Täiendavas seisukohas 25.04.2023 on hagejad leidnud, et tsiviilasjas xxxx on kindlaks määratud, et mõlemad lapsed elavad isa juures, seega on lahuselaval vanemal ehk kostjal kohustus lastele ülalpidamist anda. Tähelepanuta tuleb jätta kõik kostja väited selle kohta, et isa võttis lapsed kostjalt vägisi ja võõrandab neid emast, samuti M. haiguslugu ning kostja süüdistused hagejate seadusliku esindaja aadressil, mis ei leidnud tõendamist, ega ei puutu ka käesolevasse vaidlusesse. Kogu selle 1,5 aasta jooksul, mil lapsed elavad isa juures, on ema ja laste suhtlemine praktiliselt puudunud, piirdunud vaid üksikute sõnumite saatmisega. Lapsed ema juures viibinud ei ole. Ka tsiviilasjas xxxx, mis käsitleb hooldusõiguse vaidlust, ei ole esitatud suhtlemiskorra määramise avaldust. Äärmiselt küüniline ja pahatahtlik on väita, et elatisenõude eesmärgiks ei ole mitte laste ülalpidamisvajaduse katmine, vaid kostja kahjustamine ning hagejate isa soov saada enda käsutusse rahalisi vahendeid ilma, et need langeks võlausaldajate kontrolli alla. Kostja ei ole 1,5 aasta vältel andnud lastele mitte mingilgi määral elatist – ei ole toetanud rahaliselt ega ka ostnud midagi. Seadusega vastuolus ei ole nõuda, et elatis kantaks lapse M. N. arvele. Riigikohtu lahendis on sõnaselgelt fikseeritud, et üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Hagejate seaduslik esindaja on käesoleval juhul nõus, et elatis kantakse lapse M. N. arveldusarvele. Kostja on esitanud oma pangakontode väljavõtted perioodist november 2022 kuni märts 2023, kuid väljavõtted on filtreeritud ega sisalda perioodi kõiki tehinguid. Näha on ainult Töötukassa poolt makstud toetused ning veebruaris 2023 laekunud töötasu summas 1 076.24 eurot. Kuid ka ainuüksi kostja töötasu suurust arvestades on ta võimeline maksma hagejatele elatist nende poolt nõutud summas. 2 Hagejad leiavad, et kostja on jätnud täitmata perekonnaseadusest tulenevad kohustused oma alaealiste laste ees ega ole tundnud vähimatki huvi, kas ja kuidas lapsed ilma tema toetuseta toime tulevad. Selle asemel on kostja teinud omalt poolt kõik, et laimata ja süüdistada teist vanemat, kes on igapäevaselt laste eest hoolt kandnud, samuti otsinud kõikvõimalikke vahendeid selleks, et mitte lastele ülalpidamist anda, nimetades isegi elatise nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. 05.09.2023 kohtuistungil teatas hagejate esindaja, et hagejad on isaga koos elanud peaaegu 2 aastat. Ema pole lastele elatist maksnud ega andnud vahetut ülalpidamist. Kõik kulud kannab hagejate isa. Vahel harva saadab laste ema lastele sõnumeid. Laste isa on töötu. Isa müüs oma ettevõtte ja sellest elatakse. Lastetoetus laekub II hageja arvele. Kostja seisukoht Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagejate isa võttis lapsed kostjalt, hoiab neid enda võimu all ning aktiivselt võõrandab neid emast, ema halvustades, mõnitades ja tema kohta valetades. Selle tagajärjel on lapsed omandanud isa mõjul äärmuslikult negatiivse suhtumise kostjasse. Asjaolu, et isa võõrandab lapsi emast, on välja selgitatud laste hooldusõiguse üle toimuvas vaidluses, tsiviilasjas xxxx esitatud ekspertarvamusega. Seega väited, et lapsed elavad koos isaga ja ema nende vastu huvi ei tunne, on valed. Laste ema taotleb tsiviilasjas xxxx juba alates 23.02.2022, et laste isa hooldusõigus lõpetataks ning antaks täies ulatuses üle laste emale. Elatise maksmist ning selle suurust mõjutab eelkõige asjaolu, kas laps elab vanemaga koos või kas vanem osaleb lapse kasvatamises. Olukorras, mil laps viibib vanemate kokkuleppel või kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema juures, peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Vanem ei pea tasuma elatist proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib. Hetkel on veel teadmata, kelle juurde lapsed jäävad ning kas ja milline saab olema nende suhtluskord lahuselava vanemaga, kuivõrd need küsimused lahendatakse tsiviilasjas xxxx. Käesolevas asjas tehtav otsus sõltub seetõttu otseselt sellest, kuidas kohus lahendab hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluse, kuivõrd suhtluskord on
Hagejad on taotlenud, et elatis makstaks M. N. arveldusarvele, kuid kostja hinnangul on selline taotlus põhjendamata ning olemuslikult mitteõiguslik. Kostja esitas kontoväljavõtted nelja kuu kohta, perioodist november 2022 kuni märts 2023. Kostja töötab OÜ-s T ning saab töötasu 1 076.24 eurot (neto). Juhul, kui rahuldada hagiavaldus hagejate poolt soovitud ulatuses ehk 2 x 225.64 = 451.28 eurot, jääks kostjale igakuiselt elamiseks 624.96 eurot. 18.05.2023 täiendavas seisukohas on kostja märkinud, et tsiviilasjas xxxx Viru Maakohus ei andnud D. V. laste hooldusõigust ega määranud neid ka suhtluskorra alusel alaliselt isa juurde elama. Tsiviilasjas 2-221596 tegi Tartu Ringkonnakohus 25.04.2023 määruse, millega jättis küll kostja määruskaebuse rahuldamata, kuid tuvastas täiendavalt asjaolusid. Ringkonnakohus leidis määruse p 21, et „eksperdiga tuleb nõustuda selles, et tõenäoliselt on isa aidanud kaasa laste emast võõrandamisele. Seda saab järeldada eelkõige just tütre (ja vähemal määral ka poja) rõhutatult negatiivsest hoiakust ema suhtes ja sellest, et lapsed räägivad kõigile (esindaja, lastekaitsespetsialistid, kohus, Lastemaja töötajad) emast ainult halba. Ometi hoolitses ajal, mil vanemad veel koos elasid, laste eest peamiselt ema. Selline olukord ei ole normaalne ja tavaliste peresuhete puhul ei teki lapsel vanema suhtes iseseisvalt niisugust viha“. Tartu Ringkonnakohtu poolt tuvastatust lähtuvalt ei saa enam olla kahtlust selles, et laste isa võttis lapsed ema tahte vastaselt ning võõrandab neid emast. Küsimus on selles, milline on sellise tegevuse õiguslik tähendus elatise maksmise kontekstis. Olukorras, kus lapsed võetakse seni nende eest hoolitsenud vanemalt ära, ning võõrandatakse neid sellest vanemast, ei saa äravõtjal ja võõrandajal tekkida teise vanema vastu rahalisi nõudeid. Selline nõue on selgelt hea usu põhimõttega vastuolus – vanemalt võetakse lapsed ära ja katkestatakse tema kontakt nendega just selleks, et saada selle vanema vastu rahalisi nõudeid. 3 Seda ei muuda ka asjaolu, et formaalselt ei esita elatisenõuet mitte lapsevanem, vaid laps ise. Tegemist on õigusliku fiktsiooniga, sest igas praktilises mõttes esitab nõude lapsevanem, s.o lapsevanem on hageja seaduslik esindaja, tema osaleb menetluses, mitte laps ise, ning tema saab ka enda kasutusse lapsele väljamõistetava elatise. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungile ilmunud hageja esindaja ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hagejate seaduslik esindaja D. V. ja kostja M. N. on alaealiste laste M. N.´i ja M. N.´i (hagejad) vanemad. Puudub vaidlus, et hagejad elavad pea kaks aastat isaga. Kohtu hinnangul ei oma ka iseenesest käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, mis asjaoludel on lapsed isa juurde elama asunud (kostja on välja toonud, et isa võttis lapsed kostjalt, hoiab neid enda võimu all ning aktiivselt võõrandab neid temast, teda halvustades, mõnitades ja tema kohta valetades). Kohus märgib ka, et Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2023 määrusega (jõustus 19.06.2023) tsiviilasjas xxxx jäeti muutmata Viru Maakohtu 09.03.2023 määrus, millega kohus andis laste isale ühekordse otsustusõiguse selleks, et määrata poja elukohaks isa praegune elukoht ja valida isa praeguse elukoha järgi pojale haridusasutus. Ülejäänud osas jättis kohus isa avalduse rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka laste ema vastuavalduse. Vanemate ühist hooldusõigust kohus ei lõpetanud. Iseenesest puudub vaidlus ka, et kostja ei ole kogu selle aja jooksul, mil lapsed elavad isaga, hagejaid vahetult ülal pidanud ega hagejate ülalpidamiseks elatist maksnud. Kuivõrd lapsed saavad ülalpidamist vaid oma seaduslikult esindajalt ning kostja nende ülalpidamises ei osale, samuti kuna lapsed kostjaga koos ei ela, siis on hagejatel õigus kostjalt elatist nõuda. Ka tsiviilasjas xxxx võimalikud tuvastatud asjaolud (laste emalt võõrandamine jne) ei anna alust 4 käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamata jätmiseks. Hagejad on taotlenud kostjalt elatist miinimummääras, s.o 225.64 eurot kuus, kuid mitte vähem kui
alusel arvutatud summa, väljamõistmist, alates hagiavalduse esitamisest 19.12.2022. Seoses elatise suurusega kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva
lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta hagiavalduse esitamise hetkel 19.12.2022 oli 209.20 eurot, alates 01.04.2023 on see 249.78 eurot. Baassummat indekseeritakse iga aasta
§-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et
alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.
lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab
lg 5–7 toodud asjaolude tuvastamisel
Nii sätestab
lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (
lg 6).
lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hagejate eest tasutakse lapsetoetust hageja M. N. kontole (hagejate esindaja selgitus kohtuistungil). Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et pea kaks aastat ei ole hagejad viibinud ühtegi ööpäeva kostja juures ning et kostja ei ole selle aja jooksul täitnud nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust, s.o ei vahetult ega elatise maksmise teel. Lastega seotud kulud on kogu selle aja jooksul kandnud ainult laste isa. Kohtule esitatu põhjal ei ole võimalik asuda ka eelnevast erinevale seisukohale, mistõttu loeb kohus eelnimetatud asjaolud tuvastatuks. Kostja leidis samas, et kui ta peab tasuma lastele elatist miinimummääras kuus, siis jääb tema enda ülalpidamiseks vaid 624.96 eurot. Kostja esitatud kontoväljavõtte põhjal laekus tema arveldusarvele 01.02.2023 töötasu summas 1 076.24 eurot ning ka 07.03.2023 seisukohas on kostja teatanud, et töötab OÜ-s T ning saab töötasu 1 076.24 eurot kuus (neto). Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem 5 on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab ka, et mõjuvale põhjusele
lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus
alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu
Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vaatamata sellele, et kostja selgituse järgi on tema sissetulek sedavõrd väike, et see ei võimalda tasuda lastele elatist miinimummääras kuus, millega kohus ei nõustu, ei ole ta samas esitanud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et tal puuduvad nt võimalused oma sissetulekute suurendamiseks. Kohus selgitab taas, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Antud juhul ei ole seega kostja kohtule veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et tal puuduvad võimalused hagejatele elatise miinimummääras tasumiseks, s.o et esinevad alused
Kohus ei tuvastanud ka, et hagejad viibiks kohustatud vanema, s.o kostja, juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (
Ka hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat (
Kostja ei ole ka väitnud ning kohus ei tuvastanud, et kostjal oleks veel teised alaealisi ülalpeetavaid peale hagejate. Kuna kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (06.10.2023) kummagi hageja kasuks välja elatise summas kokku 2 363.91 eurot järgnevalt:
Kohus selgitab ka, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497). TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Tulenevalt hagejate soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis. Elatis tuleb tasuda hageja M. N. pangakontole xxxx. Kohus leiab, et ei ole seadusega vastuolus elatise maksmise kohustuse täitmine lapse kontole, kui hagejate seaduslik esindaja on seda taotlenud ja sellega nõustunud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.