lg 2 p 4,7,8,9;
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 1 järgi ja X süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 ja
juuni 2023 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Raul Julius Blumi kaitsja Kadi Sitska Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Kaitsja Raul Julius Blum, isikukood 50307167010, elukoht XXX, Eesti kodakondsus, emakeel eesti keel, XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Vandeadvokaadi abi Kadi Sitska RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 12. juuni 2023 otsus Raul Julius Blumi
lg 2 p 1 järgi süüdimõistmise, talle mõistetud 4-kuulise vangistuse ning
MS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus 27.11.2021 võib vastata väärteo tunnustele.
1 / 10 1-22-5295
Samuti mõisteti R. J. Blum süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. 2. R. J. Blum mõisteti õigeks süüdistustes
lg 2 p 2 järgi ja
3. X mõisteti süüdi
lg 2 p 7,9 järgi ja õigeks
lg 2 p 8 ja
X osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. 4. Maakohus rahuldas kannatanu C tsiviilhagi osaliselt ja tegi otsustused menetluskulude ja asitõendite osas. Kohus jättis KrMS § 180 lg 3 alusel tervikuna Eesti Vabariigi kanda R. J. Blumi määratud kaitsja tasu nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses, kokku 3258 eurot, samuti DNAekspertiisi maksumuse ja kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse. R. J. Blumilt mõisteti menetluskuluna välja I astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1812,50 eurot, mille tasumine võimaldati ositi 12 kuu jooksul. 5.
J. Blumi kokkuvõtlikult süüdi selles, et tema, olles varem toime pannud väljapressimise, pani 10.07.2022 kella 07.00-07.30 paiku grupis koos 17-aastase Xga toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungides sisse kannatanu C eluruumi. X kasutas C suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda korduvate rusikahoopidega näkku. R. J. Blum hõivas samal ajal C vara ja nõudis PIN-koodide avaldamist. Kannatanu avaldas peksmise tõttu enda PIN-koodid ja R. J. Blum kandis kannatanu mobiiltelefoni kasutades kannatanu pangakontolt 150 eurot enda pangakontole. Süüdistatavad võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga endale ka kannatanu mobiiltelefoni ja kaks väärtuseta pangakaarti. Maakohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel tõendamist, et R. J. Blum pani toime
6.
J. Blumi süüdi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna, võttis 27.11.2021 kella 03.00 paiku XXX majast omavoliliselt salaja oma õele Qle kuuluva 5000 eurot maksva sõiduki BMW registreerimismärgiga XXXXXX ja selle võtmed ning 2 / 10 1-22-5295 sõitis sellega Keilas ringi. R. J. Blum tegi politsei eest põgenedes avarii ja jättis avariilise sõiduki maha Keilasse Jõe tänavale. 7. R. J. Blumi karistamisel arvestas maakohus
§-st 56 juhindudes süü mõlema kuriteo puhul keskmisest väiksemaks, arvestas kahe kehtiva kriminaalkaristuse olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, tervisega seotud asjaolusid ning asus seisukohale, et R. J. Blumi on võimalik karistada sanktsiooni miinimumi lähedaste vangistustega, mis jäetakse täielikult katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohus pidas vajalikuks kriminaalhooldusnõuete täitmise ajaks määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. APELLATSIOON 8. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni R. J. Blumi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja R. J. Blumi õigeksmõistmist süüdistustes
lg 2 p 4 ja
MS § 338 p 2 tähenduses. 9. Maakohus sedastas otsuse punktides 147 ja 163, et kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt järeldub, et R. J. Blumi süüdistus
Samas on maakohus otsuse punktis 167 viidanud, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. J. Blumil kaks kehtivat kriminaalkaristust, st 07.10.2020 otsusega karistati R. J. Blumi
lg 2 p 3 ja
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest ja 08.07.2021 otsusega karistati R. J. Blumi
Maakohtu otsusest ei nähtu, miks kohus peab
Süüdistusaktis on küll märgitud, et R. J. Blum tunnistati 21.11.2018 otsusega Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi, kuid ta vabastati karistusest ja allutati käitumiskontrollile üheks aastaks. Maakohus ei tuvastanud, et R. J. Blum oleks varem väljapressimise eest karistatud, sest karistusregistrist neid andmeid ei nähtu. Seega ei saa varasema väljapressimise alusel arvestada kvalifitseerivat tunnust
10. Riigikohtu lahendite kohaselt peavad varasema karistatuse olemasolu tuvastamiseks olema varasema teo kohta tehtud otsuse alusel isiku karistusandmed kantud karistusregistrisse, sest karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel (RKKKo nr 3-11-28-04). Erinevalt süüdimõistvast kohtuotsusest, mille andmed kantakse KarRS § 6 p-st 1 tulenevalt karistusregistrisse, ei tehta seda KrMS § 202 alusel koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise andmetega ja isikut, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, ei loeta kriminaalkorras karistatuks (RKKKo nr 1-17-3615). Seega tuleb R. J. Blum
lg 2 p 4 järgi õigeks mõista ja vähendada nimetatud süüdistuse eest talle mõistetud karistust. 11. Harju Maakohus tunnistas R. J. Blumi süüdi
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, kuigi kohtul puudusid tõendid, mis annaks selleks alust. Otsuse p-s 159 on märgitud, et R. J. Blum tunnistas end nimetatud süüdistuses täielikult süüdi ning lisaks on tõenditeks väljatrükk, et sõiduk BMW kuulus Qle, väärteoasja materjalid koos fototabeliga, 27.11.2021 sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ja tunnistaja F ütlused. Kannatanu Q keeldus kohtus ütlusi andmast ja loobus tsiviilhagist. Prokurör ei soovinud kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Seega puudub asjas kannatanu seisukoht, kas tema autot kasutati omavoliliselt või mitte. Seda, et sõiduki kasutamiseks puudus omaniku nõusolek, saab kinnitada üksnes Q. Tunnistaja F ütlused ja kirjalikud tõendid ei tõenda auto omavolilist kasutamist, vaid kinnitavad ainult väärteo toimepanemist. 3 / 10 1-22-5295 12. R. J. Blumi kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis kohtus avaldati, ei saa tõendina kasutada, sest rikutud on kaitseõigust. Ülekuulamisel ei osalenud kaitsjat ja protokollist ei nähtu, et R. J. Blum oleks soovinud kaitsjast loobuda. R. J. Blum oli just suvel saanud kaheksateistaastaseks ehk nooreks täiskasvanuks, kellele oleks pidanud võimaldama ülekuulamisel kaitsja kohalolu. Peale selle ei ole võimalik tunnistada isikut süüdi ainult tema enda ütlustele tuginedes, vaid süü kinnitamiseks peavad olema muud tõendid. Seega tuleb R. J. Blum
PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE 13.
lg 2 p 4 süüdistuse kohta märgib prokurör, et kaitsja ei vaielnud korduvuse osas maakohtus süüdistusele vastu. Kui alaealiste süüdimõistmisel on kohaldatud
alusel alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid, siis lisatakse uute kuritegude toimepanemisel kriminaalasja varasem kohtuotsus, sest karistusregistri väljatrükil puudub märge süüdimõistmise kohta. Selliselt lisati ka praeguses kriminaalasjas tõendina 21.08.2018 kohtuotsus, mis tõendas lisaks süüdimõistmisele varasemat väljapressimise toimepanemist R. J. Blumi poolt.
lg 2 p-s 4 sätestatu eeldab, et isik on pannud varem toime teise kuriteo, praegusel juhul väljapressimise. Tähtis pole, kas isik on varem karistatud, sest isiku karistatus ei ole vältimatult nõutav tingimus normis ettenähtud õiguslikuks tagajärjeks. Seega on kaitsja viited Riigikohtu lahenditele ekslikud. Ka 12.10.2020 ja 08.07.2021 otsustes, millega R. J. Blum süüdi mõisteti, kajastub tema süüdimõistmine maakohtu 21.08.2018 otsusega
14.
Maakohus leidis tõendeid analüüsides, et R. J. Blumi tegu on tõendatud süü omaksvõtu, väärteomaterjalide ja tunnistaja ütlustega. Samuti leidis märkimist, et kannatanu Q avaldas kohtule, et loobub ütluste andmisest ja tsiviilhagist ja R. J. Blum on tema ees vabandanud. Oluline on seegi, et kohus oli kannatu tsiviilhagi võtnud eelistungil menetlusse ja näinud selle sisu ja lisamaterjale. R. J. Blumi kaitseõigust eeluurimisel ei rikutud. 10.01.2022 R. J. Blumi ülekuulamise protokollis (III kd, tl 50-55) on kirjas tema õigused ja nende sisu selgitamine ning kahtlustatav on omakäeliselt kirjutanud, et protokoll on tema sõnade järgi õigesti kirjutatud ja ta praegu kaitset ei vaja. Ülekuulamise ajal tunnistas ta ärandamist ja kahetses tehtut. Samuti tunnistas R. J. Blum süüd kaitsja juuresolekul Harju Maakohtus. Seega tuleb jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 15. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega, kohtutoimiku materjalidega ning apellatsiooni ja prokuratuuri kirjaliku vastusega leiab, et kaitsja väited väärivad tähelepanu. Ringkonnakohus põhjendab sellist seisukohta alljärgnevalt. R. J. Blumile
lg 2 p 1 järgi süüks arvatud teo tõendatus 16.
J. Blumile esitatud süüdistuse tõendatust vaagides märgib maakohus otsuse punktis 159 esmalt, et R. J. Blum tunnistas ennast täielikult süüdi ning osapooltel ei olnud selles osas vaidlust. Ringkonnakohus peab eksitavaks maakohtu otsuses märgitut, et selle süüdistuse osas puudus kohtumenetluse pooltel vaidlus. 27.04.2023 maakohtus toimunud kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et prokuratuur ei ole R. J. Blumi suhtes
lg 2 p 4 / 10 1-22-5295 1 järgi süüdimõistva otsuse tegemiseks esitanud piisavalt tõendeid (vt I kd, tl 45 pöördel ja kaitsekõne, tl 57). Veel viitas kaitsja asjaolule, et Q, kes sõiduki omanikuna oleks saanud anda ütlusi, kas sõiduk ärandati või mitte, loobus kohtus ütluste andmisest ja tsiviilhagist. Muud prokuratuuri esitatud tõendid ning tunnistaja F ütlused kinnitavad aga ainult väärteo toimepanemist. Järelikult tõstatas kaitsja juba maakohtus küsimuse R. J. Blumile
lg 2 p 1 järgi süüks arvatud teo tõendamatusest, mis on aga maakohtu poolt jäetud tähelepanuta.
lg 2 p 7 ja 8 järgi (II kd, tl-d 137-141) ja 04.08.2023 ülekuulamise protokolli, milles R. J. Blum kuulati üle
lg 2 p 7,8,9 ja § 141 lg 2 p 2 järgi esitatud kuriteokahtluste kohta (II kd, tl-d 142-145). Kummaski viidatud ülekuulamise protokollis ei ole käsitletud
Kolleegium nendib, et 5 / 10 1-22-5295 süüdistusakti p-s 16 on märgitud 27.11.2021 kuriteo asjaolusid kinnitava tõendina veel ühed R. J. Blumi ütlused, mis asusid kriminaalasja toimiku III köites lehekülgedel 53-55 ja millega sooviti tõendada 27.11.2021 teo asjaolusid. Paraku jättis prokurör need R. J. Blumi ütlused ilmselt tähelepanematusest maakohtule esitamata. Kaitsja ja prokurör on jätnud sellegi tähelepanuta, et maakohtu otsuses pole kõne all olevatele R. J. Blumi kohtueelsel menetlusel antud ütlustele tuginetud ning mõistagi ei arvesta nendega ka ringkonnakohus. 20. Maakohus pidas
J. Blum tunnistas end täielikult süüdi. Prokurör nõustub apellatsiooni vastuses maakohtuga, et R. J. Blumi süü on tõendatud lisaks otsuses nimetatud tõenditele süüdistatava poolt süü omaksvõtuga ning kannatanu poolt kohtus avaldatuga, et ta loobub tsiviilhagist ja ütluste andmisest ja R. J. Blum on tema ees vabandanud. Ringkonnakohtu hinnangul hälbib maakohtu ja prokuratuuri käsitlus kriminaalmenetluse seaduses sätestatust järgmisel põhjusel. KrMS § 285 lg-s 3 sätestatud kord näeb ette, et pärast prokuröri poolt süüdistusest ülevaate andmist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. 17.04.2023 kohtuistungil on R. J. Blum sellisele kohtu küsimusele vastates avaldanud, et süüdistus on arusaadav ja ta tunnistab oma süüd (I kd, tl 18 pöördel). Ringkonnakohus rõhutab, et KrMS §-s 60 sätestatu kohaselt saab kohus tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise tuvastamisel tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et erinevalt tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse seadustike vastavatest paragrahvidest ei näe KrMS §-s 60 sätestatu ette üldmenetluses tõendamist välistava asjaoluna omaksvõttu.
lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust kinnitavate tõenditena Politsei ja Piirivalveameti Infosüsteemi väljatrüki sõiduki BMW registreerimismärgiga XXXXXX kuulumise kohta Qle, väärteomaterjalid ja 27.11.2021 sõiduki teisaldamise akti (I kd, tl 29 pöördel). Maakohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtuvalt alustati 27.11.2021 väärteo asjas 2302,21,016915 menetlus liiklusseaduse (LS) § 223 tunnustel selle kohta, et 27.11.2021 kella 03.44 ajal ei reageerinud BMW registreerimismärgiga XXXXXX politsei peatumise märguandele, sõitis vastu liikluskorraldusvahendit ja prügikasti ning juht lahkus sündmuskohalt. 21.12.2021 ühendati kõnealune menetlus väärteoasjaga nr 2302,21,016914 (viimati nimetatud number loeti ühendatud väärteoasja numbriks), milles oli samuti alustatud 27.11.2021 menetlus LS § 223 tunnustel selles, et sõiduauto sõitis vastu pargitud sõiduautot Seat, mis paiskus otsa pargitud sõiduautole Volkswagen, ning lahkus sündmuskohalt (II kd, tl 75-89). Lisaks eelnevalt nimetatud tõenditele andis 18.04.2023 istungil ristküsitlusel tunnistajana ütlusi F, kes oli 27.11.2021 Põhja prefektuuri Lääne-Harju abipolitseinikuna patrullsõiduki roolis. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis neile öösel kella 3-4 vahel Keilas vastu BMW, millele andsid peatamise märguande. Sõiduk eiras seda, sõitis põgenemisel otsa liiklusmärgile, prügikastile ja pargitud sõidukitele ning juht põgenes. Tunnistaja väitel nägi ta põgeneva sõiduki juhti ja tundis 6 / 10 1-22-5295 selles ära süüdistatava, kelle nimi pole meeles ja kellega ta ise 27.11.2021 kokku ei puutunud. Tunnistaja sõnutsi vestlesid teised politseinikud sõiduki omanikuga, kes teatas juhi nime (kd I, tl-d 36 ja 36 pöördel). 23. Kolleegium soostub apellandiga, et eelnevalt kirjeldatud maakohtus uuritud tõendeid ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks R. J. Blumi poolt
Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kuigi kohtus uuritud tõendid kinnitavad Qle kuuluva sõiduki ajutist kasutamist 27.11.2021 ning tunnistaja F ütlustest saab teha järelduse, et sõidukit võis kasutada R. J. Blum, ei anna uuritud tõendid vastust küsimusele, kas süüdistatav kasutas sõidukit ilma omaniku loata.
koosseisu mõttes on aga oluline tuvastada võõra vallasasja (praegusel juhul sõiduki) valduse saamine omavoliliselt (vt RKKK 118-9683/75, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtus jäänud tuvastamata süüdistuse asjaolud, mille kohaselt R. J. Blum võttis Q sõiduki omavoliliselt ja ilma tema loata. Seega on tõendamata
MS §-dest 7 ja 14 võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Praegusel juhul on R. J. Blumile süüks arvatud tegu jäänud kohtuotsuses vajalikul määral põhistamata ja kahtlused süüdistatava süüdiolekus kõrvaldamata. R. J. Blumi
MS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet. Need puudused on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis on endaga kaasa toonud põhjendamatu kohtulahendi. Mõistes R. J. Blumi
lg 2 p 1 järgi süüdi kohtulikul arutamisel tuvastamata asjaolude alusel ja tõendamata kuriteos, kohaldas maakohus kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumise tõttu ebaõigesti ka materiaalõigust. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse R. J. Blumi süüdimõistmises ja karistamises
lg 2 p 1 järgi ning
25. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, sest tuvastatud asjaoludel ei ole võimalik sedastada R. J. Blumi käitumises
MS § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus määrusega lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt nt RKKKo 1-20-7409/130, p 20). Maakohtule esitatud väärteomaterjalide kohaselt alustati 27.11.2021 väärteoasjas menetlust, millest nähtuvalt võis süüdistatav panna toime LS § 223 tunnustele vastava väärteo, s.t mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteomaterjalide põhjal ei saa välistada aga ka mõne muu väärteokoosseisu tunnuste täitmist (nt LS § 234, s.t sõiduki peatamise märguande eiramine). Väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni väärteo aegumine peatub. Kohtutoimiku materjalide põhjal järeldab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole
MS § 274 lg 1 alusel lõpetada süüdistatava käitumises võimaliku väärteo tunnuste sedastamise tõttu. R. J. Blumi vastutus
Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on eksinud R. J. Blumi tegu
lg 2 p 4 järgi kvalifitseerides, arvestades varasemat karistatust 21.11.2018 maakohtu otsuse alusel, 7 / 10 1-22-5295 millega mõisteti R. J. Blum süüdi muu hulgas
lg 2 p 4 järgi, kuid vabastati karistusest ja kohaldati
Sellisele seisukohale jõudmist põhjendab kohtukolleegium järgnevalt. 27. Süüdistuses
J. Blumile ette, et ta pani isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 10.07.2022 toime isikute grupis toime röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil relvana kasutatava esemega ja kannatanu eluruumi tungimisega. Kuivõrd prokurör loobus süüdistusest relvana kasutatava eseme osas, mõistis maakohus R. J. Blumi
lg 2 p 8 järgi õigeks, kuid
Kõnealust süüdistust puudutavate tõendite analüüs ja kohtu järeldus on kajastatud maakohtu otsuse V osa punktides 64-147. Maakohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega R. J. Blumi süü
lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. 28. Kolleegium on kaitsjaga päri, et maakohtu otsuses punktides 64-147 kirjapandust ei selgu, miks peab kohus põhjendatuks R. J. Blumi süüdistust
Tõele vastab seegi apellandi väide, et otsuse p-s 167 on maakohus sedastanud, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistataval vaid kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud 07.10.2020 ja 08.07.2021 maakohtu otsustega ja millega ei ole R. J. Blumi tunnistatud süüdi ega karistatud väljapressimise eest. Prokurör leiab apellatsiooni vastuses, et kuigi maakohus võinuks otsust
lg 2 p 4 kvalifikatsiooni osas motiveerida, ei olevat selle kvalifikatsiooni osas olnud maakohtus vaidlust. Seoses varasema karistatusega märgib prokurör, et kui kohus on alaealise süüdimõistmisel kohaldanud talle
alusel alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid, siis lisatakse uue kriminaalasja materjalidele varasem kohtuotsus, sest karistusregistris puudub märge süüdimõistmise kohta. Prokurör rõhutab, et just sel põhjusel esitati varasema väljapressimise tõendamiseks ka praeguses asjas R. J. Blumi 21.11.2018 kohtuotsus. 29. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 teise lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. R. J. Blumile on
lg 2 p 4, 7, 9 järgi esitatud süüdistuses muu hulgas heidetud ette, et ta pani röövimise toime isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise. Korduvuse tunnus on üks tõendamiseseme asjaoludest KrMS § 62 p 2 järgi. Seega tuleb süüdistusaktis kajastada ja kohtulikul arutamisel tuvastada ning kohtuotsuses näidata, et isik on varem toime pannud
Järelikult pidi süüdistusfunktsiooni kandev prokuratuur R. J. Blumile
lg 2 p 4 järgi röövimise enamohtliku koosseisu omistamiseks kohtulikul arutamisel tõendama, et süüdistatav on varem toime pannud väljapressimise. Vaidlustatud kohtuasja arutamisel prokuratuur selle faktilise asjaolu tuvastamiseks aga tõendeid esitanud pole. 17.04.2023 kohtuistungil esitas prokurör maakohtule R. J. Blumi karistusregistri väljavõtte ja kohtuotsused, märkides, et süüdistatavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral (kd I, tl 29). Esitatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R. J. Blumil kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud Harju Maakohtu 12.10.2020 otsusega
lg 2 p 3 ja
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning Pärnu Maakohtu 08.07.2021 otsusega
Need kaks karistusregistri väljavõttest nähtuvat otsust esitaski prokurör maakohtule (II kd tl-d 54-55 ja 56-61). Tõele ei vasta prokuröri märgitu, et maakohtule esitati ka 21.11.2018 Harju Maakohtu otsus, millega R. J. Blum mõisteti süüdi
lg 2 p 4 järgi väljapressimises ja vabastati
Seega puudub kohtutoimikus otsus, millest nähtuks, et süüdistatav on varem toime pannud väljapressimise, mille eest on teda karistatud. 8 / 10 1-22-5295 30. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kuivõrd praegusel juhul ei nähtu karistusregistrist andmeid varasema otsuse kohta, ei ole tuvastatud süüdistuses kirjeldatud
Samuti on õige kaitsja väidetu, et karistatuse tuvastamiseks on nõutav, et isiku varasema teo kohta tehtud kohtuvälise menetleja või kohtu otsuse kohta peavad karistusandmed olema kantud karistusregistrisse. Paika ei pea prokuröri arvamus, et praegusel juhul ei oma tähtsust süüdistatava varasem karistatus, vaid asjaolu, et isik on varem toime pannud väljapressimise. Ringkonnakohus selgitab, et korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus
Korduvuse omistamiseks ei ole oluline, kas isik on (praeguse asja kontekstis) röövimises (või muus
lg 2 p-s 4 loetletud teos) süüdi mõistetud ja seejärel kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks röövimist (või lisaks röövimisele
lg 2 p-s 4 nimetatud teo), mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv), (vt nt RKKKo 1-19-5146, p 8)). Praegusel juhul saaks teoreetiliselt kõne alla tulla juriidiline retsidiiv, mis tähendab, et isik on varem süüdi mõistetud ning paneb siis toime uue süüteo. Riigikohtu praktika kohaselt peab korduvus olema tuvastatud kohtuotsusega ja varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on andmed karistusregistris (RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.2). 31. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kaitsja toob apellatsioonis näitena ilma omapoolseid argumente lisamata, et KrMS § 202 alusel koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise andmeid erinevalt süüdimõistvast otsusest KarRS §-st 6 tulenevalt karistusregistrisse ei kanta. KarRS § 6 sisaldab loetelu, milliste kohtulahendite ja ametnike otsuste alusel kantakse registrisse isiku karistusandmed. Praeguses asjas on nii kaitsja, prokurör kui ka maakohus jätnud tähelepanuta, et alates 01.01.2018 jõustunud KarRS muudatustega tunnistati kehtetuks KarRS § 6 p 4, mis varem nägi ette nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta andmete kandmise registrisse (RT I, 05.12.2017, 1). Samuti muudeti KarRS § 24 lg 2 p 2, mis kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni kohaselt nägi ette, et kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine, siis tema karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamisest on möödunud üks aasta. Seega isegi juhul, kui kohtutoimikus sisalduks 21.11.2018 Harju Maakohtu otsus, millega R. J. Blum mõisteti süüdi
järgi ja kohaldati tema suhtes
alusel alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit, puuduks sellel praegusel juhul õiguslik tähendus karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väljaspool apellatsiooni peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellelegi, et KarRS §-s 374 sätestatakse, et andmed nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta kustutatakse karistusregistrist 2018. aasta 1. juuliks. 32. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, mis annaks aluse käsitada R. J. Blumi
Seega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, millega kaasnes materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja R. J. Blumi põhjendamatu süüditunnistamine
Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse
J. Blum õigeks. Riigikohtu praktika kohaselt ei tingi süüdistatava käitumisele süüdistuses märgitust erineva – sh kergema – karistusõigusliku hinnangu andmine KrMS § 309 lg 2 kohaselt isiku osalist õigeksmõistmist (vt nt RKKKm 1-20-470, p 18). Maakohtu otsus R. J. Blumi süüdimõistmises
9 / 10 1-22-5295 33. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust vähendada
Maakohtus leidis tuvastamist, et R. J. Blum pani toime
lg 2 p 7 ja 9 järgi röövimise isikute grupis ja sissetungimisega kannatanu elamusse. Maakohus järgis karistuse mõistmisel
§-s 56 sätestatud karistamise aluseid, arvestas tuvastatud süüteo asjaolusid ning hindas R. J. Blumi süü keskmisest väiksemaks. Tuvastatud asjaolusid vaagides pidas maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, s.o 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse. Kuigi maakohus on otsuse p-s 168 ekslikult märkinud, et R. J. Blum pani kuriteo toime 17-aastaselt (16.07.2003 sündinud süüdistatav oli 10.07.2022 teo toimepanemise ajal 18-aastane), ei mõjuta see mõistetud karistuse õiguspärasust. Ringkonnakohtu hinnangul puudub maakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades alus mõistetud karistusmäära vähendamiseks. 34. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 339 lg-st 2, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3 ja § 274 lg-st 1 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.06.2023 osaliselt, s.o R. J. Blumi
MS § 274 lg 1 alusel menetluse; tühistab maakohtu otsuse R. J. Blumi
Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 10 / 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.