Obsah (6)

§ 38§ 207§ 121§ 37§ 45§ 2

KOH TUMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtu põhjenduste kohaselt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi. Kui kohus peaks tuvastama avaliku koosoleku mittelubamise otsuse tühisuse või õigusvastasuse, ei kohusta see PPA-d tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Samuti puudub kaebajal eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. PPA on võimaldanud pärast 17.11.

1. a keeldumist kaebajal avaliku koosoleku pidamise 02.12.
2. Üksnes abstraktne oht, et PPA võib tulevikus avaliku koosoleku pidamise taaskord ära keelata, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 07.01.
4. a määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta ei ole õiguspärane. Juhul, kui kohus leiab, et

järgi puudub avaliku koosoleku korraldajal selle koosoleku keelamise peale kaebeõigus, palub kaebaja jätta vastav kaebeõiguse piirang kohaldamata vastuolu tõttu põhiseaduse (PS) §-ga 15 (kaebepõhiõigus), §-ga 45 (sõnavabadus) ja §-ga 47 (koosolekuvabadus). 6.

1. Halduskohtu seisukoht, et koosoleku keelamise tühisuse või õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta PPA-d tulevikus mingil kindlal viisil käituma, on väär. Kui kohus otsustab, et avaliku koosoleku keelamine oli tühine, on ülimalt ebatõenäoline, et asjaomast pädevust mitte omavad PPA ametnikud jätkaksid ka edaspidi koosolekute keelamist. Õigusvastasuse tuvastamise 2 korral muutub äärmiselt vähetõenäoliseks see, et PPA kunagi veel analoogilise põhjendusega avaliku koosoleku ära keelaks. Kaebaja soovibki saada eelist oma õiguste edasisel kaitsel ning kaebaja hinnangul on väljaspool kahtlust, et kaebuse rahuldamise korral ta vastava eelise ka saaks. 6.
2. Halduskohtu seisukoht, mille järgi kaebajal puudub eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, on paljasõnaline ja motiveerimata. 6.
3. Halduskohus ignoreeris täielikult kaebaja peamist põhjendust oma kaebeõigusele, nimelt seda, et kaebaja soovib saada õiglast hüvitist oma põhiseaduslike vabaduste (sõna- ja koosolekuvabaduse) rikkumise eest, leides, et rikkumise tuvastamine on piisav ja õiglane hüvitis. 6.
4. Kaebaja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Avaliku koosoleku keelu kui haldusakti iseärasusest tulenevalt ei ole selle peale tühistamiskaebuse esitamine võimalik, sest keelu mõju lõpeb reeglina enne, kui selle peale kaebuse kohtussegi jõuab esitada, rääkimata selle läbivaatamisest. Samuti ei tekita selline keeld reeglina otsest varalist kahju ning on vaieldav, kas see tekitab mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. 6.
5. Olukorras, kus põhiõiguse intensiivset rikkumist, mida avaliku koosoleku keelamine endast kahtlemata kujutab, ei ole kohtus võimalik reeglina vaidlustada muul viisil kui vastava keelu õigusvastasuse tuvastamist taotledes, tuleb

§ 38

lg 4 sätestatud nõuet „vajalik kaebaja õiguste kaitseksˮ tõlgendada maksimaalselt avaralt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 8. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-505, p 8). 10. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37lg 2 p 6 ja § 44 lg 1).

Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4).

§ 45

lg 2 näeb ette kaebeõiguse piirangu, sätestades, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 11. Praeguses asjas on kaebus esitatud koosoleku keelamise otsuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks.

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti 3 tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kaebaja väljendas kaebuses veendumust, et koosoleku keelamine on tühine, kuna keelamisotsuse on teinud isik, kellel puudub selleks KorS-i järgi pädevus. Juhuks, kui kohus tema sellekohast veendumust ei jaga, taotles kaebaja alternatiivselt keelu õigusvastasuse tuvastamist, tuues põhjendusena ära selle, et KorS § 62 p 3 ei saa olla avaliku koosoleku ära keelamise alus, sest need alused tulenevad KorS § 72 lg-st 1, kuid neile pole 17.11.

1. a otsuses viidatud. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla kahtlust selles, et kaebajal on PS §-dest 45 ja 47 tulenevate õiguste riivena väljenduv puutumus vaidlustatud keeluga ja mis tähendaks 17.11.
2. a otsuse tühisuse või õigusvastasuse korral kaebaja õiguste rikkumist (vt nt RKHKo 11.12.2009 asjas nr 3-3-1-80-09).
3. Halduskohus leidis sisuliselt, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu. 12.
4. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (

§ 2lg 1).

Praeguses asjas kirjeldas kaebaja PPA tegevust, mis riivas kaebaja põhiõigusi ‒ koosolekuvabadust (PS § 47) ja sõnavabadust (PS § 45). Tegemist on kaalukate põhiõigustega, mille riivet võib kaebuses kirjeldatud asjaolusid arvestades eeldada. Samuti näeb

§ 45

lg 2 ette kaebeõiguse piirangu tingimusel, et tuvastamiskaebuse võib esitada juhul, kui kaebaja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Halduskohtu vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, millised oleksid olnud antud olukorras kaebaja jaoks tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks peale tuvastamiskaebuse esitamise. Ringkonnakohtu arvates oli kaebajal võimatu kasutada muid õiguskaitsevahendeid koosoleku keelamise vaidlustamiseks, sest laupäeval (18.11.) kell 12 toimuma pidanud koosolek keelati vahetult enne koosoleku toimumist reede (17.11.) pärastlõunal. Tühistamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks ei oleks ilmselt olnud tõhus õiguskaitsevahend, sest HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti mõju lõppemise tõttu ei oleks tühistamiskaebus olnud kaebuse esitamise ajal (29.11.2023) enam menetluslikult lubatav. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja eesmärk olnud ka taotleda kahju hüvitamist rahas. Kaebaja rõhutas nii kaebuses kui ka määruskaebuses, et ta soovib saada õiglast hüvitist oma põhiseaduslike vabaduste (sõna- ja koosolekuvabaduse) rikkumise eest, ning leiab, et rikkumise tuvastamine on tema jaoks piisav ja õiglane hüvitis. Kaebaja ei ole väitnud varalise kahju tekkimist ega ka RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kahjustamist (väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine), mis võimaldaks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Riigikohus on selgitanud, et õiguskaitsevahendi tõhususe hindamiseks tuleb selle mõju kõrvutada kaebuse eesmärgiga. Kui kaebuse eesmärk pole rahaline hüvitis, on hüvitamisnõue tarbetu (RKHK 14.02.2023. a määrus asjas nr 3-22-721, p 13). Sama lahendi p-s 14 selgitas Riigikohus veel, et tuvastamisnõude asemel lihtsalt kahju hüvitamise nõude esitamine ei pruugi tagada kaebajale tema õiguste tuvastamisnõudest tõhusamat kaitset, kuna kohus võib ka mittevaralise kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral loobuda näiteks rahalise hüvitise väljamõistmisest ja teha selle asemel kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse ning sellisel juhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamise tulemus kaebaja jaoks sama, mis tuvastamisnõude esitamise korral. Kõne alla ei oleks ilmselt saanud tulla ka keelamiskaebuse esitamine enne 18.11.2023 planeeritud koosolekut. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud

§ 45

lg 2 esimeses lauses sätestatud tingimus, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada siis, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 4 12.2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka osas, et

-i peaks siiski tõlgendama pigem selles suunas, et tagatud oleks kõigi haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse kohtulik kontroll ja ei tekiks kaebeõiguse lünkasid.

1. Samuti tuleb kaebeõigust hinnata kaebuse esitamise hetke seisuga (vt nt RKHKo 14.05.2002 asjas nr 3-3-1-25-02, p 24), milleks käesoleval juhul oli 29.11.
2. Seega ei välista kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õiguse olemasolu 17.11.
3. a keelduva otsuse peale ilmselgelt isegi see, et 02.12.2023 lubati kaebajal avalik koosolek korraldada.
4. Nõustuda ei saa ka selle halduskohtu seisukohaga, et esitatav tuvastamisnõue ei kaitse kaebaja õigusi. Kaebaja selgitas kaebuses, et kuna sõda jätkub, siis peab ta tõenäoliseks tulevikus uute sama teemat puudutavate avalike koosolekute korraldamist. Samuti on suur tõenäosus sellel, et juhul, kui käesolevas asjas vaidlustatud keelduv otsus osutubki kaebuses toodud põhjendustest lähtuvalt tühiseks või õigusvastaseks, siis PPA tulevikus ikkagi muudab seadusega kooskõlas olevaks selle, kuidas ja millisel ametiisikul on võimalik sellist keelduvat otsust teha. põhjendatud huvina on käsitatav ka kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. 14.
5. Kuna kaebeõiguse olemasolu tuleb hinnata kaebuse esitamise hetke seisuga, siis ei välista asjaolu, et 02.12.2023 lubati kaebajal avalik koosolek korraldada, isegi kaebaja poolt kaebuses väidetud preventiivse huvi esinemist, kuna kohtupraktikas on selliseks kaitsmisväärseks huviks mh peetud ka huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ja leitud, et sellise tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustaks isiku õiguste kaitset tulevikus (RKHKo 29.09.2010 asjas nr 3-3-1-49-10, p-d 13-14).
6. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5