TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-1181 5. jaanuar 2024 Karin Jõ

) § 47 näeb ette kinnipeetava toitlustamise. Kaebaja viibib Tartu Vanglas ning kohustus täita kaebaja suhtes õigusaktidest tulenevaid kohustusi on Tartu Vanglal. Ka Tartu Vangla põhimääruse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on Tartu Vangla ülesanne tagada vanglas kinni peetavatele isikutele tervislik eluruum, toit ja riietus. Eeltoodut ei muuda see, milline on mõnes küsimuses töökorraldus või -jaotus vanglate vahel. Vastustajaks on Tartu Vangla.

1. Kaebaja nõue tuvastada pideva nõuetele mittevastava toidu väljastamise õigusvastasus ei ole iseseisva nõudena lubatav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 alusel ei ole kaebajal selle tuvastamisnõude esitamisel kaebeõigust, kuna ta on esitanud tõhusama ehk kohustamisnõude. Määruse punktis 5 nimetatud kohustamisnõue hõlmab ka küsimust, kas teatavast temperatuurist madalama temperatuuriga toidu serveerimine on õigusvastane. Kohustamiskaebuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas vastustaja on jätnud kaebaja taotletud toimingu sooritamata kas otsese keeldumise või tegevusetuse vormis. Kohus tagastab tuvastamisnõude iseseisva nõudena HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
2. Kohus tagastab kaebuse toidu kaebaja soovitud temperatuuril serveerimiseks kohustamise ja madalama temperatuuriga toidu vastuvõtmisest keeldumisel toitlustamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 47

lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

1. Ühegi õigusaktiga ei ole kehtestatud nõudeid sellele, milline peab olema toidu temperatuur serveerimise hetkel. Rahvatervise seaduses sisalduva volitusnormi alusel kehtestatud määruses „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ ei ole selle kohta midagi öeldud. Ainus õigusakt, mis näeb ette valmistoidu temperatuuri serveerimisel, on määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ - selle määruse § 3 lg 6 sätestab, et 3 koolieelses lasteasutuses kuumana serveeritud valmistoidu portsjonis ei tohi temperatuur olla kõrgem kui 50 °C. Kehtestatud on seega ülempiir toidu temperatuurile. Alates
2. aastast ei ole alampiiri ette nähtud ka laste toitlustamisel, kuni 22.04.2012 kehtinud määruse redaktsiooni § 8 lg 4 järgi pidi koolieelses lasteasutuses kuumana serveeritud valmistoidu portsjonis temperatuur olema 45±5 ºC. Kaebaja seisukoht, et toidu temperatuur serveerimisel ei tohi olla alla 63 °C, ei rajane õigusnormidel. Kuni 31.03.2021 kehtinud määruse „Toidu säilitamisnõuded“ lisa punkt 7.7 nägi ette, et kuumana realiseeritavaid toite, praetud või grillitud lihatooted jms võis säilitada temperatuuril üle 63 °C kuni 2 tundi alates kuumtöötlemise lõpust. Nõue oli kehtestatud toidu säilitamisele, mitte toidu serveerimisele. Praegu see säte enam ei kehti. Kui õigusnormiga ei ole toidu temperatuuri serveerimisel sätestatud, siis ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust kindla temperatuuriga toidu serveerimist nõuda.
3. On tõsi, et

§ 47

lg 1 nimetatud elanikkonna üldise toitumistava hulka kuuluvaks saab pidada seda, et tavatähenduses sooja toiduna käsitletav toit (näiteks puder, praad) on reeglina soe. „Soe“ selles tähenduses on tinglik mõiste. Mõistlik on lähtuda vastustaja seisukohast, et toit peaks olema tajutav soojana, s.o toidu temperatuur peaks ületama inimese kehatemperatuuri. Lisaks saab kohtu hinnangul pidada üldiselt teadaolevaks, et elanikkonna üldises toitumistavas tuleb ette, et mõnikord on toit söömise ajaks jahtunud. Nõue, et kinnipeetava toitlustamine peab olema vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega, ei anna kaebajale võrreldavat nõudeõigust kliendiga restoranis, kohvikus või sööklas. Kaebaja esitatud toitude temperatuurid (vt määruse punkti 2) ei kaldu elanikkonna üldisest toitumistavast kõrvale sedavõrd suures ulatuses või sedavõrd sageli, et seda võiks pidada õigusvastaseks. Samuti ei esine kõrvalekaldeid sel määral, et kaebaja õiguste riivet saaks pidada intensiivseks. Kui kaebaja toidu temperatuuri tõttu kahel korral toidust loobus, siis oli see tema vaba valik. Ka toiduta jäämist kahel toidukorral ei saa pidada õiguste intensiivseks riiveks. 11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi (riigilõivu tasumisest vabastamiseks, haldusorgani kaasamiseks arvamuse andmiseks, ekspertiisi korraldamiseks). 12. Kohus selgitab kaebajale, et elus raskuste või probleemi esinemine ei tähenda alati seda, et tegemist on õigusvastase olukorraga ja probleemi peaks lahendama kohus.

§ 108

lg 1 näeb ette vanglakomisjoni, mis teostab üldsuse kontrolli vangla üle.

§ 108

lg 2 kohaselt on vanglakomisjoni ülesanne muuhulgas abistada vanglat kinnipeetavate toitlustamisega seotud küsimuste lahendamisel. Kaebaja saab pöörduda oma tähelepanekute ja ettepanekutega vanglakomisjoni poole. Määruse punktis 2 toodud vastuste põhjal vastustaja ei eita probleemi, vaid otsib ka ise sellele lahendust. 13. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4