Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2174 Määruse kuupäev 2. oktoober 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Narva Linnavolikogu 21. septembri 2023. a otsuse nr 55 tühistamiseks RES

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3.

§ 44lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Riigikohus on oma
2. märtsi
3. a lahendis nr 3-17-2784 selgitanud, et nimetatud sätetes toodud õigused ei ole subjektiivsed õigused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja

§ 44lg 1 mõttes.

Sellised õigused annavad volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. PS § 15 lg-s 1 ja

§ 44

lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Riigikohus rõhutab ka, et kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 13) komisjonide koosseisus. Asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebaõnnestunuks, ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle ette näeb. Riigikohus nentis, et volikogu liikmete tarbeks sellist korda ette nähtud ei ole. Riigikohus jäi samale seisukohale ka oma 2. aprilli 2019. a määrustes haldusasjades nr 3-17-2890 ja 3-17-2352. 5. Ka praeguses asjas vaidlustab kaebaja volikogu liikmena enda väljaarvamist Narva Linnavolikogu spordikomisjoni koosseisust. Seega on tegemist vaidlusega kohaliku omavalitsuse kollegiaalorgani ja selle liikme vahel. Nagu Riigikohus eelpool viidatud lahendites selgitas, siis puudub volikogu liikmel nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. 6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel, puuduvad alused riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2