Obsah (4)

§ 121§ 35§ 55§ 120

KOH TUMÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-1232 Haldusasi Xi kaebus Politsei-

) § 121 lg 2 p-le 2 ja leidis, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seejuures tõi halduskohus kaebuse tagastamise alusena välja ka

§ 121

lg 1 p 5, mis sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. 3.2. X volitas ennast esindama Natalja Kutepovat, kuid esitatud volikiri puudutab esindusõigust väärteoasjas, mitte haldusasjas. N. Kutepoval puudub seega esindusõigus käesolevas haldusasjas, sh õigus kaebuse halduskohtule esitamiseks.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. 3.

1. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg-le 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 sätestab välismaalase seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Kaebajal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes on saabunud riiki seadusliku aluseta või kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Ettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võttis PPA arvesse kaebaja Schengenis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Schengeni ja päritoluriigiga ning leidis, et pooleteistaastase sissesõidukeelu kohaldamine Xile on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. VSS § 32 lg 12 kohaselt võib Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistada välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul kehtetuks lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kaebaja lahkus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni viivitamatult pärast lahkumisettekirjutuse kättetoimetamist. Kaebuse lahendamine on võimalik ka kohtuväliselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määruse peale. Kaebaja leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi tagasi halduskohtule. 4.
5. Kaebaja volitatud isikul on õigus kaebajat esindada.

§ 55

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus ei juhtinudki kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja avalduses võivad esineda puudused, ja et nende kõrvaldamiseks on kohane määrata tähtaeg. Seega rikkus halduskohus menetlusnorme ning kaebuse tagastamine oli õigusvastane. 4.

1. Määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks esitatud tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada sissesõidukeelu tühistamist. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et kaebuse eesmärki pole võimalik saavutada. Kohus peab asjas läbi viima sisulise menetluse ja arvestama ning hindama ka asjaolusid, mis on tekkinud pärast kaebuse esitamist, sh seda, et PPA tühistas vaidemenetluses kaebaja osas
2. mail 2023 tehtud otsuse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta ning PPA menetluses on kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks, samuti lõpetas PPA kaebaja väärteoasja menetluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada, Xi määruskaebus rahuldada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohtul puudus alus kaebust koheselt tagastada, kuna kaebusele oli lisatud volikiri, mis kinnitas, et kaebaja on volitanud juristi end esindama küll väärteomenetluses, aga mitte halduskohtumenetluses. Kaebaja halduskohtumenetluses esindamise 2 õigust tõendava volikirja puudumine kaebuse juurest oli

§ 120

lg 3 mõistes kõrvaldatav puudus ja halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse kõigepealt käiguta ning andma kaebaja nimel kaebuse esitanud isikule tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks, s.o halduskohtumenetluses esindamiseks õigust andva volikirja esitamiseks. Halduskohus seda ei teinud ja tagastas kaebuse selles esinenud puuduse kõrvaldamiseks võimalust andmata. Seega rikkus halduskohus

§ 120

lg-s 3 sätestatut.

§ 120

lg-st 3 tuleneb selgelt, et kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.

1. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele on lisatud
2. juuni
3. a volikiri, millega kaebaja volitas N. Kutepovat ennast esindama ka halduskohtus seonduvalt PPA
4. mai
5. a ettekirjutuse vaidlustamisega. Järelikult on puudus, mis halduskohtule kaebust esitades esines ja mille kõrvaldamiseks halduskohus jättis vääralt tähtaja andmata, praeguseks kõrvaldatud. 8.

§ 121

lg 2 p 2 järgi saab kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega. Nimetatud sätte alusel saab kaebuse tagastada eelkõige siis, kui kaebuse nõue on ebaõige ja kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kujul on kaebusega taotletav eesmärk saavutamatu või siis, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata kaebusega (vt RKHKm asjas nr 3-3-1-55-15, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Antud juhul on kaebuses selle eesmärgi saavutamiseks esitatud õige nõue, milleks on tühistamisnõue. Samuti ei ole halduskohtu määruse põhjendustest selgelt arusaadav, mis põhjusel peab halduskohus esitatud tühistamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks või põhjendamatuks. Halduskohus on enda seisukoha põhjendamiseks lihtsalt kopeerinud PPA

1. juuli
2. a vastust kohtunõudele, milles PPA esitas enda seisukohad, miks tema hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane. PPA ei leidnud oma seisukohas, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleks seetõttu tagastada. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et esitatud tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. PPA on küll viidanud sellele, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kuid asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et
3. mail 2023 koostatud ettekirjutuses kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld oleks väljaspool kohtumenetlust tühistatud.
4. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3