Obsah (4)

§ 249§ 252§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-292 Määruse kuupäev 1. veebruar 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X esialgse

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale
2. jaanuaril
3. Viru Vangla ei ole taotleja eelnimetatud väitele vastu vaielnud.
4. Esialgse õiguskaitse taotluses selgitas taotleja ka seda, et on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Viru Vangla esitas
5. veebruaril 2024 kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et X maksab käesolevas haldusasjas riigilõivu ning sellega seonduvalt tehakse ülekanne 20 euro ulatuses, kuid vangla on siiski ülekande tegemisel eksinud (nt vale saaja nimi). Seega ei ole praegusel hetkel võimalik riigilõivu haldusasjaga siduda. Kuna riigilõivu tasumisel on eksinud vangla, mitte taotleja, loeb kohus, et taotleja on käesolevas asjas tasunud temalt nõutava riigilõivu, esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. Valesti üle kantud riigilõivu tagasikutsumine ning uue maksekorralduse tegemise kohustus on vanglal ning seda tuleb vanglal teha esimesel võimalusel.
6. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist teostama üksikvangistuses viibivale taotlejale iga päev vangla tervishoiutöötaja poolt meditsiiniline läbivaatus.
7. Et taotleja on kirjeldanud karterikaristuse täitmisel ilmnenud terviseprobleeme ning asjaolu, et taotleja sõnul ei ole vangla reageerinud taotleja pöördumistele, milles ta soovib saada vältimatut arstiabi, esineb kohtu hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
8. Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada esitatud vaiet antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Kohus tugineb taotleja poolt viidatud ja taotleja õigusi puudutavale Riigikohtu halduskolleegiumi
9. veebruari
10. a otsusele asjas nr 3-19-2164, milles kohus rõhutas, et kui kartserikaristus pööratakse täitmisele, siis on oluline tagada, et pädev meditsiinitöötaja jälgiks üksikvangistuses viibiva kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist regulaarselt ning piisava sagedusega, arvestades konkreetse kinnipeetavaga seotud riskitegureid. Praegusel juhul on taotleja põhjendanud, et ei enne üksikvangistuse täideviimist ega üksikvangistuse täideviimisel ei teostatud taotleja suhtes meditsiinilist kontrolli, kusjuures juba teisel päeval esinesid kaebajal terviseprobleemid (taotlejal on tugevad 2 valud ja halvenenud on vaimne tervis), millele ei reageerita. Kohtu hinnangul viitavad eelmainitud terviseprobleemid sellele, et taotleja suhtes on vajalik tagada tema füüsilise ja vaimse tervise regulaarne järgimine üksikvangistuse täideviimisel.
11. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas vaidluses olulist avalikku huvi. Vanglas on olemas pädevad tervishoiutöötajad, kellel on kindlasti võimalus perioodil, mil taotleja kannab Viru Vangla
12. jaanuari
13. a käskkirja nr 3-24/1-3/11 alusel kartserikaristust, kord päevas viia taotleja suhtes läbi meditsiiniline läbivaatus. Käesoleval juhul tuleb arvestada kaebajale kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, milleks on kaebaja tervise halvenemine. Samas ei kaasne kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamisega märkimisväärseid tagajärgi kolmandate isikute (st teiste meditsiinilist abi soovivate kinnipeetavate) õigustele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei pea tervishoiutöötaja viibima pidevalt taotleja juures ning ta saab täita ka muid tööülesandeid. Arvestades taotleja poolt kirjeldatud terviseprobleeme peab kohus taotleja huvi tervisekahju ärahoidmiseks avalikust huvist ja puudutatud isikute õigustest kaalukamaks.
14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning kohustab Viru Vanglat igal päeval, mil taotleja viibib Viru Vangla
15. jaanuari
16. a käskkirja nr 3-24/1-3/11 alusel kartseris (s.t kuni
17. veebruar 2024 (k.a)), teostama taotleja suhtes meditsiinilise läbivaatuse.
18. Kohus lisab, et ta on teadlik, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist. Siiski on kohtupraktikas leitud, et see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
19. septembri
20. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohtu hinnangul on praeguses olukorras esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ülekaalukas vajadus.
21. Esialgse õiguskaitse määrus jõustub selle teatavakstegemisel (

§ 252lg 3).

Seetõttu tuleb vanglal käesolev määrus viivitamata täita sõltumata sellest, kas määruse peale esitatakse määruskaebus. 13. Taotleja palus Viru Vanglalt taotleja kasuks välja mõista esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral saab taotleja kasuks menetluskulu teiselt poolelt välja mõista analoogia korras

§ 108lg-ga 2.

Kuna kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, tuleb vanglalt taotleja kasuks välja mõista taotleja kantud menetluskulu 20 eurot. 14.

§ 175

lg 3 ja § 178 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3