Obsah (5)

§ 436§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-2749 Tsiviilasi G.S. hagi K.S. vastu elatise nõ

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

14. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 12); - Pärnu Maakohtu 02.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-11903 on kinnitatud hageja vanemate kompromiss, mille kohaselt vanemad lõpetavad alaealise hageja ühise ainuhooldusõiguse osaliselt s.o lapse viibimiskoha, sealhulgas lapse elukoha osas (elukoha osas Eesti Vabariigi piires ning viibimiskoha osas Eesti Vabariigi piires ja väljaspool Eesti Vabariiki kuni 90päeva ühe kalendriaasta jooksul) ja lapse ainuhooldusõigus viibimiskoha, sealhulgas lapse elukoha osas jääb emale (dtl 33-35), - hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale; - hageja ema tasus hageja 60% kooli õppemaksust jaanuarikuu 2023 eest summas 42,90 eurot (dtl 95-96) ning veebruarikuu 2023 eest summas 75,50 eurot (dtl 97); - kuni 05.01.2023 ning alates 21.03.2023 elas hageja emaga. 16. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi 06.01.2023 kuni 20.03.2023 eest, kuivõrd nimetatud ajal elas hageja isa juures. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis perioodi 06.01.2023-31.01.2023 eest 242,74 eurot, perioodi 01.01.2023-28.02.2023 eest 295,64 eurot ning perioodi 01.03.2023-20.03.2023 eest 57,51 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt alusetult saadu 191,79 eurot. 17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

1. i)vaidlusalusel perioodil viibis hageja märkimisväärse aja oma ema elukohas, mistõttu täitis kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning (
2. ii)hageja poolt välja toodud kulud on suures ulatuses ülepaisutatud. 18. Hageja on esile toonud, et isa juures viibimise ajal olid hageja kulud järgmised 1) elektrienergia hinnanguliselt 50 eurot kuus; 2) vaba aeg, meelelahutus, hobid (sh arvutihiir, klaviatuur, muu meelelahutus koos isaga) 170 eurot; 3) riided 30 eurot (aluspesu, sokid, 5 2-23-2749 dressid); 4) hügieenitarbed 10 eurot kuus; 5) taskuraha (sh raha päevaprae jaoks kui isa kodus ei olnud, 6-7 eurot kord) ca 100 eurot kuus; 6) toit, jook hinnanguliselt 200 eurot kuus. Kokku 560 eurot kuus. Hageja toob välja, et perioodil, kui hageja elas isa juures, kaasnesid tema ülalpidamisega kulud ning tasumisele kuulub elatis antud perioodi eest ulatuses, mis vastab seadusandja poolt ette nähtud miinimumelatisele. 19. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt vaidlusaluse perioodi eest elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse. Kohus leiab, et isa juures viibitud ajal olid põhjendatud hageja igakuised kulud 340 euro ulatuses, mis kujunevad alljärgnevalt: - - - - Eluasemelukud: 50 eurot kuus; Vaba aeg, meelelahutus, hobid (sh arvutihiir, klaviatuur, muu meelelahutus koos isaga): kostja vaidlustas nimetatud kulu täies ulatuses, kuna tõi välja, et isa juures viibitud ajal ei käinud hageja koolis, ei suhelnud sõpradega ega ülejäänud perekonnaga, veedab aega üksnes arvutis mängides, tegeleb hasartmängudega, ei liigu ega hoolitse oma hügieeni eest. Hagejal on hasartmängusõltuvus ning diagnoositud segatüüpi reaktsioon käitumisja emotsionaalsete häiretega. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduses märgitud 170 eurot ilmselgelt ülepaisutatud ning põhjendatud hageja kulud nimetatud perioodil vaba aja, meelelahutuse ja hobidele 25 eurot kuus; Riided: 30 eurot – kostja on küll vaielnud nimetatud kulule vastu, kuna leiab, et uue aluspesu, sokkide ja dresside ostmise vajadus ei teki üldjuhul igakuiselt, kuid kohtu hinnangul tuleb siiski lugeda kulutused riietele põhjendatuks. Asjaolu, et inimene vajab elamiseks riideid ja jalanõusid ning, et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, on üldteada; Hügieenitarbed: 10 eurot – kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga. Taskuraha: 25 eurot – kostja on hageja poolt märgitud taskuraha suurusele vastu vaielnud ja leidnud, et taskuraha tegelik kulu sel perioodil oli 0 eurot, sest hageja ei käinud väljas. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikuks taskuraha kuluks siiski lugeda 25 eurot kuus. Toidukulud: 200 eurot – kostja on leidnud, et põhjendatud toidukulud on 150 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lugeda põhjendatud toidukuluks 200 eurot, kuna tegemist on kasvavas eas noormehega ning hageja on välja toonud, et vaidlusalusel perioodil käis hageja ka väljas söömas, mistõttu võis toidukulu olla mõnevõrra suurem kui kostja on pidanud mõistlikuks. 20. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17716, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) 6 2-23-2749 võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. 21. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). 22. Kuivõrd hageja on esitanud hagi alates 06.01.2023, siis ei saa kohtu hinnangul olla vaidlust, et perioodil 01.01.2023-05.01.2023 elas laps ema juures. Kostja on oma vastuses välja toonud, et hageja viibis ka 9., 10. ja 12. jaanuaril kostja juures. Kostja tõendab nimetatud asjaolu perekonnaliikmete ja hageja enda kirjalike selgitustega (dtl 146-152). Kohus leiab, et kostja on käesoleval juhul tõendanud, et hageja viibis jaanuaris 2023 8 päeva kostja juures. Eeltoodust tulenevalt tuleb jaanuarikuu eest elatist vähendada 53,33% võrra. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda jaanuarikuu eest elatist 42,90 eurot ((340 / 2) + 30 – 53,33% - 42,90). Kuna kohus on leidnud, et hageja põhjendatud kulud isa juures viibides olid 340 eurot kuus ning vaidlust pole, et kostja tasus veebruaris hageja kooli arve summas 75,50 eurot, siis veebruari kuu eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 134,50 eurot (340 / 2 + 40 – 75,50). Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et alates 21.03.2023 asus hageja taas elama ema juurde, siis märtsi kuu eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 34,67 eurot ((340 / 2 – 40) – 73,33%). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks perioodi 06.01.2023-20.03.2023 eest välja mõista elatis 212,07 eurot. 23. Hageja on palunud kostjalt välja mõista jaanuaris 2023 alusetult tasutud elatis summas 191,79 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nimetatud nõue põhjendatud osaliselt. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on hageja isa tasunud hageja kontole 05.01.2023 elatise 191,79 eurot, märkides selgitusse „G.S., elatis, Jaanuar 2023“. Samal päeval on hageja kontolt kantud kostja kontole 194 eurot selgitusega „laste elatis“ (dtl 140). Hageja on märkinud, et kuna laps asus alates 06.01.2023 elama isa juurde, siis puudus isal sellest tulenevalt elatise tasumise kohustus ning tegemist on summaga, mis hagejal tuleb tagastada isale. Kuivõrd käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et hageja elas ema juures jaanuaris 2023 8 päeva ja isa juures 23 päeva ning isa andis lapsele elatist tema pool viibitud ajal vahetult, siis puudus kohtu hinnangul kohustus hageja isal elatist täis summas tasuda ning kostjalt tuleb alusetult saadud elatis välja mõista. Küll aga leiab kohus, et nimetatud summat tuleb vähendada 8 päeva võrra, mil laps viibis jaanuaris ema juures. Kohus leiab, et alusetult saadud elatise hüvitamise nõue on põhjendatud 142,30 euro ulatuses (191,79 / 31 x 23). 24. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 06.01.2023-20.03.2023 eest 212,07 eurot ning alusetult saadud elatise hüvitis 142,30 eurot. 25.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. 26. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 7 2-23-2749 Menetluskulude jaotus 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ka põhjusel, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt. 28. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik 8