← Eesti

1-20-401/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-401 (19244001246) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi se

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses S.D isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel - vene keel, xxx; xxx elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub. Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S: 1. Süüdi tunnistada S.D kuriteo toimepanemises

§ 424lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus täielikult täitmisele kui S.D ei pane 1-(ühe)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus on 19.02.2020. 3.

§ 50

lg 1 alusel võtta S.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-(kolmeks)-kuuks. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 4. Välja mõista S.D-lt riigituludesse menetluskulud: 876 eurot sundraha; 66,60 eurot ekspertiisikulud; 114 eurot kaitsjatasu, Kokku 1056,60 eurot. Menetlusekulud tasuda ositi 12-(kaheteistkümne)-kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 1 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700008859 ning selgitus „S.D 1-20-401 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD S.D-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 06.12.2019 kella 19.08 paiku Kohtla-Järvel xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg/nr xxx olles alkoholijoobes, seejuures põhjustas ka liiklusõnnetuse. Vastavalt Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile nr 1789T oli S.D veres alkoholisisaldus 2,35 +/- 0,06 mg/g kohta, nii et vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse S.D

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada S.D süüdi

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus S.D-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. S.D hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 1056,60 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav S.D on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb S.D süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 2 KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Menetluskulud mõista välja S.D-lt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.