← Eesti

3-22-2187/26

Obsah (9)§ 49§ 230§ 130§ 178§ 12§ 120§ 41§ 108§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) §-s 130 sätestatut. Kuivõrd kohus oli 20. oktoobril 2023 toimunud istungil lõpetanud ühemõtteliselt asja sisulise arutamise, pidi kohus asja sisulise arutamise juurde naasmisel lähtuma

§-st

  1. Asja arutamine uuendatakse kohtumäärusega. Kui kohtujuristi e-kiri lugeda kohtumääruseks, siis põhjustab see segadusttekitavat ja ebakohast praktikat. 12.
  2. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, kui lubas kaebajal kaebust täiendada.
  3. oktoobril 2023 esitatud taotlus kaebuse muutmiseks on sisuliselt uus kaebus. Kaebaja on taotluses esitanud uusi asjaolusid, kuid ei ole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik esitada selliseid asjaolusid juba varem. Asjaolud ei olnud kohtumenetluse kestel muutunud ning kaebuse muutmiseks puudus mõjuv põhjus.
  4. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde, kuid lisab veel järgmist. 13.
  5. Seadusandja on jätnud advokaadieksami sisu vastustaja määrata, kuid vastustaja ei saa luua AdvS §-s 33 toodust erinevat hindamissüsteemi.
  6. märtsist 2013 kehtima hakanud advokatuuriseadusesse jäeti sisse advokaadieksami hindamist reguleerivad sätted. Seadusandja tahe ei olnud anda vastustajale õigust luua teistsugune hindamissüsteem. Seadusest tuleneva hindamissüsteemiga tagatakse advokaadieksami objektiivsus. 13.
  7. Asja arutamise uuendamise määruse vormistamata jätmine ei muutnud asja lõpplahendust sisuliselt. 13.
  8. Kaebaja eesmärk on olnud saavutada vastustaja
  9. septembri
  10. a otsuse ja
  11. augusti
  12. a eksamiotsuse tühistamine. Halduskohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui ei suunanud kaebajat selle eesmärgi saavutamiseks kaebust muutma. Seega on täidetud

§ 49lg 2 tingimus ning nõude muutmine apellatsioonimenetluses oli lubatud.

13.

  1. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu põhjendustega selles osas, mis puudutab advokaadieksami küsimust nr
  2. Advokaadieksami küsimus nr 34 väljus advokaadieksami valdkondade loetelust. Ringkonnakohus ei ole hinnanud ka kaebaja väiteid kutsesobivuskomisjoni otsuse motiveerimatusest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, mistõttu ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja halduskohtu otsus jõusse jätta (

§ 230lg 1).

Kolleegium muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, täiendades neid käesoleva otsuse põhjendustega (

§ 230lg 5 p 6).

15. Esmalt käsitleb kolleegium vastustaja väiteid, mis puudutavad ringkonnakohtu menetlusnormide rikkumist (I). Seejärel võtab kolleegium seisukoha advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra võimaliku vastuolu suhtes (II). Lõpuks jaotab kolleegium menetluskulud (III). 5

(8)3-22-2187 I 16.

§ 130

p 2 sätestab, et kohus uuendab asja arutamise määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid.

  2. oktoobril 2023 toimus ringkonnakohtu istung, mille lõpus tegi kohus teatavaks lahendi tegemise aja ning suundus nõupidamistuppa. Samal päeval edastas ringkonnakohtu kohtujurist e-kirja teel pooltele kohtunõude, milles selgitas, et kaebajal võib olla enda eesmärgi saavutamiseks vajalik vaidlustada Eesti Advokatuuri kodukorda osas, milles see on vastuolus AdvS §-ga
  3. Kohus selgitas, et sellisel juhul peab kaebaja taotlema ringkonnakohtult kaebuse muutmist. Lisaks palus kohus kohtunõudes menetlusosalistelt täiendavat seisukohta küsimuses, kas advokatuuri kodukorra § 69 lg 1 vastab AdvS § 33 lg-s 2 sätestatule, kui see ei näe ette hinde keskmise ümardamist täisarvuks ning kui hinnet viis käsitatakse mitterahuldava hindena. 18.

§ 178

lg 1 järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust.

§ 178lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses tehtud määruse kohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 464 ja §

  2. Asja arutamise uuendamise määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust. Nii võis kohus määruse tegemisel lähtuda ka kohtumäärusele kohalduvatest üldisematest nõuetest (vrd TsMS § 464 lg 5). Sealjuures ei pea

§ 130kohane määrus olema allkirjastatud (vrd Ts

MS § 464 lg 2). TsMS § 465 lg-st 1 tulenevalt on oluline, et määrusest nähtuks, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Sellele vastab

  1. oktoobril 2023 kohtujuristi edastatud e-kiri.
  2. Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib teha selleks pädev kohtuametnik, praegusel juhul ringkonnakohtu kohtujurist (

§ 12lg 1).

Seega oli asja arutamise uuendamine viidatud kujul lubatav ja ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusnormi.

  1. Kolleegium märgib siiski, et nii kohtu kui ka menetlusosaliste huvides on, et e-kirja vormis kohtumäärused oleksid üheselt arusaadavad ning eristatavad muust kohtuga peetavast kirjavahetusest. E-kirja vormis tehtud kohtumääruse sisust või pealkirjast peaks nähtuma selgelt, et kohus on menetlusosalistele edastanud kohtumääruse. Praegusel juhul viitas pealkiri „kohtunõue“ piisavalt selgelt, et tegemist on õiguslikult siduva menetlust korraldava dokumendiga, st korraldava määrusega.
  2. Ringkonnakohus ei ole ka menetlusnormi rikkunud, kui lubas kaebajal kaebust tühistamis- ja tuvastamisnõudega täiendada. 23.

§ 49

lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Apellatsioonimenetluses võib kaebuse nõuet või alust muuta

§ 49

lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab arvestama, või menetlusnormi rikkumisel halduskohtu poolt (

§ 49lg 2).

24.

§ 120

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas kaebuses on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse 6

(8)3-22-2187 korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et kohus oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-62-13, p 8 ja nr 3-3-1-6-05, p 17). Kaebajale jääb sellest hoolimata õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14).
  1. Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses selgitanud õigesti kaebajale tema eesmärgi saavutamiseks vajalikke nõudeid ning lubanud kaebuse täiendamise tuvastamis- ja tühistamisnõuetega.
  2. Õige ei ole vastustaja väide, et kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses lubamatult uusi asjaolusid. Kaebaja on kaebuse muutmise tulemusel asunud nõuete põhjendamisel tuginema muu hulgas advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra vastuolule. Seda aga ei saa pidada uue faktilise asjaolu esitamiseks. Kaebaja on küll muutnud ringkonnakohtu juhiste kohaselt kaebuse eset, kuid ei ole sellega muutnud kaebuse alust ehk põhiliste asjaolude kogumit, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41lg 2).

Kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum on jätkuvalt väidetav rikkumine advokaadieksami korraldamisel. Ei ole keelatud kohtumenetluse jooksul õiguslikke põhjendusi täiendada. II

  1. Ringkonnakohus on tõlgendanud vääralt materiaalõiguse normi, kui asus seisukohale, et Eesti Advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-tes 1–2 loodud hindamismetoodika ei ole kooskõlas AdvS § 32 lg-ga 2 ning § 33 lg-tega 1–
  3. Advokaadieksam võib koosneda suulisest ja kirjalikust osast (AdvS § 32 lg 1). Mõlema osa tulemusi hinnatakse hinnetega ühest kümneni (AdvS § 33 lg 1). Eksamihinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Hinne alla viie on mitterahuldav (lg 2). Eksami positiivsele hindele sooritamiseks peab eksamineeritav saama nii suulise kui ka kirjaliku osa eest vähemalt hinde viis – vastasel juhul ei ole eksam sooritatud (lg 3). AdvS § 32 lg 2 järgi on advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem korraldus sätestatud advokatuuri kodukorras.
  4. Vaidlusaluste advokatuuri kodukorra sätete kohaselt teeb advokaadieksami sooritamiseks eksamineeritav esimesena eksami kirjaliku ja seejärel suulise osa. Kirjalikul eksamil kaasusülesande lahendamisele pääsemise eelduseks on testi positiivne sooritamine. Suulisele eksamile pääsemise eelduseks on kirjaliku testi ja kaasusülesande positiivne sooritamine (§ 66).
  5. Õigusteoreetilisi küsimusi hõlmav test on advokatuuri kodukorra järgi sooritatud positiivselt, kui vähemalt 70% küsimustest on vastatud õigesti, kusjuures õigete vastuste osakaal ei tohi olla väiksem kui 51% üheski järgnevas valdkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus (§ 69 lg 1). Kuni
  6. maini 2023 kehtinud redaktsiooni kohaselt lisandusid õigusteoreetilisi küsimusi hõlmava testi valdkondade hulka ka advokatuuri, advokaadi kutsetöö ja kutse-eetikaga seotud küsimused.
  7. Ringkonnakohus on leidnud, et praegu kehtiv advokaadieksami korraldus on vastuolus advokatuuriseadusega, kuivõrd kirjaliku osa läbimise künnis on kõrgem, kui AdvS § 33 lg-s 3 sätestatud. Kolleegium sellega ei nõustu. 7

(8)3-22-2187
  1. AdvS § 33 lg 1 sätestab, et kõrgeim võimalik hinne kirjaliku osa (õigusteoreetiline test + kaasus) sooritamise eest on „10“. Madalaim võimalik hinne, mille puhul on eksamiosa siiski sooritatud positiivsele tulemusele, on „5“. Praegu kehtiv Eesti Advokatuuri kodukord ja ka kuni
  2. maini 2023 kehtinud kodukorra redaktsioon ei lähe selle nõudega vastuollu.
  3. AdvS § 33 ei täpsusta künniseid, mille ületamisel peab eksamineeritav ühe või teise hinde, sh hinde „5“ pälvima. See on jäetud AdvS § 32 lg 2 kohaselt vastustaja otsustada. Ebaõige on eeldus, et hinne „5“ tuleb advokatuuriseaduse kohaselt anda tingimata ühe eksamiosa 50% õigete vastuste eest. Sellist normi seaduses ei ole. Ükski seaduse norm ei keela advokatuuril ka jaotada eksami kirjalik osa alamosadeks ning sätestada, et kirjaliku osa eest rahuldava hinde saamiseks peab esmalt olema rahuldavalt lahendatud test kui kirjaliku eksami komponent. Lubatud on ka eksamikorraldus, mille kohaselt juhul, kui õigusteoreetilistest küsimustest koosneva testi sooritamisel ei ole õigesti vastatud vähemalt 70% küsimustest, on tagajärjeks advokaadieksami kirjaliku osa sooritamine negatiivsele hindele, s.t sisuliselt hinnetele 1–
  4. III 34.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja on taotlenud menetluskulu väljamõistmist apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest, lisaks on ta tasunud kassatsiooniastmes 50 eurot riigilõivu. Kassatsiooniastmes tasutud riigilõiv tuleb kaebajalt välja mõista. Apellatsiooniastme õigusabikulu tuleb jätta vastustaja enda kanda

§ 109lg-st 4 lähtudes.

Vaidlus advokaadieksami korralduse üle ei välju vastustaja põhiülesannete raamidest, mistõttu välise õigusabi kasutamiseks puudus vajadus. Oma põhitegevusega seonduva kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-21-150, p 37 ja nr 3-3-1-24-07, p 32). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.