kokkuleppemenetluse korras P.I Süüdistatav § 423 1 järgi Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: xxxx xxxx xxxxxxx alev xxxxxxxxxxxx Kodakondsus: EV kodanik Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: xxxxxx xxxxxx OÜ, metsatööline Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 02.06.2015
Liitkaristuseks koos varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega mõisteti 7 kuud ja 1 päev vangistust, mis asendati 211 tunni üldkasuliku tööga. Karistus kantud. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.-20.02.2017; elukohast lahkumise keeld alates 20.02.2017 tähtajaga 1 aasta Kontaktandmed: telefon xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Lk 1 / 4 1-17-2667 1. Süüdi tunnistada P.I
1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.02.2017, s.o kolm päeva ning vangistuse kandmata osaks lugeda 5 (viis) kuud ja 27 päeva.
lg 1 kohaselt asendada vangistus 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on P.I kohustatud alluma
1) Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Lisaks eiras ta mootorsõidukit juhtides ka LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis 1 kohtus: P.I karistamist
järgi 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.02.2017, s.o kolm päeva ning vangistuse kandmata osaks lugeda 5 kuud ja 27 päeva, mis asendada
lg 1 kohaselt 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on P.I kohustatud alluma
lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lk 3 / 4 1-17-2667 Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 134,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.