Obsah (5)

§ 172§ 667§ 171§ 175§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-9796 Tsiviilasi

§ 172

lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna maakohus rahuldab kaebuse, jäävad avaldaja tasutud riigilõivud kokku 30 eurot kohtutäituri kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad

§ 172lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p 4 (menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine) tühistada ja teha uus määrus, millega mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1500 eurot. Avaldaja leiab, et avaldaja esindajakulud tulnuks jätta kohtutäituri kanda (

§ 172lg 1 teine lause), kuivõrd menetlusosalisi on rohkem kui üks (Riigikohtu 2.

juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Esindaja kasutamine esimese astme menetluses oli põhjendatud. Avaldaja on kandnud kulusid õigusabile 10 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Seega on avaldaja esindajakulud kokku 1500 eurot. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT 7. Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

§ 172

lg-s 10 on sätestatud erand, mis puudutab muu hulgas kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel riigilõivu kandmist. Avaldaja viitab oma kaebuses nimetatud Riigikohtu seisukohale 3-2-1-42-08, mille järgi

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesoleval juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda, sealhulgas ei ole kohtutäitur esitanud põhjendamatuid taotlusi väiteid ega tõendeid. Avaldaja pöördus kohtusse temast oleneval põhjusel. Kohtutäitur ei ole tahtlikult põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumise vajadust. Käesoleval juhul oli võlgniku tööandjale sunniraha määramine kohtutäituri kohustuseks tulenevalt TMS §-st

1. 3 Sunniraha määramisele kohtutäituri poolt eelnes arestimisakti saatmine ja meeldetuletus. Avaldaja ei reageerinud nimetatud dokumentidele ega pidanud vajalikuks kohtutäituriga konsulteerida selle kohta, kas ja kuidas peab ta akti täitma. Samuti eelnes sunniraha otsusele ka sunniraha hoiatus, millele reageeris avaldaja väitega, et kõik on tehtud vastavalt arestimisaktile ning palus kontrollida andmed üle. Avaldaja lasi teadlikult olukorral areneda kohtumenetluseni ja ei kasutanud ühtegi võimalust lahendada asja kohtuväliselt kontakteerudes kohtutäituriga. Seega ei ole käesoleval juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Lisaks ei ole avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu
2. mai 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 punktides 20-22 toodud seisukohti arvestades on hagita menetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel põhjendatud lähtuda tunnistaja tasu suurusest. Õigusabi osutamise tunnitasu saab seega
3. aastal olla 3,86-38,60 eurot ning 2023 aastal 4,30- 43,00 eurot. Avaldajal oli võimalik saada väiksema hinnaga õigusabi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kõik menetluskulud kohtutäituri kanda ning rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt (

§ 667lg 2 esimene lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 9. Maakohus rahuldas avalduse, jättis avaldaja menetluskuludest riigilõivu

§ 172

lg 10 alusel kohtutäituri kanda ja ülejäänud kulud (sh avaldaja esindajakulud)

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja taotlus on mõnevõrra ebatäpne, on avaldaja kaebust võimalik mõista selliselt, et avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskuludest esindajakulud poolte endi kanda ning taotleb avaldaja esindajakulude kohtutäituri kanda jätmist ning rahalise suuruse kindlaksmääramist. 10.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud Riigikohtu

1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29; ja selles viidatud lahendid). Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu
2. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359/87, p 14 ja
3. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Praegusel juhul ei ole maakohus põhjendanud, miks on õiglane jätta muud menetluskulud (v.a riigilõiv) menetlusosaliste endi kanda, kuigi avaldus kuulus rahuldamisele. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav (

§ 667lg 2 esimene lause).

4

1. Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kohtutäitur leiab, et avaldaja põhjustas enda käitumisega sunniraha määramise, kuivõrd avaldaja ei andnud enne sunniraha määramist kohtutäiturile selgitusi võlgniku töötasust tehtavate kinnipidamiste kohta. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole avaldajalt võlgniku töötasu või muude sissetulekute kohta teavet küsinud. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et avaldaja pöördus kohtusse temast endast tulenevatel asjaoludel. Kohtutäitur tegi avaldaja suhtes sunniraha otsuse, mis tingis selle vaidlustamise. Avaldajal ei olnud kohustust kohtutäituriga konsulteerida, kuidas ta peab akti täitma, seda enam olukorras, kus avaldaja seda täitis. Kohtutäitur saanuks kasutada ka teisi meetmeid sunniraha määramise asemel, mh esmalt kohustada avaldajat teavet esitama (TMS § 26 lg 2). Avaldajale ei saa ette heita ennatlikult õigusabi kasutamist, kuivõrd ta püüdis esmalt lahendada olukorda kaevates kohtutäiturile
2. juunil 2022 seadusliku esindaja kaudu. Alles pärast seda, kui kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, kasutas avaldaja kohtusse kaebuse esitamiseks advokaadi abi. Võimalikust lepingulise esindaja kaasamisest teavitas avaldaja täiturit juba
3. juuni 2022 kaebuses. Arvestades, et kohtumenetluse põhjustas kohtutäituri poolt põhjendamatu sunniraha määramine, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta praegusel juhul kohtumenetlusega seotud kulud kohtutäituri kanda (

§ 172lg 1).

Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Arvestades, et menetluskulude jaotuse osas rahuldamise osas rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse tervikuna, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud samuti kohtutäituri kanda (

§ 171lg 1).

1. Avaldaja taotleb ringkonnakohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks esindajakulud kokku 1500 eurot. Avaldajat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta, sest avaldaja on käibemaksukohustuslane). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtutäituri väited selle kohta, et kohaldada tuleb tunnistajatasu määrasid on ekslik. Kohtutäitur tugineb seejuures Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-18-
3. Riigikohus on seda seisukohta hilisemas praktikas muutnud, leides et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada

§ 175

lg-d 1-3 ning lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 13). Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Avaldaja esindajakulu kokku 10 h moodustavad järgmised toimingud: asja materjalidega tutvumine, kliendiga konsulteerimine (2,5 h), kaebuse koostamine, puuduste kõrvaldamine (5 h), määruskaebuse koostamine (2

1. h)ning teise määruskaebuse koostamine (0,5 h). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindajakulud eelkõige kaebuse koostamisele kulunud aja, konsulteerimise ning materjalide tutvumise osas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ka esimese määruskaebuse koostamiseks kulunud 2 h on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama või mahukama tsiviilasjaga. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on põhjendatud ja 5 vajalik kokku 7 tunni ulatuses. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista (lisaks maakohtu väljamõistetud riigilõivule 30 eurot) esindajakulud 1050 eurot. Sellest 75 eurot (s.o 0,5
2. h)on käesoleva määruskaebemenetlusega seotud kulu. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista maakohtu menetluste ja esimese ringkonnakohtu menetluse esindajakulud kokku 975 eurot ja käesoleva määruskaebemenetluse esindajakulud 75 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6