Obsah (4)

§ 2§ 110§ 210§ 13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE
3. X leiab määruskaebuses Tartu Halduskohtu 19.01.
4. a määruse peale, et tema kaebus tagastati valesti.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 19.01.

1. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.
2. Kaebaja taotleb endale riigi õigusabi. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses.

§ 110

lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning

-i

1. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. Ühtlasi on kaebaja ka ise esitanud määruskaebuse ringkonnakohtule. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
2. Kaebaja soovib suuliselt põhjendada, miks on kaebus valesti tagastatud. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlusena kohtuistungi korraldamiseks määruskaebuse läbivaatamisel.

§ 210

lg 4 lause 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi põhjust asjas kohtuistungi korraldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. 4. Kaebaja taotleb halduskohtu kohtuniku taandumist ja kohtuniku vahetust. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 13lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 23-30. TsMS § 24 lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega tuleb kaebajal soovi korral halduskohtu kohtuniku taandamise taotlus esitada Tartu Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 2