KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene
- jaanuar 2024, Tartu 3-23-2174 Xi kaebus Narva Linnavolikogu
- septembri
- a otsuse nr 55 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X RESOLUTSIOON
- Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata.
- Tagastada kaebajale määruskaebuse lisana esitatud kaebus ja selle juurde kuuluvad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Narva Linnavolikogu muutis
- septembri
- a otsusega nr 55 linnavolikogu spordikomisjoni koosseisu ning arvas teiste hulgas sellest välja Xi. Sama otsusega kinnitati komisjoni uued liikmed. Nende hulka X enam ei kuulunud.
- X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ülal viidatud linnavolikogu spordikomisjoni koosseisu muutmise otsuse tühistamiseks.
- Tartu Halduskohus tagastas
- oktoobri
- a määrusega Xi kaebuse järgnevatel põhjendustel. 3.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg 1 ls 3 kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole nimetatud sätetes toodud õigused subjektiivsed õigused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Sellised õigused annavad volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. PS § 15 lg-s 1 ja HKMS § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebaõnnestunuks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle ette näeb. Volikogu liikmete tarbeks sellist korda ette nähtud ei ole (RKHKm asjas nr 3-17-2784, p-d 8–11; asjas nr 3-17-2890, p-d 8–10). 3.
- Ka praeguses asjas on vaidluse all volikogu liikme väljaarvamine linnavolikogu komisjonist. Seega on vaidlus kohaliku omavalitsuse kollegiaalorgani ja selle liikme vahel. Lähtudes Riigikohtu kujundatud praktikast taoliste vaidluste puhul, puudub volikogu liikmel sellise kaebuse esitamiseks kaebeõigus, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määruse peale. Kaebaja viitab KOKS §-le 47 ja Narva Linna põhimääruse regulatsioonile, mis puudutab linnavolikogu komisjonide moodustamist. Põhimäärusest ei tulene, et volikogu komisjonide liikmeid võiks vahetada omavoliliselt põhjusel, et senised liikmed ei meeldi uuele esimehele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Kaebaja vaidlustab seda, et ta arvati välja Narva linnavolikogu spordikomisjonist. Halduskohus refereeris põhjalikult Riigikohtu praktikat analoogsete vaidluste osas ning ringkonnakohus ei näe vajadust täiendavalt põhjendada seda, miks kaebajal ilmselgelt praegusel juhul kaebeõigus puudub. Ringkonnakohtu meelest on selliste vaidluste puhul kohtupraktikas kujundatud seisukoht selge ja ühemõtteline ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspärane.
- Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud põhjendusi, mis annaksid aluse määruskaebuse rahuldamiseks, st ta ei ole välja toonud argumente, mis annaks aluse leida, et tal siiski kaebeõigus on. Ta on määruskaebuses piirdunud üksnes oma nägemuse esitamisega, miks on tema eemaldamine spordikomisjonist õigusvastane. See puudutab vaidluse sisulist külge. Vaidlust ei lahendada aga kohtus sisuliselt enne, kui tuvastatud on kaebeõiguse olemasolu. Seega ei muuda kaebaja väited linnavolikogu tegevuse õigusvastasusest seda, et kaebajal puudub kaebeõigus volikogu otsuse vaidlustamiseks.
- Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale koos määruskaebuse lisana esitatud kaebuse ning selle juurde kuuluvad dokumendid, kuna need juba sisalduvad asja materjalide hulgas. (allkirjastatud digitaalselt) 2