alusel edaspidine lepingujärgne viivis määraga 25,85% aastas põhinõude (511,08 euro) tasumata jäägilt alates 28.11.2023 kuni tasumata põhinõude 511,08 euro täieliku tasumiseni.
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest
Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 29.12.2022 esitas OÜ GelvoraSergel OÜ Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 27.03.2023 on GelvoraSergel OÜ ühinenud GS Core OÜ-ga. GS Core OÜ esitas 05.05.2023 seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses Viru Maakohtule hagi A L vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt esitas A L 06.04.2019 OnOff kaupluses Bigbank AS-i internetikeskonnas taotluse, et pank finantseeriks järelmaksuga Dell 7010 refurb i7-3770 ja Samsung xxxx ostu. Pooled sõlmis 06.04.2019 järelmaksulepingu nr xxxx ning järelmaksu summaks oli 662,90 eurot, mille eest soetas kostja endale elektroonikat. Kogu lepinguperioodi intressi oli 299,62 eurot, mis moodustab 14,90 % järelmaksusummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 962,52 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 31,22 %. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt on 25,85% aastas. Viivisemääraks tagastamata järelmaksu summa jäägilt lepiti kokku 25,85% aastas. Viivise määr päevas on 0,0708 % päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikest päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 18.04.
Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud
Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale
lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 19.07.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 02.08.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 07.08.2020 Bigbank AS kinnituse nõude loovutamise kohta, milles pank kinnitab, et on 07.08.2020 loovutanud Bigbank AS ja A L vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva nõude vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 GelvoraSergel OÜ-le (praegune GS Core OÜ) (dtl 55). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Bigbank AS vahel 06.04.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Sellele vaatamata ei ole kostja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 511,08 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu lõpetamise seisuga 01.07.2020 olid sissenõutavaks muutunud graafrikujärgsed intressimaksed kokku summas 40,17 eurot, sh. 16.03.2020 - 3,36 eurot; 15.04.2020 - 11,01 eurot; 15.05.2020 10,67 eurot; 15.06.2020 - 10,33 eurot; 15.07.2020 - 4,80 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele tasumata intress sumnmas 40,17 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista peale lepingu lõppemist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel edastatud tasuliste meeldetuletuskirjade (10.08.2020, 20.08.2020, 30.08.2020) eest 30 eurot (20 + 5 + 5). VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 25,85% aastas põhinõudelt 511,08 eurolt alates 02.07.2020 – 05.05.2023 kokku summas 375,71 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd
teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 25,85% aastas vastavalt hageja taotlusele alates 06.05.2023 – 27.11.2023 (k.a) 206 päeva eest, mis moodustab 74,56 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.11.2023 seisuga kokku summas 450,27 eurot (375,71 + 74,56). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes
§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.11.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 25,85% aastas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 511,08 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 60,81 eurot (511,08 – 450,27).
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja esindaja tasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja õigusabikulu summas 20 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 300 eurot (280 + 20).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.