Obsah (5)

§ 27§ 56§ 15§ 16§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2763 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sek

§ 27ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud LS § 14 lg-le 2, mille kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Otsuses on märgitud järgmist: “ Liiklusseaduse § 131 lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Liiklusseaduse § 217 lg 1 järgi mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistuse määramisel peab juhinduma

§ 56

, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (

§ 15

lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused karistusregistri andmetel. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.“ Kohtuväline menetleja esitas kohtu palvel 22.09.

1. a kirjaliku seisukoha Margo Treiali kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas tehtud kohtuvälise menetleja lahendi muutmiseks puuduvad alused. 2 KAEBUSE SISU Kaebuses ja kohtuistungil taotles Margo Treial kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses on märgitud, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja poolt väärtegu tõendava asitõendina olev sõidumeeriku salvestusleht, mille politseiametnik Sander Hirmo allkirjastas ja pitsatiga kinnitas, kannab kuupäeva „10.10.2023“. Kaebuse esitaja leiab, et sellel kuupäeval kontrollitud sõidumeeriku salvestusleht ei saa olla asitõend ja põhjus 10.07.
2. a sooritatud väärteole. Samuti märgib kaebuse esitaja kaebuses, et politseipatrull tuli kontrollima teda seisvas raskeveokis, kuna märkas eelnevalt maanteel sama värvi raskeveokit sõitmas. Margo Treiali raskeveok seisis maantee ääres bussitaskus. Margo Treial ei istunud juhi kohal, vaid tegeles teisel istmel toidu valmistamisega. Politsei kontrollis autojuhti puhkeajal ja nõudis sõidumeeriku salvestuslehtede esitamist. 07.11.
3. a avaldas Margo Treial kirjalikus seisukohas, et ta ei nõustu asjaoluga, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus teha vigu, kuid kodanikul mitte. Margo Treial tõendas esitatud sõidumeeriku salvestuslehtedega ning spidomeetri näitudega, et raskeveokiga ei sõidetud puhkuse ajal, enne 10.08.
4. a. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt on näha spidomeetri lõppnäit enne puhkuse aega, mis langes kokku spidomeetri algusnäiduga
5. 08.
6. a. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt on näha, et mitte keegi ei sõitnud autoga puhkuse ajal ja seega on Margo Treiali poolt tõendatud, et ta ei sõitnud raskeveokiga puhkuse ajal. Margo Treial leiab, et tema eksimus ei olnud suur. Kaasnes inimfaktor, kuna ekslikult ei olnud tal kaasas nn puhkeaja sõidumeeriku salvestuslehtesid. Kirjalikus seisukohas märgib Margo Treial, et selline eksimus ei ole suur, sest raskeveoki mittekasutamist tõendati muul moel (ülal juba kirjeldatud). Margo Treial on kirjalikus seisukohas rõhutanud, et õigusriigis peavad mõlemal poolel olema võrdsed õigused eksida või tegevustes täpsed olla. KOHTU SEISUKOHT Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et kui 10.07.
7. a kell 16:29 politseiametnikud kontrollisid Tartu maakonnas Aovere-Luunja 1 km Margo Treialit, siis polnud tal esitada salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 15.06.
8. a kell 00:00 kuni 06.07.
9. a kell 24:00 ja 09.07.
10. a kell 00:00 kuni 09.07.2023.a kell 24:00 perioodi kohta. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis ja otsuses kajastatud Margo Treialile ette heidetud rikkumise toimepanemist või mitte. Juhul kui kohus jaatab väärteo toimepanemist, tuleb kohtul tulenevalt kaebusest vastata küsimusele, kas Margo Treialile määratud karistus vastab tema süüle ja kas Margo Treiali karistamine on põhjendatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja 10.08.
11. a otsuses, mis on kajastatud käesolevas otsuses eespool, pole sisuliselt analüüsitud ei Margo Treialile etteheidetava teo objektiivse ega subjektiivse külje elemente ega Margo Treiali süü suurust. Samuti pole sisuliselt põhjendatud, miks on Margo Treialile mõistetud just selline karistus. Kohtule esitatud väätreoasja materjalidest nähtub, et 13.07.
12. a esitas Margo Treial kohtuvälisele menetlejale tööaja salvestuslehed perioodi 14.06.
13. a kell 00:17 kuni 07.07.
14. a kella 24:00-ni ja perioodi 08.07.
15. a 00:00-st kuni 09.07.
16. a kella 24:00-ni. Nimetatud kirjas on palutud vaadata 10.07.
17. a ketta tagaküljele, kus kontrollija Sander Hirmo tempel ja allkiri kinnitavad, et kontrolli kuupäevaks on 10.10.
18. a. 3 Kohus on kontrollinud kohtutoimikus olevat menetlusaluse isiku poolt viidatud ketast ( tl 3-4 ja 1921) ja seal on tõesti kirjas Sander Hirmo poolt kirjutatud kuupäev 10.10.
19. a. Kohtuvälise menetleja esindaja märgib kirjalikus vastuses, et kuna Margo Treiali kontrollimise ajal ei olnud 10.10.
20. a veel kätte jõudnud, siis ei ole eluliselt usutav, et ketast kontrolliti sel päeval, mis sinna kuupäevaks märgiti. Seega tuleb inimfaktor, kus menetleja on ekslikult nr 10 kirjutanud nr 7 asemel. Siinkohal peab aga tõdema, et selline eksimus ei ole suur, sest menetlusaluse isiku kontrolltoimingud ning kõik muud kirjalikud tõendid näitavad täpselt, millal ja kus kontroll toimus, seega ei jää kahtlust, et 10.10.
21. a asemel peaks seal olema kuupäev 10.07.
22. a. Juhtumiga seoses on olemas ka politsei kaamera salvestised, mis kinnitavad, et käesolev protokoll koostati just sel ajal ja selles kohas. Kohus uuris kohtuistungil pardakaamera salvestist ja rinnakaamera salvestist. Salvestistelt nähtub, et politseiametnikud sõitsid Margo Treiali poolt juhtuud sõidukile järele 10.07.
23. a ja peale seda kui Margo Treial oli peatunud, kontrollisid Margo Treialit. Seega on kaamera salvestistega tõendamist leidnud, et politseiametnikud nägid Margo Treialit sõitmas mootorsõidukiga Scania R420 reg.nr XXX just 10.07.
24. a ning peale sõiduki peatumist asusid läbi viima kontrolli, mille tulemused kajastati väärteoprotokollis. LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Eespool nimetatud määruse artikkel 34 lg 3 sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, a) kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või, b) kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Artikkel 36 lg 1 kohaselt, kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama i) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed; ii) juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/
25. Kohtuistungil avaldas Margo Treial, et puhkuse ajal jäi tal kiiruga või tähelepanematuse tõttu vajalikud lehed välja printimata. Margo Treial avaldas kohtuistungil, et tema auto seisis aprillikuust ja ta ei liikunud. Remontis autot, kuid siis sai tööd. Kontrollimise hetkel ei olnud tal nädala kohta paberkandjal ette näidata puhkuse perioodi. Sõidumeeriku kettad jooksevad kõik järjest. Margo Treial selgitas, et tegemist on tema poolt inimliku veaga. Lisaks avaldas ta, et ei leidnud dokumente armatuuri laualt, sest oli mapid ja kastid peale ladunud. Kui tagasi tuli, siis leidis ühe kaardi ülesse, mis oli õige. Margo Treiali sõnul vormistas ta 13.07.
26. a kirja (tl 17) ja andis politseile digitaalse kaardi. Kohtuistungil avaldas ta, et need kettad, mis ta lisaks viis, neid ei arvestatud üldse. Toimiku lehekülgedel 18-19 on C ketas ja kontrollitud on 10-ndal kuupäeval. Menetlusalune isik selgitas, et üks pool on kus käsitsi kirjutatakse ja teine pool, mida masin vormistab. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud nii Margo Treiali enda ütlustega kui ka sõidumeeriku salvestuslehtede ning pardakaamera/rinnakaamera salvestisega, et Margo Treial, juhtides 10.07.
27. a kell 16:29 Tartu maakonnas Aovere -Luunja 1 4 km Luunjas mootorsõidukit Scania R420 reg.nr XXX, ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 15.06.
28. a kell 00:00 kuni 06.07.
29. a kell 24:00 ja 09.07.
30. a kell 00:00 kuni 09.07.2023.a kell 24:00 perioodi kohta. Seega puudus politseiametnikel, k.a Sander Hirmol võimalus 10.07.
31. a kontrollida, kas Margo Treial on täitnud (LS) § 131 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja 36 lg 1 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on Margo Treial oma tegevusega täitnud LS § 131 lg 3 objektiivse külje, s.t ta ei esitanud 10.07.
32. a väärteoprotokollis märgitud perioodide kohta salvestuslehti. Menetlusalune isik selgitas kohtule, et ka tema poolt on tegemist inimliku eksitusega. Kohus pole tõendamist leidnud, et Margo Treial oleks talle etteheidetava teo toime pannud tahtlikult.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

§ 18

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus on arvamusel, et Margo Treial pani teo toime kergemeelsusest. Kogenud autojuhina pidi ta mõistma, et teda võidakse kontrollida, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu polnud tal vajalikke salvestuslehti kaasas. Seega on kohus tuvastanud, et Margo Treial on toime pannud LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid. LS § 217 lg 1 sätestatu kohaselt mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 217 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et Margo Treial pani teo toime kergemeelsusest, olles tähelepanematu ja ka kohusetundetu. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et ka kohtuvälise menetleja ametnik, s.o Sander Hirmo on olnud oma tööülesandeid täites ilmselt tähelepanematu, sest ilmselgelt ei saanud ta sõidumeeriku salvestuslehte kontrollida 10.10.

1. a vaid tegi seda 10.07.
2. a. Seega on käesoleval juhul oma tegevuses eksinud nii menetlusalune isiku kui ka kohtuvälise menetleja ametnik. 5 Margo Treial esitas 13.07.
3. a tööaja salvestuslehed perioodi kohta, mida tal polnud 10.07.
4. a politseiametnikele esitada. Seega on ilmne, et need salvestuslehed olid tal olemas, kuid polnud kaasas 10.07.
5. a. Karistusregistri õiend (tl 25) kinnitab, et Margo Treialil pole mitte ühtegi kriminaal- ega väärteokaristust. Kohtuväline menetleja ei ole ei 10.08.
6. a otsuses ega ka kirjalikus seisukohas välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et Margo Treiali süü oli suur. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes paneb toime teo kergemeelsusest, ei saa rääkida suurest süüst. Margo Treialil pole ka mitte ühtegi kehtivat väärteo-ega kriminaalkaristust, mis annab aluse väiteks, et tegemist on õiguskuuleka isikuga, kelle puhul on tegemist juhusliku eksimusega. Margo Treial on oma eksimust tunnistanud, seda põhjendanud ja kahetsenud. Seega püstitub küsimus sellest, et kas käesoleval juhul oli vajalik Margo Treialit karistada sanktsiooni keskmises määras oleva karistusega, ja kas see oli möödapääsmatu, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus pole ilmselt vastavuses isiku süüga ja seda pole mitte mingilgi moel sisuliselt kaalutud. Rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras isikule, keda pole varem karistatud ja, kes tunnistab ning kahetseb oma tegu ja püüab peale teo tuvastamist tõendada, et tal olid tegelikult nõutavad salvestuslehed olemas, pole põhjendatud. Kohus on veendumusel, et käesolevas väärteoasjas uuritud tõendite valguses ja olukorras, kus ka politseiametnik on oma tööd tehes inimlikult eksinud, on võimalik Margo Treialit mõjutada tulevikus hoiduma süütegude toimepanemistest karistust kohaldamata. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole käesolevas väärteoasjas tegemist avaliku menetlushuviga. VTMS § 30 sätestab väärteomenetluse lõpetamise alused otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et on alus käesolevas väärteoasjas kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1 sätteid. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. Käesolevas väärteoasjas peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja 10.08.
7. a otsuse väärteoasjas nr 2780,23,006977 ja VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt lõpetada väärteomenetluse, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 6