3-24-225/8

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 01.02.2024, Tartu 3-24-225 X esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt Viru Vangla avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda paigutamisega Riigi õigusabi taotluse lahendamine X riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja - X RESOLUTSIOON Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata kohtumenetluse algatamise taotlus läbi vaatamata. ja põhiseaduslikkuse järelevalve EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla 23.01.
2. a käskkirjaga nr 6-1/24/44-1 otsustati Viru Vangla avavanglaosakonnas paiknev kinnipeetav X paigutada ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda.
3. X esitas 23.01.2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles enda viivitamata avavanglasse tagasi paigutamist (või ümber paigutamist teise avavanglasse).
4. Tartu Halduskohus jättis 30.01.
5. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6. 31.01.2024 esitas X taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille Tartu Halduskohus edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. X taotleb riigi õigusabi selleks, et vaidlustada halduskohtu 30.01.
7. a määrust. Taotleja märgib, et tal puudub juriidiline haridus, mistõttu ei ole ta võimeline ise kaitsma oma õigusi. Samuti pole tal vahendeid endale ise kaitsja palkamiseks. X palub ka jätta kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p-i 1, kuna see on põhiseaduse vastane.
8. Ringkonnakohus leiab, et X riigi õigusabi taotluses märgitut arvestades soovib ta esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 30.01.
9. a määruse peale.
10. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS-i
11. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja taotluse halduskohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu 30.01.
13. a määrust. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
14. X taotles ka seda, et ringkonnakohus jätaks kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p-i 1, kuna see on põhiseaduse vastane. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtu hinnangul esitanud abstraktse sisuga taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et sellise sisuga taotluse alusel ei ole võimalik vastava menetluse algatamise üle otsustada, kuna määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, millise põhiseaduse sättega tema arvates RÕS § 7 lg 1 p 1 vastavuses ei ole. Kohus seda ise oletada ega taotleja eest otsustada ei saa. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluse läbi vaatamata.
15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega, vaidlustamaks halduskohtu 30.01.
16. a määrust. (allkirjastatud digitaalselt) 2