Obsah (7)

§ 162§ 646§ 656§ 654§ 236§ 282§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal menetluskulude puudumise tõttu ei määranud maakohus menetluskulude suurust kindlaks. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks.
2. Hageja leidis, et maakohus ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Samas taotles hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte tõendamiseks kohtu kaudu tõendite kogumist AS-lt Swedbank, kuid kohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata. See on viinud maakohtu valele järeldusele jätta hagi rahuldamata. Alles pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate dokumentide hindamist oleks saanud kohus langetada otsuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et asi tuleb lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada ja saata tsiviilasi § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2 II lause).

13. Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

§ 646

kohaselt võib apellatsioonikohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus, jättes hageja 16.05.2023 tõendite kogumiste taotluse põhjendamatult rahuldamata, jättis välja selgitamata tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud. 14. Kolleegium nõustub maakohtuga vastavaid põhjendusi kordamata (

§ 654

lg 6) osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille puhul on kohtul muuhulgas kohustus kontrollida omal algatusel, kas krediidiandja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on õigesti märkinud VÕS § 4034 lg- 3 2-22-151707 le 13 tuginedes ka seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab laenuandja – seega käesolevas tsiviilasjas hageja. 15. Hageja esitas vastavalt maakohtu 24.04.2023 ettepanekule esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist (dtl 120), vastavate tõendite kogumise taotluse (dtl 126-127) krediidiandjalt (Swedbank AS).

§ 236

lg 2 I lause kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist.

§ 236

lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja tõi tõendite kogumise taotluses välja, et Swedbank AS keeldus avaldamast andmeid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel igakuiste püsikulude arvestamise aluste kohta viidates ärisaladusele. Samuti ei andnud Swedbank AS hagejale kostja konto väljavõtteid viidates hageja õigusele nõuda tõendite kogumist kohtu kaudu. Eelneva tõttu palus hageja koguda vastavad tõendid Swedbank AS-ilt kohtul. 16. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus 06.06.2023 määrusega (dtl 145-146) tõendite kogumise taotluse põhjendamatult rahuldamata olukorras, kus hageja oli kooskõlas

§ 236lg-ga 2 ja 3 põhistanud, miks hageja ise ei saa tõendeid esitada.

Kuivõrd hagejal tuli VÕS § 4034 lg-st 13 tulenevalt tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, oli taotletud tõendite kogumine asjakohane ning maakohus ei saanud jätta taotlust 06.06.2023 määruses toodud põhjendusel rahuldamata olukorras, kus taotlus vastas muus osas nõuetele. Seega jäid tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Tegemist on sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

§ 656

lg 1 p 5 ja 656 lg 2 II lause järgi (

§ 646

). Kolleegium märgib lisaks, et kui vaidlusaluste dokumentide valdaja (hageja väitel on selleks Swedbank AS) keeldub dokumentide väljaandmisest, on hagejal õigus esitada

§ 282

lg 1 alusel hagi dokumentide valdaja vastu.

§ 282

lg 1 sätestab, et kui isik esitab dokumendi väljaandmise nõudele põhistatud ja seadusliku vastuväite, võib dokumendi taotleja esitada dokumendi väljanõudmiseks selle valdaja vastu hagi tulenevalt võlaõigusseaduses või muus seaduses või lepingus ettenähtust ja taotleda hagi lahendamiseni põhiasja menetluse peatamist. Kohus määrab sel juhul dokumendi taotlejale dokumendi väljanõudmiseks tähtaja. 17. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtulahendit vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 18.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 4