Obsah (7)

§ 423§ 4231§ 65§ 68§ 83§ 69§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6456 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi S.

§ 423lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 1 järgi Harju Maakohtu 31.

august 2017 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav S.T , ik: 3790350355, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 18.05.

1. Alan Rüütel Prokurör RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatava S.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. S.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 29.03.2017 (juhtimised 20.09.16, 14.11.2016 ning 18.02.2017) Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt

§ 4231järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o.

süstemaatiliselt 18.05.2017 kell: 20:54 ajal Tallinnas Kivila tänaval mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. S.T pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo HARJU MAAKOHTU OTSUS: 1 järgi ja põhikaristuseks mõistis 7 2. Maakohus tunnistas S.T süüdi

§ 423(seitsme) kuulise vangistuse. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust 29.

märtsi 2017 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse s.o. 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis S.T-le 10(kümme ) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kahtlustatavana kinnipidamise aja karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks luges S.T kinnipidamise päeva,

1. mai
2. Tõkendi –vahistamine jättis muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeris S.T-le kuuluva mootorsõiduki Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXXXX, mis asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn. APELLATSIOON:

1. Süüdistatav ei ole nõus kohtu poolt mõistetud karistusega. Leiab, et kohus ei ole arvesse võtnud puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et tal on olemas ametlik töökoht. Palub kohtul arvestada kergendavaid asjaolusid, et ta puhtsüdamlikult kahetseb ning tal on olemas ametlik töökoht. Tunnistab oma süüd. Palub mõista kergem karistus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatav on esitanud taotluse mõista talle kergem karistus. Põhjenduses leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud tema puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et tal on olemas ametlik töökoht. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Nimelt on maakohus selgelt kohtuotsuses väljendanud, et karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaks asjaoluks S.T poolt süü tunnistamist ja tema puhtsüdamlikku kahetsust. Seega on maakohus karistust kergendavat asjaolu juba arvestanud ning selle uueks arvestamiseks seaduslik alus puudub. 6.

§ 4231sanktsioonis on vangistuse kõrval ette nähtud ka rahaline karistus.

Maakohus on vaaginud rahalise karistuse mõistmise seaduslikkust ja otstarbekust ning jõudnud järeldusele, et kergemaliigilise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. Maakohus arvestas õigustatult, et S.T on kuriteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Teda karistati Pärnu Maakohtu 29.03.2017.a kohtuotsusega

§ 4231

alusel ning karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud, mis asendati

§ 69

lg 1 alusel 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Seega on S.T temale kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud tema süüdimõistmise uue, analoogse kuriteo toimepanemises. Maakohus on piisava selgusega välistanud S.T karistamise kergemaliigilise karistusega seonduvalt tema eelnevate korduvate karistustega, millised ei ole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja oleks selgelt ebapiisav. Samuti kolleegium osutab, et üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. 7. Maakohus on mõistnud süüdistatavale 7 kuulise vangistuse, mis on ligilähedane

§ 4231sanktsioonis ettenähtud keskmisele määrale.

Maakohus on, viidates asjakohasele Riigikohtu lahendile, mõistetud karistusmäära ka põhjendanud. Kolleegium leiab samaselt maakohtuga, et arvestades nii süü suurust kui ka süüdistatava isikut, on seadusega kooskõlas karistada S.T sanktsiooni keskmisest määrast, so. 6 kuust, veidi pikema vangistusega. Apellatsioonis ei ole esitatud argumentatsiooni, mis sellise järelduse kummutaks. 8. Ringkonnakohus uuesti kordab juba maakohtu otsuses kajastatut, et

§ 69

lg 7 kehtestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega lähtuvalt eeltoodust toob asenduskaristuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemine kohustuslikult kaasa liitkaristuseks reaalse vangistuse mõistmise ning uuesti

§ 69

alusel asenduskaristuse kui ka

§ 74kohaldamine on välistatud.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtu seisukohad ja järeldused on kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. (allkirjastatud digitaalselt)