Obsah (4)

§ 475§ 477§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-7294 Tsiviilasi N Aa ja S Ai (A) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vili

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur tegi kaevatava otsuse 28.04.

1. Kohtutäituri 28.04.2022 otsus saadeti võlgnikele e-posti teel 04.05.2022 ning loeti kättetoimetatuks 10.05.
2. Avaldajad esitasid kohtule kaebuse 16.05.
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib käesolevas vaidluses üksnes kohtutäituri 28.04.2022 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgnike kaebustest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Kohtutäitur on jätnud avaldajate kaebused rahuldamata, kuna kohtutäitur on otsuste koostamisel juhindunud sissenõudja Aires Laenud OÜ poolt 03.03.2022 kohtutäiturile esitatud täpsustatud täitmisavaldusest, arvestusest, täies ulatuses esitatud krediidilepingu lisadest ja nendest kokkulepitud tasumise graafikutest, krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirjast. Avaldajad on palunud kohtul tühistada kohtutäituri 28.04.2022 otsus ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama põhjusel, et kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud, sissenõudjal ei ole võlgnike vastu hüpoteegiga tagatud nõuet 15 000 eurot ületavas osas ning sissenõudja ei ole esitanud krediidilepingule vastavat nõudearvestust. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtutäitur ei pea täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel hakkama tuvastama lepingute ja nende lisade ehtsust. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile lisaks täpsustatud täitmisavalduse, krediidilepingu lisad, krediidilepingu ülesütlemise teate, kinnituse nõude loovutamise kohta ja maksete arvestuse. Nimetatud dokumendid on edastatud kohtule kohtutäituri vastuse lisana. Kohus asub seisukohale, et kohtutäituri jaoks on piisav, kui sissenõudja tõendab kohtutäiturile nõude aluse, mida käesolevalt on sissenõudja ka teinud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas on sissenõudja nõue kujunenud ning esitatud on nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid. 3 Kohtu hinnangul on kohtutäitur jätnud õigesti võlgnike kaebused rahuldamata. Kohus leiab, et kohtutäitur on õigesti selgitanud, et kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnikele on sissenõudja nõuete kujunemine ebaselge ning lepingute ja allkirjade ehtsus kaheldav. Eelnev on selgelt materiaalõiguslik vaidlus, milline tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus märgib, et kohtutäitur viib läbi täitemenetluse täitedokumendi alusel, kuid kohtutäituri pädevuses ei ole anda sisulisi hinnanguid täitedokumentidele. Seetõttu jääb rahuldamata avaldajate taotlus tõendite kogumiseks. Kohus selgitab lisaks, et täitedokumenti täitmisele võttes peab kohtutäitur hindama selle formaalset kehtivust ja vastavust täitedokumendile esitatud nõuetele: kas täitedokument sisaldub TMS § 2 lõikes 1 toodud loetelus, kas see on jõustunud ning kas sellest on võimalik välja lugeda menetluse pooled ja sisu. Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest ülenevalt pädev lahendama, selliste vaidluste tarbeks on teine õiguskaitsevahend – sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel. Käesolevalt viidatud eksimust ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldajate kaebuse kohtutäituri 28.04.2022 otsuse peale täiteasjades nr 022/2021/5576 ja 022/2021/6635 rahuldamata. Kõik määruses kajastamata kaebajate väited ning taotlused ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus nendel eraldi ei peatu. Kuna kohus on käesoleva tsiviilasja lahendanud, puudub vajadus selle liitmiseks tsiviilasjaga nr 222-4404.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldajate kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda. Puudutatud isikud kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4