ei võimalda sundenampakkumsel arestimata kinnisasja müüa. Samuti loeb hageja enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks seda, et enampakkumise akti koostamisel ei osalenud manukaid ja kordusenampakkumise akti ei ole manukad
Arvestades, et lähtudes Viru Maakohtu 27.02.2018. a otsusest tsiviilasjas nr xxx korteri-omandist aadressil xxx, on V L omandis 1/2 suurune kaas-omandi osa ja S L omandis on ka 1/2 suurune kaasomandi osa, kuid kaasomand ei olnud kantud kinnistusraamatusse, tuleks arvestada, et tegemist on vara, mis kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit. Igale kaasomanikule kuuluvad konkreetsed kinnisasja osad määratakse kindlaks kaasomandi kinnistusraamatusse kandmisel. Kohtutäitur ei saanud arestida kaasomandi hulka kuuluvat kinnisasja, sest ühisasjas olevad konkreetsed osad kuuluvad kuni vastava kande kinnistusraamatusse tegemiseni kaasomanikele ühiselt (jagamata pärandvaraga analoogiliselt). Praeguses asjas ei olnud ühisvara jagatud. Kohtutäitur, teades, et korteriomand asub nii hageja kui ka hageja poja S L ühisomandis (kaasomandis), mis tuleb kanda kinnistusraamatusse kaasomandina, ja tegutsedes mõistliku hoolsusega, pidi
lg 1 analoogia põhjal küsima S L nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisomandis (kaasomandis) olevale ühisasjale. Kohtutäitur ei küsinud S L nõusolekut ei küsinud. Seega ei olnud kohtutäituril õigust ühisomandis (kaasomandis) olevat 3 2-21-7633 vara müüa. Hageja on seisukohal, et ei saa ilma kaasomaniku, kes ei ole võlgnik täitemenetluses, nõusolekuta pöörata sissenõudmist (ühisomandis) kaasomandis olevale varale. Hageja sai enampakkumise akti kätte e-postiga 23.04.2021. Hagiavalduses toodud põhjendustel soovib hageja tunnistada Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures 07.04.2021 täiteasjas nr xxx toimunud kordusenampakkumise, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx, kehtetuks. Kui kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, omandi üleminekut ei toimu, kuid tuleb arvestada, et enampakkumise akti koostamisel tekib ostjal õigus omandiõiguse kinnistusraatatusse kandmiseks
Kuna hagiavalduse esitamisel kinnistusraamatu kannete kohaselt korteriomandi aadressil xxx, omanikuks on hageja V L , siis hagivalduse esitamisel ei nõua hageja müüdud kinnisasja kostjalt II E S (ostjalt) välja, kuid reserveerib vastavasisulise nõude esitamise võimalust, kui olukord muutub. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures 07.04.2021 täiteasjas nr xxx toimunud kordusenampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx ). Hagi tagamise taotluse lahendamine Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15.07.
-ist ja kohtupraktikast ei tulene, et ühe nimetatud toimingu tühistamine või kehtetuks tunnistamine vaidlustamise tulemusena tooks kaasa teiste, vaidlustamata täitetoimingute automaatse tühistamise või kehtetuks tunnistamise. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2020. a otsuse resolutiivosas tsiviilasjas nr xxx tunnistatakse kehtetuks vaid täiteasjas nr xxx 10.04.2019 toimunud kordusenampakkumine. otsus ei tühista ega tunnista kehtetuks korterile varem seatud aresti ja kinnistusraamatus tehtud keelumärget. Asja materjalides puuduvad korteri aresti ja kinnistusraamatusse keelumärke kehtetuks tunnistamise aluseks olevad otsused. Sellest tulenevalt jäävad kehtima korterile varem määratud arest ja kinnistusraamatusse kantud keelumärge.
lg 2 p 2 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist.
§-s 223 ei ole viidet täitemenetluse taastamisele ja muude täitetoimingute ja otsuste tühistamisele ning sellele, et neid tuleb uuesti teha. Täitemenetlus jätkub eeldusel, et tunnistatakse kehtetuks üksnes enampakkumine. Seega viis kohtutäitur enampakkumise läbi õiguspäraselt, arvestades hageja korteri varasemat aresti ja kinnistusraamatusse kantud keelumärget ning ei rikkunud enampakkumise tingimusi. Hageja vastupidine väide on põhjendamatu. S L õiguste rikkumise osas See hageja väide ei ole põhjendatud esiteks seetõttu, et isegi kui eeldada, et S L õigused on rikutud, ei saa hageja oma nõudeid sellele põhjendusele rajada, sest sellega tema õigusi ei rikutud. S L õiguste rikkumise korral oli tal õigus esitada kohtutäiturile vastav kaebus 25.10.2018 arestiakti peale. Toimikus puuduvad andmed, et S L oleks pärast korteri arestiakti koostamist esitanud kohtutäiturile kaebusi. S L ei esitanud ka kohtule mingeid nõudeid. E S seisukoha kohaselt ei tohiks kohus seda hageja väidet arvesse võtta. Antud väidet esitades, peab hageja õigeks
E S peab antud analoogist kohatuks.
Abikaasade ühisvara režiimid erinevad oluliselt mitteabikaasade ühis(kaas)omandist. Abikaasade osas võib pärast abiellumist soetatud asi olla abikaasade ühis-omandis ka ilma, et üks abikaasadest oleks kaas(ühis)omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Mitteabikaasade puhul seda ei eeldata ega saa eeldada. S L ei ole kaas(ühis)omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Olukorras, kus teise kaas(ühis)omaniku kohta andmed kinnistusraamatus puuduvad ja S L pärast 25.10.
ei sätesta kohustust koostada ühe ja sama täiteasja menetluses ühe ja sama eseme osas kahte või enamat arestimisakti. Seega oli täiteasjas 25.10.
Justiitsministri 15.12.2009. a määrusega nr 42 on kehtestatud Kohtutäiturimäärustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022016) mille lisaks 25 on kordusenampakkumise akt. Viidatud määrusega eraldi vormi suulise ja elektroonilise enampakkumise kohta kehtestatud ei ole. Manukate juuresviibimine enampakkumisel on nõutav
Antud juhul oli kordusenampakkumine elektroonilises keskkonnas ja seega manukate allkiri ei ole nõutav. Kostjal I ei olnud kohustust S L nõusolekut küsida Hagi lisaks 2 olevast kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnistusraamatusse kantud Korteriomandi omanikuna vaidlustatud enampakkumise ajal hageja. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Riigikohus on 29.09.2015. a kohtuasja nr 3-2-1-95-15 lahendi p-s 20 sedastanud, et Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka
lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle 6 2-21-7633 (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult
Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada
järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik
Vara arestist vabastamiseks ei piisa, kui abikaasad esitavad täiturile tõestamisseaduse § 372 kohase notariaalselt tõestatud tunnistuse vara kuulumise kohta ühisvara hulka. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümberlükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistusraamatu kannet. Kui kolmas isik väidab arestimisel, et asi, millele soovitakse sissenõuet pöörata, kuulub talle, kantakse
lg 2 järgi arestimisakti märge vastuväite kohta ja kohtutäitur selgitab kolmandale isikule õigust esitada hagi asja arestist vabastamiseks. Seega juhindus kostja I õigesti korteriomandi omaniku kohta tehtud kinnistusraamatu kandest. Kokkuvõtvalt on täiteasjas enampakkumine läbi viidud järgides
sätteid ning enampakkumine ei ole kehtetu ei
Kostja I on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja II (sissenõudja) 8.03.
lg 1 tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg, vaid seaduses sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kostja II taotleb, et kohus jätaks esitatud hagi läbi vaatamata. S L väidetav õiguste riive. V L väitis hagiavalduses, et vaidlusalusel enampakkumisel, mille kehtetuks tunnistamiseks hagi esitati, võõrandati korteriomand, mille kaasomanikeks olid V L ja S L ning kordusenampakkumisega rikuti S L õigusi. 7 2-21-7633 Käesoleval juhul ei esine TsMS § 3 lõigetes 1-2 nimetatut ehk et V L puudub õigus esitada hagi S L õiguste kaitsmiseks. S L ei ole ise esitanud hagi oma õiguste kaitseks. Seega lähtuvalt hageja esitatud faktilistest asjaoludest, mis on hagi alusena esitatud, esineb käesoleval juhul TsMS § 423 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord ehk hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja ei saa esitada hagi kellegi teise huvides. Seega vastavuses hageja esitatule, esinevad alused, mis võivad anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja II taotleb, et kohus jätaks hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt taotleb kostja jätta tähelepanuta väiteid, mis seonduvad hagis S L ning tema õiguse riive või rikkumisega. Vastuväited seonduvalt hageja väitega, et müüdud vara kaasomanikeks on S L ja V L, mitte V L . V L tugineb S L kaasomanikuks määramisel müüdud korteriomandi omanikuna 27.02.
lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni isik (antud juhul V L ) väidab, et S L on müüdava vara kaasomanik, st kohtutäitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama sellele varale, siis pidanuks S L esitama
Analoogne seisukoht tuleneb ka Riigikohtu üldkogu määrusest kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 42.
V L pole tõendanud, et tema oleks õigustatud S L huve esindama, sealhulgas tema huve seoses enampakkumisel müüdud korterio8 2-21-7633 mandiga. Kostja taotleb, et kohus jätaks V L väited seonduvalt S L õigustega müüdud varale tähelepanuta. Vastuväited seonduvalt hageja väitega, et teda ei kutsutud arestimisakti koostamisele ning talle ei ole arestimisakti kätte toimetatud Hageja väidab, et arestimisakti koostamisele kohtutäitur hagejat ei kutsunud ja arestimisakti hagejale kätte ei toimetatud. Hageja järeldab sellest, et kohtutäitur ei ole arestimisakti sundpakkumise eseme suhtes lppstamid. Antud juhul esitas kohtutäitur kinnistusosakonnale avalduse keelumärke seadmiseks, kuid hagejale kuuluv korteriomand arestitud ei olnud. Hageja väidab, et kohtutäitur korraldas sundenampakkumise arestimata kinnisasja suhtes ja müüs kordusenampakkumise kaudu arestimata kinnisasja. Kostja selgitab, et hageja sellekohased oletused pole tõesed. Kohtutäitur on kinnisasja arestinud ning arestimisakt on hagejale kätte toimetatud. Arestimise akt koostas kohtutäitur juba 25.10.2018 ning anti hagejale üle isikulikult allkirja vastu 12.11.2018. Hageja ei ole arestimise akti vaidlustanud. Samuti on jõustunud otsusega tsiviilasjas nr xxx tuvastatud, et: Kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord (vt ringkonnakohtu otsuse lk 3 lõpp). Tsiviilasjas nr xxx menetluse ja käesoleva menetluse pooled on samad. Hageja seisukohast jääb ebaselgeks, kas ta vaidlustab seoses arestimisaktiga neid asjaolusid, mida kohus on tuvastas tsiviilasjas nr xxx jõustunud kohtuotsusega. Juhul, kui hageja asub seisukohale, et olukorras, kus antud täiteasjas varasem enampakkumine tunnistatakse kehtetuks
alusel, tuleb koostada uus kinnisasja arestimise akt, siis selline seisukoht on vastuolus
lg-ga 2.
lg 1 alusel tsiviilasjas nr xxx varasema enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagi õiguslikuks tagajärjeks on ainult see, et enampakkumine tunnistati kehtetuks. Antud täiteasjas kohtutäituri 25.10.2018 koostatud arestimise akt oli kehtiv ka vaidlustatava enampakkumise ajal. Hageja on esitanud hagiavalduses väite selle kohta, et tsiviilasjas nr xxx kohtuotsusega tunnistas Tartu Ringkonnakohus kehtetuks täiteasjas 10.04.2019 toimunud enampakkumise. Kostja jaatab nimetatud väite õigusust, kuid see ei tähenda ega too endaga kaasa õiguslikku tagajärge, mis keelaks kohtutäituril nimetatud vara sundmüüki uuesti välja kuulutada. Kostja on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tagajärjel taastub endine olukord ja enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei tunnista kehtetuks arestimise akti. Hageja esitas hagis väite, et vara kordusenampakkumise akti ei ole kaks manukat alla kirjutanud vastavalt
Kostja peab vajalikuks välja tuua, et hageja esile toodud asjaolust jääb ebaselgeks, millised õiguslikud tagajärjed enampakkumisele on manukate allkirjade puudumisest enampakkumise aktil ning kas sellel on mingigi mõju enampakkumisele. Kostja selgitab, et tegemist oli elektroonilise enampakkumisega oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ning manukad ei pidanudki kordusenampakkumise akti allkirjastama, kuna vastav kohustus kehtib ainult suulise enampakkumise korral (
Hageja väidab hagis, et kuna korteriomand oli varem (10.04.2019) müüdud ja enampakkumise võitja oli kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kantud, siis enne 10.04.2019. a tehtud aresti kehtivus uue omaniku kinnistusregistrisse kandmisel lõppes. Hageja leiab, et 10.04.2019 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamine automaatselt varem koostatud arestimisakti kehtivust ei taasta ja kohtutäituril tuli korteriomand uuesti arestida. Seda tehtud ei olnud. Hageja sellekohane seisukoht on väär. Hageja ei ole esile toonud ühegi õigusliku alust, mis jaataks hageja sellist seisukohta. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei tunnista arestimisakti kehtetuks ning kohtutäitur ei pea kordusenampakkumise läbiviimiseks arestimisakti uuesti koostama.
lg 2 p-st 2 tuleneb 9 2-21-7633 selgelt, et täitemenetlust jätkatakse ehk ka vajadusel kuulutakse välja vara uus enampakkumine (nagu käesoleva vaidlusega seoses). Hageja on hagis selgitanud, et kohtutäitur oleks pidanud tegutsema mõistliku hoolsusega ning küsima sissenõude pööramiseks S L nõusolekut, mida kohtutäitur ei teinud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on ise esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt oli ta kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse vaidlustatud enampakkumise ajal. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kostja viitas eelpool nimetatud vastuses Riigikohtu 29.09.2015. a lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-95-15 ning jääb oma esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt kohtutäitur lähtus õigesti korteriomandi kohta tehtud kinnistusraamatu kandest. Kohtutäitur ei pidanud küsima S L arvamust ega nõusolekut vara müügiks. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et enampakkumine on läbi viidud järgides
sätteid ning enampakkumine ei ole kehtetu ei
lg 1 järgi ning hagi tuleks jätta seetõttu rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja enda kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja III (sissenõudja) 13.03.
Sellise hagi esitamisel, oleks kohtutäitur pidanud menetluse kuni vaidluse lõpuni peatama. Selliselt oleks välditud ühelt poolt valeandmete esitamisel asja kõrvaldamist täitemenetluse „haardeulatusest” kohese arestist vabastamise läbi, Teisalt järgitaks täitemenetluses kehtivat nõuet, mille kohaselt ei pea võlgniku kohustuste eest vastutama kolmandate isikute vara. Hagi oleks pidanud S L esitama aga sissenõudja ja võlg-niku vastu, sest võlgnik (hageja) saab (sai) müügist väidetavalt õigustamatut kasu ehk nõuded suuremas summas rahuldatud. S L on täisealise isikuga, kes peab oma õigusi kaitsma ise. Hagi esitamiseks seadus tähtaega ette ei kirjuta, kuid kui asja ei ole arestist vabastatud ega täitemenetlust kohtulahenditega peatatud või lõpetatud enampakkumise toimumise ajaks, saab asja enampakkumiselt ostja selle omanikuks (
Seega asja arestist vabastamist sai taotleda kuni selle müümiseni. Seega nimetatud väite alusel, et pool kuulus kaasomandina S L , ei saa hageja tugineda enampakkumise tühisusele. 10 2-21-7633 Kostja III vastuväited hageja väidetele, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja III ei nõustu hageja väidetega, et kohtutäitur väidetavalt ei arestinud kinnisasja ega toimetanud hagejale kätte arestimisakti enne hagejale kuuluva kinnisasja müümist kordusenampakkumisel. Kostja III ei nõustu hageja väitega, et enne 10.04.
alusel ning tuli koostada uus kinnisasja arestimise akt, on vastuolus
Nimelt
lg 1 alusel tsiviilasjas nr xxx varasema enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagi õiguslikuks tagajärjeks on ainult see, et enampakkumine tunnistati kehtetuks. Antud täiteasjas kohtutäituri 25.10.
lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asja-oludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja 11 2-21-7633 ja enampakkumise korral ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada (RKKL 3-2-1-69-11). Kostja III taotleb jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning tühistada hagi tagamine ja jätkata täitemenetlust täiteasjas nr xxx . Kohtu muud menetlustoimingud Kohus määras 16.03.2023 hagejale tähtaja seisukoha kostjate vastuste osas kohtule esitamiseks, sealhulgas kas soovib hageja tsiviilasja edasi arutamist suuliselt kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Hageja kohtule seisukohta kostjate vastuste osas ei esitanud. Kohus 22.09.
) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada alates 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 1) kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või 2) kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja kostjatena tuleb käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms (3-2-1-69-11 p 18). Kostja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks Kostja II taotleb jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väidab hagiavalduses, et sai enampakkumise akti kätte 23.04.2021, kuid pole oma vastavat väidet tõendanud. Kostja II seda väidet omaks ei võta, mistõttu hageja kohustub oma väidet tõendama. Enampakkumise akti kirjutas kohtutäitur alla 08.04.2021, eelduslikult ka edastatud ekirjaga 08.04.2021, kuid hagi on esitatud kohtule alles 13.05.2021. Kostja II hinnangul ei ole hagi kohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hageja peaks vastavat asjaolu tõendama.
lg 1 tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg, vaid seaduses sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kostja II taotleb kohtult, et kohus jätaks esitatud hagi läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus tuvastas, et vara kordusenampakkumise akt on koostatud 07.04.
novembri
lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg, on aegumistähtaeg, mis kuulub kohaldamisele ainult vastaspoole taotlusel. Kuivõrd hagi aegumist kontrollib kohus üksnes kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) ja kostjad ei esitanud kohtule taotlust aegumistähtaja kontrollimiseks ja aegumise kohaldamiseks, tuleb kostja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata. Hagi nõude lahendamine Kohus tuvastas, et kostja I (kohtutäitur) menetleb täiteasja nr xxx , milles hageja on võlgnik. 07.04.
lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kin14 2-21-7633 nisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult
Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada
järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik
Vara arestist vabastamiseks ei piisa, kui abikaasad esitavad täiturile tõestamisseaduse § 372 kohase notariaalselt tõestatud tunnistuse vara kuulumise kohta ühisvara hulka. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümberlükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistusraamatu kannet. Kui kolmas isik väidab arestimisel, et asi, millele soovitakse sissenõuet pöörata, kuulub talle, kantakse
lg 2 järgi arestimisakti märge vastuväite kohta ja kohtutäitur selgitab kolmandale isikule õigust esitada hagi asja arestist vabastamiseks. Järelikult oleks S L ühisvara koormamise korral olnud võimalik oma õigusi kaitsta
§-s 222 sätestatud hagi esitamise teel.
lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Ka
lg 1 järgses menetluses on võimalik tuvastada ühisvara olemasolu ning kui selle olemasolu on tuvastatud, vabastada arestitud ühisvara aresti alt. Toimikus puuduvad andmed, et S L oleks pärast korteri arestiakti koostamist kohtutäiturile kaebusi esitanud. S L kohtule mingeid nõudeid ei esitanud.
Hageja esitatud tõendist nähtub, et vaidlusalune korteriomand jagati kaasomandisse, kuid samas ei ole viidatud otsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muudetud. Korteriomandi omanikuks oli kordusenampakkumise ajal ainult hageja, mistõttu ei olnud kohtutäituril kohustust teavitada ostjaid asjaolust, et müüdud korteriomand kuulus kaasomandisse ning tegemist ei ole rikkumisega mis tooks kaasa kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seega juhindus kostja I (kohtutäitur) õigesti korteriomandi omaniku kohta tehtud kinnistusraamatu kandest ja eelnimetatud toiming kohtutäituri poolt on tehtud kooskõlas seadusega. Hageja väide, et kohtutäitur korraldas sundenampakkumise arestimata kinnisasja suhtes ja müüs kordusenampakkumise kaudu arestimata kinnisasja Kohus hageja väitega ei nõustu.
lg 1 arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgni15 2-21-7633 kule kättetoimetamist.
lg 4 kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas, et kostja I on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult allkirja vastu. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord. Hageja ei ole korteriomandi arestimisakti vaidlustanud. Täitemenetlus algas 2013. aastal. korteriomand müüdi täiteasja kordusenampakkumisel 2021. aastal.
ei sätesta kohustuts koostada ühe ja sama täiteasja menetluses ühe ja sama eseme osas kahte või enamat arestimisakti. Seega oli 25.10.
lg 5 kohaselt viiakse suuline enampakkumine läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul.
lg 1 kohaselt koostab enampakkumise kohta kohtutäitur akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja manukad. Akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 15.12.2009. a määrusega nr 42 on kehtestatud kohtutäiturimäärustik, millise lisaks 25 on kordusenampakkumise akt. Viidatud määrusega ei ole kehtestatud eraldi vormi suulise ja elektroonilise enampakkumise kohta. Kohus tuvastas, et vara kordusenampakkumise aktist nähtuvalt toimus kordusenampakkumine www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas 30.03.2021 18:00 - 07.04.2021 13:32 ehk elektrooniliselt. Kohus leiab, et manukate juuresviibimine enampakkumisel on nõutav
Antud juhul oli kordusenampakkumine elektroonilises keskkonnas ja seega manukate allkiri ei ole nõutav. Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist enampakkumise tingimuste rikkumisega. Kokkuvõtvalt, kohtu hinnangul kohtutäitur kordusenampakkumise tingimusi ei rikkunud, mis tooks kaasa kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seetõttu jätab kohus hageja nõude kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx rahuldamata. 16 2-21-7633 MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi 05.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.