Obsah (7)

§ 121§ 249§ 62§ 120§ 37§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-79 Määruse kuupäev 19. jaanuar 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seose

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla
2. oktoobri
3. a käskkirjaga nr 6-1/893-1 otsustati kinnipeetav X (kaebaja) paigutada Viru Vangla avavanglasse.
4. X esitas
5. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt viivitusega avavanglasse paigutamisel (haldusasi nr 323-2372). Kaebaja esitas asjas ka esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks paigutada ta viivitamatult ümber Viru Vangla avavanglasse. Tartu Halduskohus tagastas
6. oktoobri
7. a määrusega X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Kohus leidis, et tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning selle esitamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (viivitamata avavanglasse paigutamist). Kohus märkis, et esialgset õiguskaitset ei ole võimalik taotleda tuvastamiskaebuse raames ning kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud ka vaiet või kohtule muud kaebust seoses avavanglasse paigutamata jätmisega, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Kaebaja vaidlustas halduskohtu

1. oktoobri
2. a määruse Tartu Ringkonnakohtus, kuid tema määruskaebus ei olnud edukas ja halduskohtu määrus jõustus.
3. X esitas
4. oktoobril 2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 616/187-1), milles taotles vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 6500 eurot. Taotluse kohaselt edastas Viru Vangla haldusasjas nr 3-23-2372 kohtule valeinfot selle kohta, milliseid pöördumisi oli kaebaja seoses avavanglasse paigutamata jätmisega vanglale esitanud. Kui vangla oleks kohtule edastanud õige informatsiooni, siis oleks kohus eelduslikult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldanud. Kaebaja märkis, et sööklas töötavatele kinnipeetavatele on teada, kui palju on avavanglas kinnipeetavaid ning teadaolevalt on avavanglas pidevalt vabu kohti. Avavanglasse paigutamisega viivitamine tekitas kaebajale hingelist valu ja kannatusi ning tal tekkisid psüühikahäired. Ta taotles
5. oktoobril 2023 vanglalt psühhiaatri vastuvõttu ja enda viivitamatult avavanglasse paigutamist, kuid seda ei tehtud. Samuti oli avavanglasse paigutamine vajalik, et vältida kaebajale eraldatud korteri kaotamist. Kaebaja leidis, et vangla on tekitanud talle mittevaralist kahju ning justiitsministri
6. märtsi
7. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan) § 13 lg 2, mis näeb ette, et kinnipeetav paigutatakse ümber esimesel võimalusel, on põhiseadusvastane. Vangla viivitus on õigusvastane ja inimväärikust alandav. Samuti on inimväärikust alandav, et vangla edastas kohtule valeväited, mistõttu jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Mõlema teoga rikuti kaebaja vaimset tervist. Vanglal oleks tulnud avavanglasse paigutamise käskkirjas märkida, et paigutamine võtab aega ja sõltub mõningatest asjaoludest. Paigutamisega viivitamise tõttu jääb kaebaja ilma avavanglas tagatud soodustustest. Kaebaja palus taotluses avavanglasse paigutamisega viivitamisega kaasnenud inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest talle hüvitisena välja maksta 1500 eurot. Lisaks taotles kaebaja 5000 euro suurust hüvitist selle eest, et vangla toimingute tagajärjel tegi kohus tema jaoks negatiivse lahendi, millega alandati tema väärikust ja tekitati talle tervisekahju. Kaebaja esitas
8. novembril 2023 vanglale kahjunõude täpsustuse, milles selgitas, et tema hingelisi üleelamisi suurendas varasem vangla tegevus, mis seisnes lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamises. Sellest tuleneb ka kahju suurus.
9. Viru Vangla paigutas kaebaja
10. novembril 2023 avavanglasse.
11. Viru Vangla jättis
12. detsembri
13. a otsusega nr 6-16/187-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei tulene Täitmisplaani § 13 lg-st 2, et kinnipeetav tuleb paigutada avavanglasse kohe otsuse tegemisel, vaid paigutus tuleb teha esimesel võimalusel. Vastav täitmisplaani säte on kehtiv ja seda pole tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Seisuga
14. oktoober 2023 oli avavangla ootejärjekorras 10 kinnipeetavat ning kaebaja paigutati avavanglasse siis, kui selleks võimalus avanes. Seoses korteriga broneeriti kaebajale Rakvere Linnavalitsuse ametnikuga videosilla vahendusel kohtumine, kuid kaebaja loobus sellest. Kaebaja väide, et vangla on tekitanud talle avavanglasse paigutamise viivitamisega terviserikke, ei ole tõendatud. Kaebaja tervisekaardilt ei nähtu, et tema tervisehädad oleksid põhjustatud vangistuse täideviimise tingimustest. Lühiajaline kokkusaamine jäi kaebajal ära, sest kokkusaaja hilines
15. oktoobril 2023 vanglasse tulekuga. Mis puudutab ebaõige kohtulahendi tegemist, siis kaebajal oli võimalik kohtulahend vaidlustada järgmises kohtuastmes.
16. X esitas
17. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Kaebuse sisu ühtib üldjoontes Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega ning vastusena Viru Vangla
18. detsembri
19. a otsusele nr 6-16/187-2 märgib kaebaja, et videosilla teel kohtumine linnavalitsuse ametnikuga ei olnud vajalik, sest ta oli linnavalitsusega pidevalt ühenduses. Kuna kaebajale ei võimaldatud vajalikku arstiabi, siis ei olnud tema tervisehädasid võimalik ka fikseerida. Kaebajal on paanikahäired, kuid psühhiaatri vastuvõttu ei ole talle võimaldatud. Kuigi kaebaja elukaaslane saabus vanglasse enne kokkusaamist, siis teda kokkusaamisele ei lastud, sest ta ei tulnud vanglasse 40 minutit varem. Vangla ebaõiged toimingud ei saa olla põhjuseks kohtulahendi vaidlustamisel. Kaebaja leiab, et Täitmisplaani § 13 lg 2 on põhiseadusvastane, sest see ei võimalda prognoosida avaliku võimu käitumist. Vangla toimingud olid õigusvastased ja need põhjustasid kaebajale vaimseid kannatusi ja hingelisi üleelamisi, mis on kahjustanud tema tervist. Kokkuvõtvalt nõuab kaebaja Viru Vanglalt tervise kahjustamise eest hüvitist summas 6500 eurot. Kaebaja palub asja juurde võtta haldusasja nr 3-23-2372 materjalid ja mitmesugused dokumendid, mis näitavad, mida ta pidi seoses vangla poolt kohtule valeandmete edastamisega üle elama. Samuti soovib kaebaja, et kohus nõuaks vanglalt välja tema haigusloo.
20. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
21. jaanuaril 2024 ja
22. jaanuaril 2024 kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse (nr 6-16/187-1) koos selle täiendusega, Viru Vangla
23. detsembri
24. a otsuse nr 6-16/187-2 ja kaebaja tervisekaardi väljavõtte. KOHTU SEISUKOHT
25. Kohus võtab kaebaja taotlusest lähtudes asja juurde Viru Vangla
26. oktoobri
27. a käskkirja nr 6-1/893-1 (avavanglasse paigutamine) ja
28. oktoobri
29. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-23-
30. Lisaks on Viru Vangla edastanud asja juurde kaebaja tervisekaardi väljavõtte. Kuna nimetatud dokumentidest piisab asja lahendamiseks, ei pea kohus ülejäänud osas kaebaja taotletud dokumentide asja juurde võtmist vajalikuks ega põhjendatuks. Seega jääb kaebaja taotlus

§ 62lg 2 alusel osaliselt rahuldamata.

9.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (

§ 37lg 2 p 4), milles nõuab Viru Vanglalt hüvitist tervisele tekitatud kahju eest.

Kuigi kohtueelses menetluses on kaebaja lisaks tervise kahjustamisele osutanud ka enda inimväärikuse alandamisele, siis kohtule esitatud kaebuse viimasel leheküljel märgib kaebaja konkreetselt, et nõuab kokkuvõttes hüvitist enda tervise kahjustamise eest. Nõutava hüvitise suuruseks on 6500 eurot. Samuti mõistab kohus, et kaebaja taotleb hüvitist seoses vangla kahe erineva tegevuse või tegevusetusega. Esmalt seetõttu, et vangla viivitas tema avavanglasse paigutamisega ja teiseks seetõttu, et vangla esitas kohtule haldusasjas nr 3-23-2372 valeandmeid, mistõttu tegi kohus asjas kaebaja jaoks negatiivse lahendi. Nende tegudega kahjustas vangla kaebaja tervist. 10.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. X hüvitamiskaebus on üldjoontes ajendatud asjaolust, et kuigi otsus tema avavanglasse paigutamise kohta tehti
2. oktoobril 2023, siis paigutati ta avavanglasse alles
3. novembril
4. Kaebaja üleelamised vahepealsel ajal tekitasid talle väidetavalt tervisekahju. Kohus märgib, et avavanglasse ümberpaigutamine on vangla kaalutlusotsus ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist. Kinnipeetav võib nõuda üksnes seda, et vangla kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (vt vangistusseaduse § 20 lg 1 ja nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-111/29, p 18). Isikul tuleb arvestada karistuse kandmisega kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja ja avavanglas viibimine on üksnes võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele (vt Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-20-178, p 16). Eelnevale tuginedes leiab kohus, et olukorras, kus isikul puudub subjektiivne õigus mingit soodustust või hüve nõuda ja samas see soodustus või hüve talle siiski antakse, kuid mitte kohe, vaid mõistliku aja jooksul, ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust (vt Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuli
8. a määrus asjas nr 3-23-797, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjaolu, et kaebaja pidi avavanglasse ümberpaigutamist ootama umbes ühe kuu, ei riiva kohtu hinnangul märkimisväärselt tema õigusi. Liiatigi nähtub kaebaja kahjunõudest nr 6-16/187-1, et kui vangla oleks ümberpaigutamise otsuses märkinud, et ümberpaigutamine võib võtta aega ja sõltub mõningatest asjaoludest, siis ei oleks kaebaja hinnangul tema väärikust alandatud ja talle ei oleks tervisekahju tekkinud (vt kahjunõue nr 6-16/187-1, lk-d 6 ja 7). Eelnevast nähtub, et kaebajat häiris pigem teadmatus selles osas, millisel kuupäeval ta avavanglasse paigutatakse. Kohtu hinnangul ei ole usutav ka see, et avavanglasse ümberpaigutamise ootamine oleks saanud kaebaja tervislikku seisundit märkimisväärselt mõjutada. Kaebaja ei olnud täielikus teadmatuses sellest, millal ta avavanglasse paigutatakse. Viru Vangla
9. detsembri
10. a otsusest nr 6-16/187-2 nähtuvalt selgitati kaebajale, et avavangla kohad on täis ja ta on ootejärjekorras. Asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja ei aktsepteerinud sellist selgitust ja usaldas sööklas töötavatelt kinnipeetavatelt saadud teavet avavangla täituvuse kohta. Kuigi kaebaja tervisekaardilt nähtub, et teda on vaevanud oktoobris 2023 ja järgnevatel kuudel mitmesugused terviseprobleemid, siis ei ole need kuidagi seostatavad vanglas kinnipidamise tingimustega ehk sellega, kas kaebaja kannab karistust kinnises vanglas või avavanglas. Seega ei riivanud ümberpaigutamise korraldamine kaebaja õigusi intensiivselt. Mis puudutab vangla poolt haldusasjas nr 3-23-2372 kohtule esitatud teavet, siis taanduvad ka teabe esitamise tagajärjed sellele, et kaebaja pidi avavanglasse ümberpaigutamist ootama kuu aega. Haldusasjas nr 3-23-2372 jättis kohus (tuginedes vanglalt saadud teabele) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tema viivitamatuks avavanglasse ümberpaigutamiseks läbi vaatamata. Nagu eelnevalt märgitud, siis ei olnud avavanglasse paigutamise ootamisel selliseid tagajärgi, millest tingituna saaks jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet.
11. Kohtu hinnangul ei ole X kaebusel ka eduväljavaateid. Viru Vangla tõi
12. detsembri
13. a otsuses nr 6-16/187-2 õigesti välja, et Täitmisplaani § 13 lg-st 2 ja § 173 lg-st 2 tulenevalt paigutatakse kinnipeetav ümber esimesel võimalusel ja viidatud sätetest ei tulene vanglale kohustust paigutada kinnipeetav ümber kohe pärast otsuse tegemist. Kohtu hinnangul ei ole praeguse juhtumi asjaoludel alust pidada Täitmisplaani § 13 lg-t 2 põhiseadusvastaseks. Vangla on
14. detsembri
15. a otsuses selgitanud, et
16. a teisel poolaastal oli Viru Vangla avavangla täitunud ja
17. oktoobri
18. a seisuga oli Viru Vangla avavangla ootejärjekorras 10 kinnipeetavat. Kohtul puudub alus kahelda selle teabe tõele vastavuses. Kaebaja vastupidine teave pärineb teistelt kinnipeetavatelt, kuid nende informeeritus avavangla täituvusest ei saa olla vanglateenistuse andmetest täpsem. Seega esines
19. a oktoobris objektiivne takistus kaebaja koheseks ümberpaigutamiseks avavanglasse. Kaebaja avavanglasse paigutamise korraldamine (s.o käskkirja täitmine kuu aja jooksul) ei ole seega õigusvastane. Kuna puudub vangla õigusvastane tegu, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust. Lisaks on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja tervisekaardilt nähtuvad
20. a lõpukuudel ilmnenud tervisehädad võiksid olla tingitud avavanglasse paigutamise ootamisest. Kaebajat on vaevanud küll erinevad probleemid (peamiselt kõhupiirkonnas), kuid need ei ole seostatavad tema vangistuse tingimustega. Kaebaja tervisekaardilt nähtub, et ta on olnud pideva meditsiinilise järelevalve all ning ta ei ole ka ise oma terviseprobleeme vangistustingimustega seostanud. Psühhiaatri vastuvõttu on kaebaja soovinud seoses sellega, et tal on eraelulised probleemid (vt kaebaja tervisekaardile
21. novembril 2023 tehtud sissekanne). Lisaks, seoses
22. oktoobril 2023 ära jäänud lühiajalise kokkusaamisega nõuab kaebaja Viru Vanglalt tema tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist haldusasjas nr 3-23-2936, mistõttu ei oleks võimalik ära jäänud lühiajalise kokkusaamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet praeguses asjas lahendada. Seoses Viru Vangla poolt kohtule haldusasjas nr 3-23-2372 esitatud teabega ei pea kohus õigeks kaebaja väidet, mille kohaselt ei saa vangla ebaõiged toimingud olla kohtulahendi vaidlustamise aluseks. Kui kaebaja hinnangul on vangla toiminud kohtumenetluses ebaõigesti, siis on tal võimalik juhtida sellele kohtu tähelepanu, sealhulgas määruskaebuses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-23-2372 tehtud lõpplahendi Tartu Ringkonnakohtus, kuid ei saavutanud lahendi tühistamist. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale haldusasjas nr 3-23-2372 vangla esitatud teabe tagajärjel tekkida selliseid hingelisi üleelamisi, mis võinuksid tema tervist kahjustada ja talle mittevaralist kahju põhjustada.
23. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen