) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. FIE X esitas 18.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada kinnisasjal registrinumbriga 302201 Kai tänavale paigaldatud liiklusmärgid 331 „Sissesõidu keeld“ lisatahvlitega 891a ja 891b „Välja arvatud D-kategooria sõiduk ja FORUS TAKSO ja TALLINK TAKSO“ ning samal kohal asuv tõkkepuu, samuti kinnisasjal registrinumbriga 19126550 Uus-Sadama tänavale paigaldatud liiklusmärk 331 „Sissesõidu keeld” lisatahvliga 891b „Välja arvatud FORUS TAKSO ja TALLINK TAKSO“ ja samal kohal asuv tõkkepuu. 3-23-2327 Kaebaja tegevusalaks on taksovedu. Kaebaja soovib taksoteenust osutada ka Tallinna Sadama territooriumil kaebaja klientide kohale sõidutamiseks ja äraveoks. Kinnisasjade registrinumbriga 302201 (Tallinna Sadama A-terminali territoorium) ja 19126550 (Tallinna Sadama D-terminali territoorium) omanikuks on aktsiaselts TALLINNA SADAM (edaspidi AS Tallinna Sadam), kelle kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Sadama territooriumile sissesõidu lubamine üksnes teatud taksofirmadele ei ole õiguspärane. Kuna AS Tallinna Sadam on avalikku ülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik, on ta vastustajaks
Sadama territooriumite konkreetsetele taksofirmadele reserveerimine on sisuliselt riigiabi, samuti kahjustab see konkurentsi taksoteenuste turul. Vastustaja tegevus kahjustab kaebaja ettevõtlusvabadust ja seab ta konkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 27.10.2023 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning tasutud riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 2).
lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. AS Tallinna Sadam on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhikirjaliseks põhitegevusalaks on sadamate tööga seotud tegevused ning aktsiaseltsi eesmärgiks on tulu saamine, mis tagab mõistliku kasumi. Sadam on suurim kauba- ja reisiterminalide kompleks, mis täidab väga olulist rolli kogu Eesti Vabariigi transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Seega ei saa vaidlust olla selles, et sadam tegutseb eelkõige avalikes huvides. Kaebus tuleb siiski tagastada
Vaidlus, mille esemeks on kolmandatele isikutele seatud juurdepääsu piirangud eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluvatele kinnistutele, on tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Seda ka vaatamata sellele, et eraõigusliku isiku, kellele vaidlusalused kinnistud kuuluvad, aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile ning tegemist on isikuga, kes täidab mh ka avalikku ülesannet. Seega tuleks kaebajal, kui ta soovib sadama territooriumile juurdepääsu, pöörduda vastavasisulise hagiga maakohtu poole. Halduskohtu pädevust ei saa tuletada kaebuse neist väidetest, kus kaebaja heidab AS-le Tallinna Sadam ette konkurentsiseaduse rikkumist ja viitab võimalikule ebaseaduslikule riigiabile, sest halduskohtu pädevuses ei ole riikliku järelevalve teostamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. FIE X palub 13.11.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määrus. AS Tallinna Sadam on eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab avalikku ülesannet ehk teostab tema omandis oleval kinnisasjal liikluskorraldust, sh kolmandate isikute juurdepääsu piirangute seadmist. Seega ei ole vaidlus tsiviilõiguslik. Ettevõtlusvabadus annab kaebajale õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks kaebaja ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse ja nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest kaitset. Kaebaja on küll viidanud ebaseaduslikule riigiabile ja konkurentsiseaduse rikkumisele, kuid mitte iseseisva kaebuse alusena, vaid põhjendamaks väidet ettevõtlusvabaduse riivest. 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
5.
lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab esmalt vältimatult, et üks selle osapooltest on avaliku võimu kandja. Avaliku võimu kandjaks võib olla ka riigi osalusega äriühing. 6. Halduskohtu pädevuse piiritlemisel on määrav tähtsus vaidlusaluse õigussuhte iseloomul. Selleks, et lugeda suhe avalik-õiguslikuks, peab avaliku võimu kandja õigussuhtes olema positsioonil, milles eraisikud ei saa olla ehk ta peab teostama võimu. Riigikohus on leidnud, et kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 11). Avaliku ülesande täitmisega ei kaasne alati täidesaatva riigivõimu volituste kasutamist. Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis, mis tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted. Sellises suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ei ole
lg 1 alusel halduskohtu pädevuses (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p 24). Praeguses asjas ei ole AS Tallinna Sadam õigussuhtes positsioonil, milles saab olla vaid avaliku võimu kandja. Tema asemel võinuks vaidlusaluses õigussuhtes olla ja eramaale liikluskorraldusvahendid paigaldada ka ükskõik milline teine eraisik, kuna vastavalt liiklusseaduse § 6 lg-le 4 tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Seetõttu on halduskohus õigesti leidnud, et vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tagastanud kaebuse
Kui kaebaja soovib vaidlustada AS Tallinna Sadama territooriumile juurdepääsu, tuleb tal pöörduda maakohtu poole. Riikliku järelevalve algatamiseks saab kaebaja pöörduda Konkurentsiameti poole. 7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.