KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2023, Tartu Tsiviilasi nr 2-23-5234 Tsiviilasi G. P. hagi A. L.

) §-le 147 kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). 2 Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. 5.

§ 152

lg 1 alusel võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui puuduvad

§-s 155 sätestatud piirangud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul pärandvara jagamiseks

§-s 155 sätestatud piiranguid. 6.

§ 152

lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. 7.

§ 152

lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha pärijate vahel võrdselt. Kohtu hinnangul on vara jagamise viis põhjendatud ega kahjusta kostjat ebamõistlikult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 420 eurot ja esindajatasu kolme tunni eest summas 360 eurot (käibemaksuta). Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades asja õiguslikku keerukust, esindaja tehtud toiminguid on hageja esindaja ajakulu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu 360 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3