KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-213 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidami

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alused.

1) PPA pidas

§ 15

lg 1 alusel 22.01.2024 kl 20:05 aadressil Mahtra 25-179, Tallinn kinni Usbekistani Vabariigi kodaniku Xi (sündinud XX XX XXXX, Eesti isikukood XXXXXXXXXXX). Isikul on olemas Usbekistani Vabariigi pass nr XXXXXX kehtivusajaga 09.10.2019-08.10.

1. 2) Xile on esmakordselt väljastatud Eestis lühiajalise töötamise luba kehtivusega 09.09.202131.03.2022 ja teistkordselt kehtivusega 14.03.-07.12.2022 töötamiseks AS-s Paljasaare Kalatööstus. Maksu- ja Tolliameti (MTA) töötamise registri andmetel on isik selles ettevõttes töötanud ajavahemikul 19.10.2021-27.07.
2. 3-24-213 3) PPA tabas 01.09.2023 kontrollkäigul Xi Eestist ning koostas 05.09.2023 talle lahkumisettekirjutuse nr 1052271722, kuna tal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Ettekirjutusega kohustati isikut 7 päeva jooksul Eesti Vabariigist (EV) lahkuma, kuid mitte hiljem kui 12.09.
3. Sama ettekirjutusega kohaldati isikule ka siseriiklik sissesõidukeeld pikkusega 2 aastat ja 6 kuud. X selgitas 05.09.2023 PPA-le, et pärast Eestis töötamist sõitis ta Poola ja taotles seal elamisluba. Poolas ta ei tahtnud aga töötada, kuna palk oli väike ja ta tuli tagasi Eestisse. Eestis töötas isik enda sõnul füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), olles Bolt`i taksojuht. Isik väitis, et tal on lapsed ja abikaasa Usbekistanis. Küsitlus viidi läbi vene keeles ning isik on protokolli alla ka omakäeliselt vene keeles kirjutanud (vt 05.09.2023 küsitluse protokoll). PPA pöördus ka Poola ametivõimude poole, kes kinnitasid, et Poola Vabariik on Xile väljastanud Poola elamisloa nr RR3581313 kehtivusajaga kuni 28.11.
4. Poola ametivõimud teatasid 04.09.2023 PPA-le, et elamisloa eesmärk on töötamine ning töötamise perioodiks on määratud 30.09.2022-30.09.
5. 4) PPA selgitab, et isiku kinnipidamisel 22.01.2024 aadressil Mahtra 25-179 suhtles X ametnikega vene keeles, aga kui oli vaja allkirjastada kinnipidamise protokoll, siis isik ütles, et ta ei valda eesti ega vene keelt ja hakkas rääkima usbeki keeles ning keeldus protokollile alla kirjutamast. Küsitlusel selgitas isik, et tuli Eestisse tööle, sest talle meeldib Eesti ja ta ei olnud teadlik, et ta rikkus seadust ja seaduse rikkumisest sai ta teada alles 23.01.
6. Eestisse tuli taksoga, olles enne seda tulnud bussiga Poolast Lätti. Lätis olid tal isiklikud tegemised ning seetõttu ei ostnud ta Poolast bussipiletit otse Eestisse. Isik ei tea, millises Läti linnas tal need tegevused olid. Väidetavalt sai isik Lätis kokku sõbraga, kelle nime ta ei taha öelda. PPA küsimusele, miks ta tuli Eestisse kehtiva sissesõidukeelu ajal, vastas isik küsitluse alguses, et ta ei teadnud, et rikub seadust. Hiljem aga selgitas isik, et ametnik ütles talle, et ta saab tulla. Poola elamisloaga seonduvalt märkis isik, et see on talle antud töötamiseks seal, kus ta tahab. Isik ei mäleta, kus ja mis ettevõtte kaudu ta need dokumendid sai. PPA küsimusele, kas ta saab aru, et Poola elamisluba on talle väljastatud töötamiseks ja elamiseks Poolas, mitte teistes Schengeni riikides, vastas isik, et ta arvas, et saab töötada Euroopa Liidus. Ajavahemikul 15.11.2023-22.01.2024 on isik enda sõnul Eestis natuke jalutanud, tööd otsinud ja taksojuhina töötanud. Lisaks on isiku väitel tal Eestis ka võlgnevus, mis kogu aeg kasvab. Isikul on pretensioon, et tal ei lubata Eestis viibida, aga tal on siin maksukohustused. Ühel hetkel X keeldus ametnike küsimustele vastamast, kuna ametnikud ei vastanud tema küsimustele. Politseiametnikud soovitasid pöörduda MTA poole ja selgitasid, et seda küsimust küsitlusel ei arutata. Pärast seda ei olnud küsitlust võimalik enam jätkata. Küsitluse protokolli on tehtud märkus, mille kohaselt X keeldub kuulamast tõlgi tagasitõlget, isik süüdistab vene-usbeki tõlki, et tema sõnu tõlgitakse valesti, isik ei taha kuulata ja ei vasta küsimustele ning nõuab toimingu lõpetamist ja teisi politseiametnikke. Äriregistri andmetel on X registreeritud alates 23.03.2023 FIE-na (registrikood XXXXX) ning seisuga 24.01.2024 on tal maksuvõlg. 5) PPA hinnangul esinevad Xi suhtes

§-s 23 nimetatud kinnipidamise alused ning isiku osas esinev põgenemisoht on põhjendatud

§ 68p-de 6 ja 7 kohaselt.

Isikule koostati 05.09.2023 lahkumisettekirjutus, kuna ta viibis EV-s ebaseaduslikult. Isik esitas PPA-le oma lahkumiskohustuse tõendamiseks 12.09.2023 bussipileti ning lahkus Eestist. Isikul on olemas Poola elamisluba ja isik peaks selle alusel töötama Poolas, kuid isik on tulnud kehtiva sissesõidukeelu ajal tagasi Eestisse ja asunud siin töötama ebaseaduslikult, omamata Eestis töötamiseks õigust ja väärkasutades Poola elamisluba. Selline käitumine näitab isiku meelsust Schengeni alal kehtiva õiguskorra suhtes. Seega annab Xi senine käitumine PPA-le aluse avata, et vabaduses viibides ei täida välismaalane vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda, vaid võib hakata end varjama väljasaatmise vältimiseks või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. 6)

§ 264

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele. PPA-l on alust arvata, et X ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust, kuna isik on keeldunud 23.01.2024 läbiviidud küsitlusel selgituste jagamisest. 2

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. X võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Isiku varasem käitumine ei tekita PPA-s usaldust. PPA-le teadaolevalt ei ole Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 8) Tulenevalt

§-st 7 tehakse viibimisaluseta välismaalasele lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldatakse sissesõidukeeld. PPA on teinud Poola ametivõimudele päringu elamisloa kehtivuse ja muude asjaolude kohta ning esitanud Poolale küsimuse, kas Poola võtab isiku vastu. Kohtule taotluse esitamise hetkeks ei ole Poola ametivõimudelt vastust veel laekunud ning seepärast ei ole isikule lahkumisettekirjutust koostatud, kuna pole selgust, kas isikule kohaldada teistkordne siseriiklik sissesõidukeeld ja saata isik välja Poola või juba Schengeni sissesõidukeeld ja saata isik välja oma koduriiki. 2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA lisas, et põgenemisoht on sisustatav ka

§ 68p 4 järgi.

Isik on ise teada andnud, et talle on varasemalt Usbekistanis mõistetud vanglakaristus. Isiku väitel määrati talle karistuseks 9 aastat vangistust ja sellest ta kandis ära 2 aastat. Samuti lisas PPA, et Poolast ei ole vastust PPA päringule saabunud ka kohtuistungi ajaks. 3. X selgitas kohtule, et ta sai sissesõidukeelust teada siis, kui ta 22.01.2024 PPA ametnike poolt kinni peeti. Isik selgitas, et esimene kord ütlesid PPA ametnikud talle, et ta sõidaks ära ja tagasi ei tuleks. Seejärel ta ostis pileti ja läks ära. Isik selgitas, et kuna talle oli antud luba FIE avamiseks ja tal oli töötamiseks luba, siis ta arvas, et võis tagasi Eestisse tulla. Eestisse naasis FIE tegevuse lõpetamiseks. Isik märkis, et ta võib tagasi minna Poola. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. X on tuvastatud Usbekistani kodanikuna. Talle on 05.09.2023 tehtud ettekirjutus nr 1052271722 Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kohaldatud siseriiklikku sissesõidukeeldu pikkusega 2 aastat ja 6 kuud. Seega ei saa vaidlust olla selles, et X on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. 5. PPA taotluse kohaselt esineb alus Xi kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p-d 4, 6 ja 7), samuti ei täida isik kaasaaitamiskohustust (

§ 23

lg 1 p 2,

§ 264

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2).

§ 68

järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab 3

§ 264

lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1) ja esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2). Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

6. Kohus leiab, et praegu osundavad isiku põgenemise ohule nii

§ 68p-des 4, 6 ja 7 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis.

Isik on PPA-le teatanud, et ta on Usbekistanis toime pannud (majandus)kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Samuti viitab isiku varasem käitumine sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Kuigi isik lahkus PPA 05.09.2023 ettekirjutuse nr 1052271722 tõttu Eestist, siis tuli ta Eestisse tagasi (viimati saabus isik eeldatavalt 15.11.2023), omamata selleks seaduslikku alust. Väheusutav on isiku väide, et ta ei saanud aru, et talle kehtis Eestisse sisenemisel sissesõidukeeld (ettekirjutus nr 1052271722). Isik on PPA-le 05.09.2023 küsitlusel mh kinnitanud, et ta saab aru, et PPA rakendab tema suhtes sissesõidukeeldu. Isiku selgitused selle kohta, millega ta tegeles Eestis alates viimasest Eestisse saabumist, ei kinnita kohtuistungil esitatud väidet, et ta naasis Eestisse FIE tegevuse lõpetamiseks. Poola Vabariik on isikule töötamise eesmärgil väljastanud elamisloa (kehtivusega kuni 28.11.2025), ent tegelikkuses on isik Eestisse tulnud ja asunud siin ebaseaduslikult töötama. Isik ei ole veenvalt selgitanud, kuidas sai tal kujuneda arusaam, et Poolas töötamise ja elamise luba annab talle aluse EV-sse naasmiseks sissesõidukeelu kehtivuse ajal. Isiku käitumise ja hoiakute pinnalt on usutav, et ta on teadlikult eiranud EV-sse sissesõidukeeldu, otsides endale meelepärast elamise ja töötamise kohta. See tähendab omakorda, et isik ei austa ega hooli Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivast õiguskorrast. See väljendub muu hulgas selles, kui isik ei tee endale selgeks Eestis ja Poolas viibimise aluseid. Lisaks on PPA oma taotluses välja toonud isiku negatiivse hoiaku PPA ametnikega ja tõlkidega suhtlemisel. Eelnevad asjaolud kogumis lubavad kohtu hinnangul järeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Isik võib asuda ennast Eestis PPA eest varjama või siirduda mõnda teise Schengeni riiki. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). 7. PPA on taotluses viidanud ka

§ 23

lg 1 p 2 kinnipidamise alusele seonduvalt

§ 264lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega.

PPA taotluse põhjendused selles osas on kohtu hinnangul kesised. PPA 23.01.2024 küsitluse protokollist nähtub, et küsitlus ei kulgenud sujuvalt (sh segas tõlkide tööd ning väitis, et ta ei räägi enam vene keelt), vastas küsimustele üldsõnaliselt ning ühel hetkel keeldus PPA ametnikega küsitluse läbiviimisest. Samas ei ole PPA välja toonud, millised andmed, seletused ning dokumendid jäid PPA-l isiku käest saamata. 8. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht (

§ 23

lg 1 p 1, koosmõjus

§ 68p-dega 4, 6 ja 7). 4

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (

§ 23lg-d 1 ja 11).

Kohus leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. Seda seisukohta toetab kohtu hinnangul veel asjaolu, et isikul on Eestis maksuvõlg, samuti puuduvad isikul Eestis perekondlikud sidemed ja kindel elukoht. 10. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 24.02.2024 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5