Obsah (5)

§ 201§ 224§ 90§ 91§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 01.10.2021, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 – 21 – 3470 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekre

§ 201

lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi N.D , isikukood: XXX; xxx kodakondsusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx Kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Silvia Kuller Väärteoasi Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi N.D

§ 201lg 2 ja § 224 lg 2 järgi (21.06.2021 episood) ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid mõista

§ 224lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

Süüdi tunnistada N.D NPALS § 15 (kümme) päeva. 1 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks arest 10 Tunnistada süüdi N.D

§ 201lg 2 järgi (13.09.2021 episood) ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kar

S § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi, korraga ärakantava aresti kestus ei tohi olla lühem kui 2 (kaks) päeva. Kohustada N.D kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 30.04.

1. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. N.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada N.D suhtes sundtoomist arestimajja. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda 52 (viiskümmend kaks) eurot seoses hinnangu andmisega isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 välja mõista 211 (kakssada üksteist) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud väärteomenetluse kulud, summas 211 eurot, tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 21,10 eurot. Menetluskuud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber
2. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 01.10.
4. Kohtus tuvastatud asjaolud: 1.
5. Politsei- ja Piirivalveameti väärteomenetleja S. Munak koostas 19.08.2021 väärteoprotokolli nr AB 1603843 selle kohta, et 21.06.2021 kella 11.31 ajal juhtis N.D Harjumaal, Tallinnas, Tehnika tn ja Pille tn ristmikul, suunaga Vana-Lõuna tn-le mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg, alkoholisisaldus veres tuvastatud EKEI uuringuga nr 928T. Tarvitas narkootilisi või psühhotroopset ainet – THC-COOH – ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes seega NPALS ettenähtud nõudeid. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.D

§ 90

lg 1 p 1, 3, § 69 lg 3 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 201lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi.

1.2. Samuti on N.D suhtes koostatud väärteoprotokoll nr AB 1605840 selle kohta, et N.D juhtis 13.09.2021 kella 18.53 ajal Harjumaal Tallinnas, Kooli tn 1 juures, suunaga Lootuse tn-le mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.D

§ 90

lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime

§ 201lg-s 2 ettenähtud väärteo.

1.

1. 15.09.2021 toimunud kohtuistungile N.D ei ilmunud. Menetlusalune isik selgitas telefoni teel, et ajas istungipäeva sassi ning viibib koolitusel, mistõttu pole tal võimalik kohtusse ilmuda. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uue kohtuistungi aja, kuna ilma menetlusaluse isikuta ei ole võimalik asja arutada. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 20.09.
2. 1.
3. 20.09.2021 toimunud kohtuistungile N.D ei ilmunud. Menetlusalusene isik oli kohtuistungi toimumisest teadlik. 16.09.2021 esitas N.D kohtule allkirjastatud avalduse, milles palub asi lahendada ilma tema osavõtuta, kuna ta käib koolitusel. Kohtule oli edastatud ka xxx tõend nr 1609 selle kohta, et N.D läbib koolitus t „xxx“ 28.06.2021 - 31.12.2021, mis toimub 5 päeva nädalas kell 09.00 - 14.
4. Seega on menetlusalune isik teadlik 2 väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik teatas kohtule ilmumist takistavatest asjaoludest, ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. 1.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et N.D süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada N.D väärteoprotokollides kirjeldatud liiklusseaduse rikkumiste eest arestiga 25 päeva ning narkootilise aine tarvitamise eest arestiga 10 päeva. K una menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma, siis rahatrahviga karistamine ei ole põhjendatud. 1.
6. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, asub seisukohale, et N.D süü

§ 201

lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 15 lg 1 järgi väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. 1.7.

§ 201

lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (episood 21.06.2021) 1.7.1.

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu Käesoleval juhul inkrimineeritakse N.D-le

§ 201

lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust N.D poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et N.D puuduvad kehtivad juhiload (tlk 23). Seejuures oli menetlusalune isik 28.10.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 3 alusel, s.o vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu ning menetlusalune isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ka tutvunud, kuna ta oli sellele alla kirjutanud (tlk 24).

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

§-le 91. Seega puudus N.D vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel.

Seega pani N.D 21.06.2021 kella 11.31 ajal Tallinnas, Tehnika tn ja Pille tn ristmikul, toime

§ 90lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise.

Kohtu hinnangul on N.D

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kuna N.D teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et N.D rikkus

§ 90

lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

1.7.2.

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu 3 Samuti inkrimineeritakse N.D-le

§ 224lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

N.D poolt

§ 69

lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks N.D süü omaksvõtule ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 21.06.2021 kell 11.31 tuvastati N.D indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,38 mg/l (tlk 17) ning ta kõrvaldati seetõttu sõiduki xxx (reg.nr xxx) juhtimiselt alates 21.06.2021 kell 11.31

§ 91lg 2 p 1, 2, 3 alusel.

Kõrvaldamise põhjusena on mh märgitud alkoholi lõhn suust (tlk 14). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti 21.06.2021 kell 12.30 N.D-lt etanoolisisalduse tuvastamiseks verd. EKEI uuring nr 928T kinnitab, et N.D oli ühes grammis veres alkoholisisaldus 0,65 milligrammi, laiendmääramatust +/-0,05 mg/g, mis menetlusaluse isiku kasuks arvestades teeb lõpptulemuseks 0,59 mg/g (tlk 7).

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli N.D 21.06.2021 kell 11.31 ajal lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.t tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt 0,59 mg. Seega rikkus ta

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Sellest tulenevalt on N.D toime pannud

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi. N.D peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema veres tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,59 mg. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

1.7.

1. NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu N.D süüdistatakse ka selles, et ta oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta. N.D poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka kirjalike tõenditega. N.D sõiduki juhtimiselt peatamise järgsel kontrollimisel 21.06.2021 kell 11.42 kasutati indikaatorvahendit Rapid STAT Narkotesti ja saadi positiivne näit metadoonile ja tetrahüdrokannabinoolile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on N.D nõustunud indikaatorvahendi kasutamisega ja on nõus selle tulemusega, mida on kinnitanud oma allkirjaga (tlk 18). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti N.D-lt tervishoiuteenuse osutaja juures 21.06.2021 kell 12.30 uriiniproov. EKEI uuringuakti nr 928T tulemuse kohaselt on tuvastatud, et N.D-lt võetud proovimaterjalis on tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC-COOH) sisaldus (tlk 7). Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi antud hinnangust joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et lähtudes 21.09.2021 kell 12.28 narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 928T fikseeritud uriinis leitud ainetest, esinevad N.D narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase 4 toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine (tlk 9). Seega on N.D tarvitanud tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteomenetluses tuvastatud aine tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri
2. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, samuti menetlusaluse isiku varasemaid karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja kehtivaid karistusi samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Narkootilist ainet tarvitades on see isiku eesmärk. Asjaolusid, mis seda välistaks, ei nähtu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellis te ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on N.D toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. 1.8.

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu (episood 13.09.2021) N.D poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et N.D puuduvad kehtivad juhiload (tlk 40). Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 28.10.2017 (tlk 24) ja 21.06.2021 (tlk 14, 45) kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Menetlusalune isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega ka tutvunud, kuna ta oli nendele alla kirjutanud (tlk 24, 45).

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

§-le 91. Seega puudus N.D vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel.

Seega pani N.D 13.09.2021 kella 18.35 ajal Tallinnas, Kooli tn 1 juures, toime

§ 90lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise.

Kohtu hinnangul on N.D

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pannud toime teadlikult ja tahtlikult, kuna N.D teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et N.D rikkus

§ 90

lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

2. Karistuse mõistmine 5 2.1.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga;

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.2. N.D-le inkrimineeritud väärteod 21.06.2021 episoodis, s.o

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteod, on N.D toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 224lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.

NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest tuleb mõista eraldi karistus, kuna arvestades väärteo iseloomu ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannud samaaegselt teiste väärtegudega ja seoses sõiduki juhtimisega. Samuti tuleb eraldi karistus mõista

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest episoodis 13.09.2021.

2.3. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et N.D on karistusregistri andemete kohaselt 19 kehtivat väärteokaristust (tlk 41-43), sh on teda karistatud korduvalt NPALS § 151 lg 1 järgi kui ka muude väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestiga, viimati PPA 27.11.2018 otsusega KarS § 218 lg 1 - § 251 järgi rahatrahviga 21 trahviühikut ehk 84 eurot ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uued väärteod lühikese ajavahemiku jooksul, asub kohus seisukohale, et rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Lisaks on jätnud N.D temale varasemalt mõistetud rahatrahvid tasumata. N.D ei ole hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus 13.09.2021 episoodis N.D avaldatud kahetsust (tlk 36 pöördel). Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on 21.06.2021 episoodis samaaegselt toime pannud kolm väärtegu ning 13.09.2021 pani ta toime juba uue samalaadse liiklusalase rikkumise, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest ka suuremaks. Arvestades, et N.D pani väärteod toime osaledes liikluses juhina, siis on kohtu hinnangul tema süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana, kuna ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et N.D rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras, kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks N.D karistamist tema poolt toime pandud väärtegude eest

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 järgi (21.06.2021 episood) arestiga 15 päeva, NPALS § 151 lg 1 järgi karistada arestiga 10 päeva ning

§ 201lg 2 (13.09.2021 episood) järgi arestiga 10 päeva.

2.4. Kuna N.D esitas kohtule tõendi selle kohta, et ta käib viiel päeval nädalas kuni käesoleva aasta lõpuni koolitusel, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. KarS § 66 lg 1

3 kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seega määrab kohus, et N.D peab talle mõistetud karistuse ära kandma hiljemalt 30.04.

1. 6
2. Menetluskulud 3.
3. Kooskõlas VTMS § 38 lg 1 ja juhindudes KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb N.D-lt välja mõista riigituludesse menetluskulud, milleks on väärteoasja materjalide kohaselt joobeseisundi tuvastamisega seonduv kulu 211 eurot (tlk 7, 10). Kuna N.D joovet ei tuvastatud, siis kulu seoses hinnangu andmisega isikul joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta summas 52 eurot (tlk 7,9), tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 3.
4. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et N.D ei tööta, siis võib ühekorraga menetluskulude tasumine olla raskendatud. Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata menetluskulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, igakuise makse suurus on summas 21,10 eurot. Aulike Salo kohtunik 7