Tsiviilasi nr 2-21-10097 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2024. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1009

§ 162lg 2 p 1) 7.

Pankroti väljakuulutamise hetkel ei olnud võlgnikul realiseerimiskõlblikku vara. 18.05.2022 sõlmis võlgnik lepingu, millega ostis 500 euro eest enesele xxxxxxx vallas xxxxxxxx alevikus xxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri (registriosa nr 4340908). Võlgnik kanti omanikuna kinnistusraamatusse 07.06.2022. Müüsin selle korteri avalikul elektroonilisel oksjonil. 2 Pankrotivarasse laekus korteri müügihind 700 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud 0,26 euroga kujunes pankrotivara väärtuseks 700,26 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 8.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.
3. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotivara arvel on tasutud pangateenuste maksumus 0,86 eurot. Teenustasu maksmist ei olnud võimalik vältida, sest oksjonil osalejatele oli tarvis tagasi kanda oksjonil osalemise tagatisrahad ning Rahandusministeeriumile oli tarvis üle kanda oksjoni võitja poolt võlgniku kontole tasutud riigilõiv uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise eest. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Vastavalt FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse ses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 15

lg 2 ja

§ 171lg 11.

Lähtun töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata.

Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt rakendatakse väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, pidi pankrotihaldur ses asjas võlgnikku puudutavate varaliste suhete väljaselgitamiseks täitma ka ajutise pankrotihalduri ülesandeid. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid taotlen kohtult haldurile 10 töötunni eest 582,70 euro suuruse töötasu määramist (58,70 eurot tund). Taotlen tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 116,54 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi pangakonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 1 tund suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi järelevalve, kas ja kui suurt sissetulekut võlgnik teenib 0,5 tundi võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine, vastuväited 1 tund esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,5 tundi korteriga tutvumine ja müügi korraldamine (oksjon, suhtlus, dokumendid jms) 2 tundi pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine 1,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse, aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 61 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 34 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE622200221031732582 raha 699,40 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 582,70 eurot 3 ning tasule lisanduva käibemaksu 116,54 eurot. Lisaks saab AS-ile Swedbank tasuda ülekande teenustasu 0,16 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 12.

Pankrotivarast ei ole tehtud ega ole kavas teha väljamakseid jaotiste katteks. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 13.

Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 14.

Võlgnikul ei ole müümata väärtuslikku vara ega nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) 15.

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur tegi iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid, tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning vajadusel esitasin vastuväite; 3) suhtles võlgnikuga ja teostas jooksvalt järelevalvet tema sissetuleku ning muude varaliste suhete üle. Telefoni ja e-kirja teel suhtlemise katsed jäid reeglina tagajärjetuks. xxxxxxxx alevikku külastades on inimeste küsitlemise ja otsingu tulemusena võimalik võlgnik leida ja temaga rääkida. xxxxxxxxx käies leidsin võlgniku töötamas puidutöökojas.

1. Haldur vaatas läbi kaheksa nõudeavaldust. Haldur esitas aegumise vastuväite kahe võlausaldaja nõudele. Kohus nõustus halduri vastuväidetega ja jättis kahe võlausaldaja nõuded tunnustamata. Pankrotimenetluses tunnustati kuue võlausaldaja nõuded summas 14 579,34 eurot.
2. Kogu pankrotimenetluse kestel on võlgniku ainsaks ametlikuks sissetulekuks olnud 01.06.2022 – 19.09.2022 kehtinud töölepingu alusel xxxxx OÜ-lt saadud töötasu keskmiselt 594,09 eurot kuus. Arvestades et võlgnikul oli selle sissetuleku teenimise ajal kaks ülalpeetavat, ei kuulunud mingigi osa sellest töötasust pankrotivara hulka. Võlgnik elatus enne tema pankroti väljakuulutamist ja elatub ka pankrotimenetluse ajal mitteametlikust sissetulekust, mille suurust mõõta ja millest kinnipidamisi teha kõrvalseisja ei saa. Võlgnik ei kasutanud enda arvelduskontot palju aastaid enne pankroti väljakuulutamist ega kasutanud kontot pankrotimenetluse ajal.
3. Pärast seda kui võlgnik omandas korteriomandi, küsis haldur võlgnikult selle teo motiivide kohta ja tutvus korteriomandiga. Tegemist oli halvas seisus puumajas asuva elamiskõlbmatu kööktoaga, milles minevikus olnud küttekolle oli kokku kukkunud. Võlgnik möönis, et korteri enamvähem elamiskõlblikuks muutmiseks kulub mitu korda rohkem raha kui kulus selle korteri ostmiseks. Võlgnik ei ole selles korteris elanud. Haldur kuulutas korteri müümiseks välja avaliku oksjoni alghinnaga 500 eurot ehk sama hinnaga, millega võlgnik korteri ostis. Oksjonil osales neli ostuhuvilist, ülepakkumiste tulemusena kerkis hind 700 euroni. Oksjonil omandas korteri isik, kes äsja oli ostnud naaberkorteri ning kellel on võimalik ühendada võlgniku korter enda korteriga.
4. Haldur küsis võlgnikult tema poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamise ajendi kohta ning selle kohta, kas ja mil viisil ta tegelikult kujutab enesele ette kohustustest vabastamise saavutamist. Võlgniku väitel toimus avalduse kohtule esitamine kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja initsiatiivil. Tol hetkel võlgnikule tundus, et ta võib selles n.ö. „mängus“ osaleda, kuid hiljem on ta siiski püüdnud vältida kontakte isikutega, kes kipuvad talle mingitest reeglitest rääkima ja tahavad, et võlgnik elaks kuidagi teisiti kui ta on harjunud. Võib arvata, et nii nagu iga teinegi võlgnik, oleks ka Axxx Lxxx rõõmus, kui tal võlausaldajaid ei oleks. Aga võlgnikule nähtavasti sobib tema senine eluviis ja halduri arvates ta ei ole valmis seda muutma. 4 Võlausaldajate olemasolu ei näi võlgnikku häirivat. Haldur ei soovi võlgnikule halba ega väida, et inimene ei või valida enesele meelepärast eluviisi. Lihtsalt halduri arvates ei haaku võlgniku maailmapilt ja ellusuhtumine kohustustest vabastamise ideega, mis eeldab võlgniku soovi tulevikus teenida ametlikku sissetulekut, korraldada oma varalisi suhteid ausal ja läbipaistval viisil ning valmisolekut selle eesmärgi saavutamise nimel panustada võlausaldajate nõuete mingilgi määral rahuldamisse. Haldurile ei jäänud muljet, et võlgnik on nii suurest elumuutusest huvitatud. Kui muutust ei toimu, on raske kujutleda, milles täpselt peaks seisnema kohustustest vabastamise menetlus.
5. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
6. aasta
7. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistasin ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldasin väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.01.2022. Koosolek pidi toimuma 10.01.2022 algusega kell 10.10, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel (juhul kui kohus üldse otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse). Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 21.

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi ja registri- või isikukood Jane Rumjantseva

§ 162lg 2 p 8) 22.

Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 23.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktis 4. 5 Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) 24.

Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist mõtlematu finantskäitumisega. Sellega saab üksnes nõustuda. Võlgniku kohta kogutud teave, sealhulgas põgusad vestlused võlgnikuga viitavad sellele, et vastutustundetus võib olla üks võlgniku elukäiku oluliselt mõjutanud ja jätkuvalt mõjutav omadus. Võlgniku endise abikaasa väitel võlgnik käib tööl, võlgnik ise möönab seda ning ka haldur on leidnud võlgniku töökojas töötamas. Võlgnik ei soovi teenida ametlikku sissetulekut, samuti ei soovi ta täita temalt laste kasuks välja mõistetud elatise maksmise kohustust. Viimati nimetatu tähendab, et tema maksevõime väheneb, mitte ei parane. Võlgniku suhtes oli alates 2005. aastast algatatud 16 täitemenetlust, millest ainult üks oli enne pankroti väljakuulutamist lõppenud. Ülejäänud olid perspektiivitud menetlused, mille raames kohtutäiturid ei suutnud sissenõudjate nõudeid rahuldada. Kui võlgnik ei oleks esitanud pankrotiavaldust, oleks nii mõnedki tema vastu suunatud nõuded praeguseks aegunud. Tagantjärgi on raske tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset aega, kuid ebaedukate täitemenetluste algusaegu silmas pidades võib öelda, et võlgnik oli maksejõuetu rohkem kui kümme aastat enne tema pankroti väljakuulutamist. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ükski kuriteo tunnustega tegu. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 25.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 26. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

27.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Axxx Lxxxx pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu 28.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 29.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 30.

§ 65

lg 12 järgi kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

1. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast (pankrotivarasse on laekunud 700,26 eurot, millelt 6 alammääras halduri tasu oleks 140,05 eurot, mis ei vasta halduri töö mahule). Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 582,70 eurot, millele lisandub käibemaks 116,54 eurot, kokku koos käibemaksuga 699,24 eurot, kuna pankrotivaras pole rohkemaks vahendeid. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Einar Vallandi taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 582,70 eurot, millele lisandub käibemaks: haldur esitas tasu taotluse käibemaksu määraga 20%, so 116,54 eurot. Kohus märgib, et arvestab kõikide 2023.a esitatud tasutaotluste alusel tasule juurde määratud käibemaksu ümber, kuna vahepeal on käibemaksumäär muutunud. Kohus arvestab käibemaksu juurde tasu ja kulude kindlaksmääramise aja järgi ning arvestab kõigi osutatud toimingute osas tasule juurde käibemaksu alates 01.01.2024.a kehtivas määras ehk 22%. Käesoleval juhul on käibemaks seega 128.19 eurot ja tasu kokku 710.89 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 0,86 eurot (panga teenustasud) ja edaspidi tasutav kulu summas 0,16 eurot. Kohus kinnitab pankrotihalduri kulud summas 0,86 eurot ja pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva kulu summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
5. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini.
8. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
9. a
10. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
11. aasta
12. juunini. 36.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 37.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 25.06.
2. a esitas võlgnik Axxx Lxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, milles sisaldusid võlgniku kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.08.

1. a.
2. Kohus tutvus pankrotimenetluse lõpparuandega ja kuulas võlgniku isiklikult ära. Kogutud info alusel leiab kohus, et võlgniku suhtes ei saa algatada kohustustest vabastamise menetlust, sest võlgnik ei ole pankrotimenetluses täitnud võlgniku kohustusi ega avaldanud valmisolekut neid täita ka kohustusest vabastamise menetluses. Nimelt on võlgnik töövõimeline isik, kuid kogu pankrotimenetluse kestel (2,5aastat) töötas ta vaid 3,5 kuud. Võlgniku enda sõnul teeb ta juhutöid ja seda n.ö mustalt. Seda, et võlgnikul siiski sissetulek oli, viitab asjaolu, et ta ostis menetluse ajal omale korteri kasutades selleks väidetavalt sääste, mida ta ilmselt halduri eest varjas. Võlgnik ei andnud halduri seega õiget teavet oma sissetulekute kohta ega andud pankrotivarasse üle ka teenitud sissetulekut, mistõttu halduril tegelikult puudus teave, palju võlgnik päriselt teenis. Kohus leiab, et sellisel viisil tulu teenimine ja sissetuleku varjamine on pankrotivõlgniku 7 kohustuste rikkumine. Võlgnikul on keelatud kahjustada menetluses võlausaldajate huve, kuid kohtu hinnangul on võlgnik seda teinud.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgniku peamiseks kohustuseks kohutusest vabastamise menetluses tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab võlgnik loovutama oma töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded usaldusisikule. Eeltoodust tuleneb, et töövõimeline võlgnik peab käima tööl või seda aktiivselt otsima ja andma teenitud tulu üle usalduslikule. Käeolevalt teatas pankrotihaldur kohtule, et võlgnikul eeldatavalt puudub valmisolek neid kohustusi täita ja ärakuulamisel jäi kohtule sama mulje. Kohus andis võlgnikule tähtaja, et vormistada enda väidetav töösuhe kirjalikult või registreerida end tööotsijana töötukassas. Võlgnik kohtu määratud tähtajaks 03.01.2024 kohtule eeltoodu kohta mingit infot ei edastanud, millest kohus järeldab, et ta ei sõlminud ametlikku töölepingut ega võtnud end ka töötukassas tööotsijana arvele. Kohus nõustub halduriga, et ilmselt sobib võlgnikule selline elustiil ja ta ei soovi seda muuta. Kohus leiab aga, et olukorras, kus võlgnik juba ette on suhtumisega, et rikub kohustusest vabastamise menetluse nõudeid, ei pea võlgnikule võimaldama ka kohustustes vabastamist. Kohus leiab, et

§ 141

lg 2 p 5 tulenevalt tuleb jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata, sest võlgnik on rikkunud

sätestatud kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 8