) § 121 lg 2 p 2,
37804012748; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; haridus: XXX; tel. XXX; töökoht: XXX Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Kaire Hänilene RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Alar Sinilill
Süüdi tunnistada Alar Sinilill
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Alar Sinilillele liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 2 aastat vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Alar Sinilill ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Alar Sinilill katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal
lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel on Alar Sinilill kohustatud 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum vaimse tervise õe vastuvõtule eetrisõltuvuse ravi vajaduse hindamiseks ja läbima hindamise tervishoiuasutuse pakutud ajal. Kui tervishoiutöötaja peab ravi vajalikuks, kohustub Alar Sinilill läbima ravi tervishoiutöötaja määratud korras ja ulatuses.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. 2)
lg 4 ja §
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas asuvad järgmised esemed: sileraudne püss R-32 kaliiber 32 nr A7523; sileraudse püssi R-32 kaliiber 32 lukukoda relvarauaga. 303 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR ja 10 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 (20 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR, 5 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 ning 1 sileraudse püssi padrun kaliibriga 12 hävisid ekspertiisi käigus). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas asuv sileraudse püssi R-32 püssilaad. 3) Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Alar Sinilillelt menetluskuluna ekspertiisi maksumus 672 eurot, kaitsjatasu 281,52 eurot ja sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Alar Sinilillel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 2183,52 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 181,96 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99924700002107 ning selgituseks „Alar Sinilill, 1-23-7496, menetluskulu“ Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse 2 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 4) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juures asuvad CD- ja DVD-plaadid (5 tükki) helifailide, häirekeskuse kõnede salvestistega ja vormikaamera salvestistega kriminaalasja juurde. 5) Kannatanud E. S. (ik. XXX, e-post: XXX), L.-L. S. (ik. XXX, e-post: XXX) ja K. S. (ik. XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Alar Sinilille vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Alar Sinilille süüdistatakse selles, et tema 31.07.2023 kella 20.00 kuni 21.15 vahelisel ajal oma elukohas XXX tarvitas tekkinud tüli käigus vägivalda XXX L.-L. S. ja K. S. ning XXX E. S. suhtes, mis seisnes järgnevas. Alar Sinilill tungis kallale L.-L. S., tõmmates teda tugevalt mõlemast patsist põrandale pikali. Selle tagajärjel tundis L.-L. S. valu. Seejärel tungis Alar Sinilill kallale vahele tulnud XXX E. S., keda ta käsivartest tugevalt pigistades eemale tõukas. Selle tagajärjel tundis E. S. valu ja talle tekkisid käsivartele pindmised vigastused. Pärast seda tungis Alar Sinilill kallale vahele tulnud K. S., keda ta tõukas rindkerest lükates tugevalt voodile pikali ning, takistades K. S. voodist tõusmast, lõi Alar Sinilill korduvalt oma peaga vastu K. S. pead. Selle tagajärjel tundis K. S. valu ning talle tekkis oimupiirkondade paistetus. Kui E. S. püüdis korduvat peaga löömist takistada, lõi Alar Sinilill E. S. peaga vastu käelaba pealmist poolt. Selle tagajärjel tundis E. S. valu. Seejärel läks Alar Sinilill uuesti kallale vahele tulnud L.-L. S., kellel haaras ühe käega kõrist ja takistas kõrist pigistades L.-L. S. kolme sekundi jooksul hingamist. Kõrist pigistamise ajal lõi Alar Sinilill L.-L. S. rusikaga tugevalt näkku. Selle tagajärjel tundis L.-L. S. valu ning tal tekkis alahuulele veritsev marrastus. Sellega pani Alar Sinilill toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes. Lisaks süüdistatakse Alar Sinilille selles, et tema, omamata relvaluba, omas, valdas ja hoidis 3 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud sileraudset püssi R-32 kaliiber 32 nr A7523, mis kuulub tulirelvade hulka; sileraudse püssi R-32 kaliiber 32 kasutuskõlblikku lukukoda relvarauaga, mis kuulub tulirelva oluliste osade hulka; 323 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR, 15 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 ning 1 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 12. Alar Sinilill sai nimetatud esemed enda valdusesse kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas ning peitis neid kuni 18.08.2023 toimunud läbiotsimiseni, mil esemed ära võeti, enda elukohas XXX asuva garaaži juurdeehituse uksepoolse seina parempoolsesse külge ehitatud peidikus. RelvS § 11 lg 2 sätestab, et relva ja laskemoona käitlemine on relvaseaduse tähenduses mh relvade ja laskemoona omamine, valdamine ja hoidmine. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad, v.a tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, piiratud tsiviilkäibega relvad. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva oluline osa mh lukukoda relvarauaga. RelvS § 34 lg 2 sätestab mh, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva RelvS ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Laskemoona ebaolulise koguse hindamise aluseks on RelvS § 46 lg-s 5 loetletud füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona kogused. RelvS § 46 lg 5 p 1 kohaselt ei ole tulirelva padrunite kogus ebaoluline, kui see ületab 200 padrunit. Sellega pani Alar Sinilill toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kokkuleppe sisu Tunnistada Alar Sinilill süüdi
Tunnistada Alar Sinilill süüdi
lg 1 järgi ning karistada teda 10 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Alar Sinilill ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 alusel määratud lisakohustusi.
lg 1 alusel on Alar Sinilill käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel kohustada Alar Sinilille 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum vaimse tervise õe vastuvõtule eetrisõltuvuse ravi vajaduse hindamiseks ja läbima hindamise tervishoiuasutuse pakutud ajal. Kui tervishoiutöötaja peab ravi vajalikuks, kohustub Alar Sinilill läbima ravi tervishoiutöötaja määratud korras ja ulatuses. Alar Sinilill on nõus ravile alluma. 4 5 CD- ja DVD-plaati helifailide, Häirekeskuse kõnesalvestiste ja vormikaamera salvestistega – asuvad kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Sileraudne püss R-32 kaliiber 32 nr A7523 – asub Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas, konfiskeerida
lg 4 ja §
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sileraudse püssi R-32 kaliiber 32 lukukoda relvarauaga – asub Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas, konfiskeerida
lg 4 ja §
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 303 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR ja 10 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 (20 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR, 5 sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 ning 1 sileraudse püssi padrun kaliibriga 12 hävisid ekspertiisi käigus) – asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas, konfiskeerida
lg 4 ja §
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sileraudse püssi R-32 püssilaad – asub Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Alar Sinilillele. Menetluskuludeks on tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-TB0074, 05.10.2023) maksumus 672 eurot, sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 237,60 eurot. Menetluskuludele lisandub määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Alar Sinilill aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Alar Sinilille süüdi tunnistada
lg 2 p 2,
Konfiskeerimine toimub kokkuleppes kajastatud korras. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Alar Sinilille menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 672 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 237,60 eurot ja kohtumenetluses 43,92 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot (alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.