1-17-3388/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3388 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi F.Z-i süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluse korras Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav apellatsioon F.Z (IK XXX), RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava F.Z-i apellatsioon Viru Maakohtu
3. juuni 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-3388 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 13.06.2017 otsusega tunnistati F.Z süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 1.
5. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu 19.01.2017 otsuse alusel mõistetud karistuse – 6 kuud vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust alates 20.02.
6. Apellatsioon
7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.Z , kes palub tühistada maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas. F.Z aotleb kergemat karistust, mis omakorda asendada üldkasuliku tööga. Ta leiab, et mõistetud karistus on liiga range, kuna ta ei tekitanud politseinikule vigastusi tahtlikult, vaid need tekkisid kogemata rüseluse käigus ega toonud kaasa raskeid tagajärgi. Karistust raskendavaid asjaolusid tema suhtes ei esine. Vabaduses saaks ta kohe tööle asuda ja samaaegselt ka ÜKT-d teha. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
9. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07 p 13).
10. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11). 5.
11. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on F.Z-ile karistust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 6). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud. 5.
12. Maakohus arvestas karistust mõistes, et F.Z on 19.01.2017 kohtuotsusega vägivallateo eest karistatud tingimisi vangistusega, kuid vaatamata sellele pani ta ühe kuu möödudes toime käesoleva kuriteo. Tema tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süü suuruse hindamisel arvestati asjaolu, et kuritegu pandi toime otsese tahtlusega, samuti seda, et löömisega kannatanule raskeid tagajärgi ei põhjustatud. Karistuse preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast lähtudes on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema vangistuse mõistmine. Samas ei esine kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus. 5.
13. Kohtuistungi protokollist (lk 49-50) nähtub, et prokurör taotles veidi rangemat karistust, kui maakohus seda mõistis. Kaitsja palus mõista kergema karistuse võrreldes prokuröri poolt taotletuga. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada. Samuti nähtub kohtuistungi protokollist, et ÜKT-d ei taotletud. 5.
14. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on -2- kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 6 ja ringkonnakohus nõustub nendega. 5.
15. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kehtiv kohtupraktika ei näe ette kohtu kohustust eraldi põhjendada karistusest tingimuslikult vabastamata jätmist (RKKKo nr 3-1-1-116-12 p 11 ja 31-1-18-11 p 8.2), on maakohus siiski märkinud, et ei esine kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse tingimisi kohaldamata jätmist.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus - mõista kergem karistus ja seejärel kohaldada ÜKT-d - perspektiivitu.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
18. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus