Obsah (6)

§ 207§ 119§ 4§ 121§ 201§ 187

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.12.
2. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X 25.02.2022 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks tema esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus põhjusel, et Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond algatas tema suhtes kriminaalmenetluse. Tartu Maakohus registreeris taotluse kriminaalasjana nr 1-22-1243 ning jättis määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja X määruskaebuse rahuldamata.
2. X esitas 13.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu ja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro ulatuses. Kaebaja leidis, et talle on tekitatud mittevaralist kahju Tartu Maakohtu 08.03.
3. a määrusega, millega maakohus jättis talle riigi õigusabi korras määramata kaitsja tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse kohtueelses ja kohtumenetluses osalemiseks. Kahju tekitajaks on ka Tartu Vangla, kes sihilikult eksitas kohut, vastates Tartu Maakohtu kohtunõudele, et kaebaja suhtes ei ole teabe- ja uurimisosakonnas pooleli ühtegi menetlust, milles oleks talle omistatud kahtlustatava staatus. Kaebaja sai
4. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vahistamistaotlusest teada, et 18.11.2020 oli algatatud tema suhtes kriminaalmenetlus. Seega oli maakohtule riigi õigusabi taotluse esitamise ajal vangla teabe- ja uurimisosakonnas käimas kriminaalmenetlus ja kohus oleks pidanud määrama talle riigi õigusabi korras kaitsja.
5. Tartu Halduskohus tagastas 15.12.
6. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja edastas X riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Määruse põhjendused selles osas, mis on määruskaebusega vaidlustatav, olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.
7. Kohtu hinnangul taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi praeguses menetluses pole teada, kas kaebaja oli 25.02.2022 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse esitamise ajal kahtlustatav, on määrav see, et kaebaja nõue põhineb sellel väitel. Ka Tartu Vanglale etteheidetav tegevus seostub kriminaalmenetluse läbiviimise, mitte vangistuse täideviimisega. Kriminaalasjas riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlus lahendatakse kriminaalmenetluse käigus (kriminaalmenetluse seadustiku § 8 lg 1 p-d 3 ja 4 ning § 41 lg 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 5).

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega sõltub nõude esitamise kord sellest, kas kahju hüvitamise taotlus esitatakse kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Kirjeldatud menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

3.

1. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kaebaja esitas 16.12.2023 määruskaebuses Tartu Halduskohtu 15.12.
3. a määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja X palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 15.12.
4. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega kohustada kaebust menetlema Tartu Halduskohut. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebus kuulub halduskohtu 15.12.
6. a määruse resolutsiooni p 1 osas tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 1 (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 15.12.2023. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega tuleb seadusest tulenevalt pöörduda maakohtusse, mida halduskohus kaebajale ka selgitas. 6.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks

§ 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Arvestades asjaolu, et esitatud kaebus tagastati ja ringkonnakohus nõustub sellega, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks seonduvalt menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmisega, on samuti ilmselgelt vähene.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 3