toob esialgse õiguskaitse taotluses põhiselt välja seda, miks tema vangla kinnisesse osakonda paigutamine on õigusvastane, kuid paigutamise võimalik õigusvastasus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Kohus ei näe, et ajutiselt kinnisesse vanglasse tagasi paigutamine tooks taotlejale kaasa pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu
  6. septembri
  7. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). See on õigustatud vaid ülekaaluka vajaduse korral ning kohtu hinnangul praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seoses taotleja väitega, et talle sobiks ka teise avavanglasse ümberpaigutamine, märgib kohus, et esialgset õiguskaitset on võimalik taotleda vaidemenetluse või kohtumenetluse ajal (

§ 249

lg 5) ning asja materjalide pinnalt saab järeldada, et ei eksisteeri sellist vaidemenetlust ega kohtumenetlust, mis võimaldaks Xl esialgse õiguskaitse korras taotleda enda teise avavanglasse ümberpaigutamist. Seega ei ole vastav esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. 12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 3

(4)3-24-225
  1. Kuna kohtuasjas kogutud dokumendid olid piisavad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks, jätab kohus X
  2. jaanuari
  3. a taotluse tema
  4. detsembril 2023 esitatud vaide nr 6-12/378-1 Viru Vanglalt välja nõudmiseks ja asja juurde võtmiseks

§ 62lg 2 alusel rahuldamata.

14. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.