Obsah (8)

§ 340§ 371§ 363§ 5§ 3401§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-21-8704 Tsiviilasi J.T hagi R.T vastu elatis

) § 3401 lg 1 alusel puuduste tõttu veelkord käiguta, kuna hagiavalduse põhjal polnud hageja nõue jätkuvalt selge. Kohus andis hagejale nõude kujunemise 1 selgitamiseks ja vajadusel nõudesumma täpsustamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest. Kohus palus hagejal selgitada, kas ta soovis vähendada temalt välja mõistetud elatist alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava elatise miinimumsummani (muutuva summana) või kindlas summas 149,29 euroni. Juhuks, kui hageja soovis elatist vähendada 149,29 euroni, selgitas kohus, et kohtu arvutuse järgi jääb see hagiavalduse asjaolusid arvestades alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumi ning sel juhul tuleb hagejal välja tuua PKS § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus. 4. Kohus selgitas ja hoiatas hagejat, et

§ 340

¹ lg 2 ja

§ 371

nimetatud menetlust takistavate aluste esinemisel (sh hagi aluse ja/või nõude ebaselgus) võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja ei kõrvalda puudusi kohtu määratud tähtpäevaks. Hageja kinnitas kohtule, et sai määruse kätte, kuid tähtajaks ega hiljem pole ta kohtule vastanud. 5. Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduses tuleb

§ 363

lg 1 p 1 järgi muuhulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi

§ 5lg 1 järgi ka menetletakse.

Hageja jättis selgelt välja toomata, kas ta nõuab hagiga vähendada lapsele makstavat elatist PKS § 101 alusel arvutatava miinimumsummani (muutuv summa) või fikseeritult 149,29 euroni. Kohus ei saa hageja eest otsustada, millist nõuet hageja esitada soovib ja seega ei saa kohus hagiavaldust esitatud kujul ka menetlusse võtta. Hagi nõude ebaselgus on hagiavalduse oluline puudus ja kohus keeldub seetõttu hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 ja

§ 371lg 1 p 9 alusel.

Märgitud sätted näevad ette, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid (praegu eelviidatud

§ 363

lg 1 p 1 – selgelt väljendatud hagi ese ehk nõue) ja puudust pole kohtu määratud tähtpäevaks kõrvaldatud. 6. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus selgitab, et viidatud säte tähendab seda, et puudustega hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust esitada kohtule uus ja nõuetekohane hagiavaldus (sh selge nõudega). Uue hagiavalduse menetlemine otsustatakse sel juhul uue tsiviilasja raames. 7. Vastavalt

§ 173

lg 1 tuleb kohtul määruses, millega kohus keeldub hagi või avaldust menetlusse võtmast, otsustada ka menetluskulude jaotamisega seonduv. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (

§ 168lg 1).

See tähendab, et juhul kui hageja on menetluskulusid kandnud, jäävad need hageja kanda. Kostja menetluses osalenud ei ole ja kostjale menetluskulusid seega hüvitada ei tule. 8.

§ 372

lg 5 näeb menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Nõuded määruskaebuse sisule on loetletud

§-s 662. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 2