1-21-4574/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. jaanuar 2024 Kohtuasja number 1-21-4574 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2023 määrus X.X. ule (xxxxxxxxx) kohaldatud psühhiaatrilise ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarse sundraviga Määruskaebuse esitaja X.X. u kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey Ülejäänud kaebemenetluse pooled X.X. . Isikukood xxxxxxxxx; elukoht: XXX prokuratuur SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroo Lion Law OÜ-le määruskaebemenetluses X.X. ule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 251,32 eurot, sealhulgas käibemaks 45,32 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
6. Jõustunud määruse arvutivõrgus avalikustamisel asendada X.X. u nimi ja isikuandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Eelnev menetlus
7. Pärnu Maakohus lõpetas
8. oktoobri 2021 määrusega asjas nr 1-21-4574 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse X.X. u suhtes karistusseadustiku 1 (KarS) § 121 järgse õigusvastase teo tunnustel ning kohaldas talle psühhiaatrilist ambulatoorset sundravi kuni tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.
9. Pärnu Maakohtu
10. novembri 2021 määrusega asjas nr 2-21-17925 asendati X.X. u ambulatoorne sundravi statsionaarse sundraviga.
11. Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2023 määrusega asjas nr 1-21-4574 asendati statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga.
13. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik esitas
14. augustil 2023 Tartu Maakohtule esildise, milles taotleb X.X. ule ambulatoorse sundravi taasasendamist statsionaarse sundraviga seoses X.X. u vaimse seisundi halvenemisega. Esildisele lisatud raviarsti arvamuse kohaselt põhjendatakse sundravi muutmist X.X. u terviseseisundi halvenemisega (hüpomaania), ambulatoorse sundaravi režiimi rikkumistega (puudulik ravijärgimus, narkootikumide kasutamine), puuduliku haiguskriitika ja sellest lähtuva koostöö puudumisega raviskeemi taastamiseks (sh ebaõnnestunud haiglaravi, kust X.X. lahkus) ja õigusrikkumistega. Vaidlustatud kohtumäärus
15. Tartu Maakohtu
16. oktoobri 2023 määrusega asendatigi X.X. u ambulatoorne sundravi statsionaarsega. Maakohtu peamised seisukohad olid kokkuvõtvalt niisugused.
17. X.X. on endiselt ohtlik.
18. Sundravi kohaldati X.X. ule kehalise väärkohtlemise tõttu:
19. oktoobril 2020 tõukas ta Pärnus Estonia Spa hotelli ees ühte toolil istunud inimest tugevasti rindu, mistõttu too kukkus pikali ja lõi oma pea vastu terrassi ära. Selle teo pani X.X. toime süüdimatuna: ta ei olnud oma bipolaarne häire tõttu tekkinud maniakaalse episoodi ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja sellest aru andma ega juhtima.
20. Lisaks sellele sattus X.X.
21. novembril 2020 kaklusse ja ta on käinud maskeeritult politseis. Ajapikku muutus ta järjest maniakaalsemaks ja ebaadekvaatsemaks ning tegi alaealisele seksiteenuse pakkumisi.
22. aasta aprillis kohaldati X.X. ule tsiviilkorras tahtest olenematut ravi, sest X.X. oli sisenenud võõrasse hoovi ja keeldus sealt lahkumast.
24. aasta novembris alustati jälle tahtest olenematu ravi menetlust, kuna X.X. käitus Hedon Spas väljakutsuvalt ja ebaadekvaatselt ning kiirabi viis ta haiglasse. Kontakt X.X. uga oli vähesisuline, ta oli pidurdamatu ning emotsionaalselt labiilne. Haiglas ähvardas ta õeposti klaasi katki lüüa ning õel hambad sisse lüüa. Seetõttu paigutasid turvatöötajad ta tema ohjeldamiseks eralduspalatisse ning X.X. ule manustati teda rahustavaid ravimeid. Kuivõrd X.X. u käitumine oli rahutu ja agressiivne, kohaldati ka ohjeldusmeetmeid. See asi päädis X.X. u statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile saatmisega.
25. Pärast enam kui aastast statsionaarsel ravil olemist lasti X.X. uuesti vabadusse – tema statsionaarne sundravi asendati
26. aasta jaanuaris ambulatoorsega.
27. Sellel viimasel ambulatoorsel ravil pole X.X. u käitumine olnud kohtu hinnangul siiski selline, mille pinnalt oleks võimalik jaatada X.X. u ohtlikkuse äralangemist. Raviasutuse materjalidest nähtub, et X.X. u vaimne seisund on alates
28. juulist 2023 halvenenud. X.X. u vennalt ja emalt saadud info kohaselt X.X. öösiti ei maga, vaid ajab mingit rahvusvahelist äri, teeb telefonikõnesid, kulutab kergekäeliselt raha, mh kasiinodes. Lisaks sellele manipuleerib 2 X.X. pidevalt oma lähedastega, et raha saada – ettekäändeks autoabi kutsumine ja auto tankimine.
29. augustil 2023 visiidil raviasutusse oli X.X. jätkuvalt hüpomaniakaalne – kõrgenenud enesehinnanguga, jutukas, ärrituv ja kärsitu, kohati ülbe, solvas ravimeeskonda ja haiguskriitika tal puudus.
30. augusti 2023 visiidil oli X.X. end riidesse pannud nagu kloun ja maganud. Selgus, et X.X. tegi hiljuti liiklusavarii. X.X. u enda väitel sõitis ta Tallinn-Tartu maanteel kiirusega 120 km/h tagant sisse ühele autole, mille juht oli X.X. u meelest ise süüdi, sest jäi talle ette. Selgus seegi, et X.X. käib mööda ööklubisid ja on hüperseksuaalne.
31. septembri,
32. septembri ja
33. oktoobri 2023 ravivisiitidel oli X.X. ärrituv, kärsitu ja hüpomaniakaalne, tõstis häält ja muutus ravimeeskonna suhtes kurjaks ning süüdistavaks. Ta tunnistas, et ta oli jätnud ravimid võtmata.
34. X.X. uga puutus käesoleva aasta augustis korduvalt kokku ka politsei, kellelt saabus järgmine info.
35. augustil soovis X.X. esitada pretensiooni, kuna turvamees oli ta välja visanud, kuivõrd ta oli kellelegi peale kukkunud. Samal päeval alustati X.X. u suhtes väärteomenetlust tulenevalt kahtlustusest, et ta vedas sõidukis rohkem reisijaid kui oli lubatud.
36. augustil tankis X.X. Tallinnas kütust ja sõitis ilma tasumata minema; kui tanklapidaja esindaja X.X. ule helistas, väitis too, et ta maksis osa summast ära, ent ülejäänu maksab hiljem, kui saab kätte kütusekaardi.
37. augustil teatas Energyon OÜ omanik politseile, et X.X. jättis talle tagastamata tööülesannete jaoks talle kasutada antud arvuti.
38. augustil 2023 kell X.X. Tallinn-Tartu maanteel Kose vallas liiklusõnnetuses.
39. X.X. ul esineb bipolaarne meelolu häire ning haiguse ägenemise episoodides võib X.X. olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Lisaks sundravi aluseks olevale õigusvastasele teole on X.X. u bipolaarne meeleoluhäire talle muudelgi aegadel probleeme tekitanud: ta on sattunud kaklustesse, saanud peavigastusi, olnud Bolti autoga vees ning käitunud Hedon Spas väljakutsuvalt ja ebaadekvaatselt. Maniakaalsena satub X.X. füüsilistesse konfliktidesse, ta saab peksa ja teda rünnatakse.
40. Raviasutuse esildise ja raviarsti arvamuse kohaselt ei pea X.X. kinni ambulatoorse sundraviga seotud nõuetest. Ravimite mittetarvitamisest tingitud haiguse ägenemise foonil võib X.X. u ohtlikkus endale või ühiskonnale kasvada. Lisaks vägivallaohule on X.X. ohtlik ka liikluses. Peale selle tekitab X.X. materiaalset kahju nii endale kui ka teistele: näiteks jätab bensiini eest tasumata ja kulutab raha kasiinodes.
41. X.X. on rikkunud ambulatoorse sundravi režiimi (puudulik ravijärgimus, narkootikumide kasutamine) ning tal on puudulik haiguskriitika. Ka kohtus selgitas X.X. , et ta ei pea ravi vajalikuks.
42. Seega on X.X. oma psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt ohtlik ühiskonnale, st teistele inimestele, kuna on füüsiliselt agressiivne ja lisaks sellele võib ta põhjustada liiklusõnnetusi. Väheoluline pole seegi, et X.X. tekitab teistele isikutele materiaalset kahju: jätab ostetud bensiini eest tasumata või tekitab enda lähedastele põhjendamatuid materiaalseid kulusid.
43. X.X. u tervislikust seisundist lähtuva võimaliku ohtlikkuse kontrolli all hoidmiseks esineb jätkuvalt psühhiaatrilise sundravi vajadus. X.X. u psüühikahäiret on võimalik psühhiaatrilise raviga mõjutada.
44. X.X. u haiguskriitika ja ravijärgimus on kehv. X.X. peab ravimeid võtma, aga ta ei võta neid. 3
45. Eeltoodud asjaolusid kokku võttes tuleb X.X. u ambulatoorne sundravi asendada statsionaarsega. Määruskaebus
46. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse X.X. u kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kes palub maakohtu määruse tühistada ja jätta Viljandi Haigla taotluse rahuldamata. Kaitsja põhilised argumendid on järgmised.
47. X.X. andis kaitsjale korduvalt korralduse kohtumäärus vaidlustada.
48. KarS § 86 lg 12 alusel võidakse psühhiaatrilist sundravi kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist. See säte on vastuoluline: kui ohtu ei esine, võiks kohus tegelikult sundravi üldse mitte kohaldada.
49. Riigikohus on selgitanud, et statsionaarne sundravi on õigustatud vaid juhul, kui ravivajadusega isik on sedavõrd ohtlik, et see õigustab statsionaarse raviga kaasnevat vabaduspõhiõiguse riivet. Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja Eesti põhiseadus seavad inimese vabaduse võtmisele kõrge lävendi. X.X. ei kujuta endast sellist ohtu, mis annaks aluse temalt vabadust võtta. Tema vabatahtlikul haiglaravil olemise ajal ei tekkinud arstidel mõtet kohaldada tema suhtes tahtest olenemata ravi ja nad lubasid tal haiglast lahkuda. Vastuolusid arstide ja X.X. u vahel on tekitanud ravirežiim. Mõningad tabletid on põhjustanud X.X. ule ebamääraselt suuri kannatusi ja kõrvalmõjusid. Arstidel oli võimalik ravimiskeemi muuta ja vältida olukorda, kus X.X. end pidevalt halvasti tunneb. Riigikohtu meelest ei piisa ohtlikkuse jaatamiseks üksnes asjaolust, et inimene ei nõustu raviga vabatahtlikult, ja ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, ei tähenda veel tema ohtlikkust iseendale või teistele.
50. Kokkuvõtvalt pole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud ega põhjendanud, miks on X.X. sedavõrd ohtlik, et ambulatoorne sundravi tuleb asendada statsionaarse raviga. Ringkonnakohtu seisukoht
51. Esiteks nõustub ringkonnakohus kaitsja kriitikaga KarS § 86 lg 12 osas: põhiseadusest tulenevalt oleks lubamatu sundravida inimest, kes pole ohtlik. Nii siiski ei talitatagi. Nimelt on Riigikohus leidnud, et ka ambulatoorne sundravi eeldab ohtlikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
52. märtsi 2017 määrus asjas nr 3-1-1-105-16, p 31). Vastava ohu puudumisel ei ole sundravi jätkamiseks alust ning ravi tuleb lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
53. mai 2019 määrus asjas nr 1-10-8154, p 9 ja
54. mai 2020 määrus asjas nr 1-17-8089, p 9).
55. Ka on kriminaalkolleegium päri kaitsjaga selles, et vaid ohtlikkust arvesse võttes peaks olema tõesti nii, et kui uute õigusvastaste tegude oht on kõrge, tuleks rakendada statsionaarset sundravi, kui see oht on aga pigem madal (mõõdukas), oleks kohane ambulatoorne sundravi. Kahe ravivormi vahel valimisel aga pole mõõduandev üksnes inimese ohtlikkus. KarS § 86 lg 12 kohaselt eeldab ambulatoorne sundravi sedagi, et isik peab tõenäoliselt kinni ravirežiimist. See tähendab ringkonnakohtu hinnangul seda, et kui isik ei pea eeldatavasti kinni ravirežiimist, tuleb ta paigutada statsionaarsele sundravile ka siis, kui temast lähtuv uute õigusvastaste tegude oht on küllaltki madal (mõõdukas). 4
56. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa loota sellele, et X.X. peab kinni ravirežiimist. Alates
57. aasta suvest on X.X. ravirežiimi korduvalt ja erineval viisil rikkunud. Pole alust eeldada, et ta hakkaks nüüd teisiti käituma. Põhjendamatud on kaitsja väited selle kohta, et mingid tabletid pole X.X. ule sobivad ja need peaks asendama millegi muuga. Milline ravi on patsiendile sobiv, peavad otsustama arstid – juristid (sealhulgas ei kaitsja ega kohus) arstidele selles osas ettekirjutusi teha ei saa (muu hulgas seetõttu, et neil puuduvad selleks teadmised).
58. Eelnevast tulenevalt on ambulatoorne sundravi X.X. u suhtes praegusel hetkel välistatud. Niisiis jääb järgi kaks võimalust: statsionaarne sundravi või sundravi täielik lõpetamine. Viimane – sundravi lõpetamine – oleks võimalik siis, kui X.X. ust ei lähtuks (sama hästi kui üldse) uute õigusvastaste tegude ohtu. Seda paraku öelda ei saa.
59. X.X. u ohtlikkust hinnates ei puutu asjasse kaitseväide, et X.X. u vabatahtlikul haiglaravil olemise järgselt ei soovinud arstid kohaldada tema suhtes tahtest olenemata ravi, vaid lubasid tal haiglast ära minna. See, kas arstid kunagi mingit ravi vajalikuks pidasid või mitte, ei saa kuidagi mõjutada kohtu juriidilist prognoosotsust inimese praeguse ohtlikkuse kohta.
60. Tõsi on see, et X.X. u sundravi tingis väheintensiivne õigusrikkumine: ta lükkas ühe inimese pikali. Ainuüksi selline rikkumine jääks uute õigusvastaste tegude ohu jaatamiseks väheks – eriti veel enam kui 3 aastat pärast selle teo sooritamist. Siiski on sundravi jätkamiseks tarviliku (mõningase; mõõduka) ohtlikkuse lävi ületatud – ehkki võrdlemisi napilt. Seda seetõttu, et
61. aasta teisel poolel sattus X.X. väga tihti sellistesse olukordadesse, kus ta võibolla ongi sooritanud uue õigusvastse teo või vähemasti võib ta tulevikus mõnes sarnases situatsioonis seesuguse teo toime panna. Nimelt on X.X. ul tekkinud probleeme ööklubides, ta on liigelnud ohtlikult, ta on jätnud kütuse eest maksmata, ta on jätnud tagastamata võõra arvuti jms. Ehkki nende tegude ebaõiguse (ohtlikkuse) määr pole kõrge, on neid olnud palju ja nad on aset leidnud lühikese aja jooksul. On tõenäoline, et vähemalt osade nende tegude puhul on olulist rolli mänginud X.X. u haigus – bipolaarne meeleoluhäire, hüpomania (RHK-10 F31.0). Sellele haigusele on iseloomulik meeleolu mõningane kõrgenemine, energia ja aktiivsuse tõus (www.kliinikum.ee). X.X. ongi kohati käitunud ebaloomulikult energiliselt ja olnud kõrgendatud aktiivsusega.
62. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
63. oktoobri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
64. X.X. u kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluses märgib kaitsja, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 60 minutit, nõupidamisele kliendiga 66 minutit ja määruskaebuse koostamisele 124 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 361,20 eurot, sealhulgas käibemaks 60,20 eurot (käibemaksumääraga 20%). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Aktsepteeritavaks võib pidada maakohtu määrusega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud aega. Küll aga ei ole põhjendatud määruskaebuse koostamisele kulunud aeg. Kaebuse sisulised põhjendused on kahel A4 lehel. Sellest ligikaudu ühel lehel on väljavõtted seadusest ja kohtulahenditest. Kaitsja enda seisukohad on võrdlemisi napid, need ei saanud eeldada keerukat õiguslikku analüüsi ning nende esitamiseks ei oleks kaitsjal tohtinud kuluda kuigivõrd palju aega. Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus määruskaebuse koostamise vajalikuks ajakuluks 45 minutit. Kokku on seega kaitsja põhjendatud ajakulu 171 minutit, millele vastava tasu suurus on ilma käibemaksuta 206 eurot. Kuna kaitsja osutas õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, siis lisandub sellele tasule käibemaks, mis on alates
65. jaanuarist
66. a 22%. See tähendab, et kokku on põhjendatud 5 määrata kaitsjale tasu 251,32 eurot, sealhulgas käibemaks 45,32 eurot. See tasu tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka.
67. Määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamist reguleerib KrMS §
68. Selle teise lõike esimese lause kohaselt jäävad menetluskulud kaebuse mitterahuldamise korral selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Sellest lähtudes tuleks riigi õigusabi tasu 251,32 eurot X.X. ult riigi kasuks välja mõista. Siiski ei saa seda teha, kuna Tartu Maakohtu
69. septembri 2023 määrusega anti X.X. ule riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta. Seetõttu tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda.
70. Kuna käesolev määrus sisaldab X.X. u terviseandmeid, tuleb see analoogia korras KrMS § 4081 lg-ga 2 avalikustada nii, et X.X. u nimi ja isikuandmed asendatakse tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 6