Obsah (6)

§ 126§ 2§ 42§ 150§ 152§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3641 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maa

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus põhjendas kaebuse läbi vaatamata jätmist sellega, et A. Rebane ei olnud ilmunud kohtuistungile, ei esitanud mõjuvaid põhjuseid istungile ilmumata jätmiseks ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus tuvastas, et A. Rebasele oli edastatud kohtukutse, milles oli märgitud nii kohtuistungi aeg kui ka see, et A. Rebane on kohustatud istungile ilmuma ning mitteilmumise tagajärjed; A. Rebane oli kutse e-toimiku kättetoimetamisportaali kaudu

1. detsembril 2023 kell 00.22 kätte saanud. A. Rebane aga istungile ei ilmunud, ei teatanud enda istungile ilmumata jäämisest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Sest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks jätta A. Rebase kaebus läbi vaatamata.
2. A. Rebane esitas
3. jaanuaril 2024 maakohtu määruse peale kaebuse, milles palub kohtul teha uus otsus. A. Rebane palub kohtul võtta arvesse, et jaanuari algus on Eestis leviva gripi ja külmetusviiruste tipphooaeg. Ka oli kohtuistung vaid üks tema paljudest kohustustest, mistõttu oli tal selle kohta oma sülearvuti kalendris meeldetuletus. Haiguse tõttu ei avanud ta aga istungile eelnenud päevadel oma sülearvutit. Kaebuses märgitakse, et kohtul on piisav vabadus asjaolude tõlgendamisel, sh hinnata, kas istungile ilmumine oli kohustuslik ning kas gripi tõttu voodisse jäämine ja seetõttu asjakohase meeldetuletuse kätte saamata jäämine on mõjuv või mitte. Tõendite esitamisega seoses märgib A. Rebane, et asjaolu, et aastavahetus Eestis on külma- ja gripiviiruste hooaeg, on üldtuntud fakt ega vaja tõendamist. Tema perearst saab kinnitada, et tagantjärgi nad tõendeid ei väljasta. Kaudse tõendina esitab ta oma Tervisekassa andmed (Tervisekassa väljavõte A. Rebase andmete kohta kaebusele lisatud). Lisaks esitab A. Rebane argumente väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamiseks.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas määruskaebusele kirjaliku seisukoha, milles palub jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast. Kooskõlas

§ 2ja Kr

MS § 170 lg 2 p 3 loetakse ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine, mis ei võimalda isikul menetleja juurde ilmuda. Tervise- ja tööministri 26. jaanuari 2016 määruse nr 5 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise korra“ kohaselt väljastab tõendi raske haigestumise kohta 2 tervishoiuteenuse osutaja. A. Rebane tervishoiutöötaja juures aga ei käinud ega andnud oma haigestumisest ka teada. Ringkonnakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A. Rebase kohtuistungile ilmumine oli takistatud temast mitteolenevatel põhjustel.

§ 126

lg 2 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Seega ei ole sellises olukorras kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, nagu viidatakse määruskaebuses, vaid maakohtul tuligi jätta A. Rebase kaebus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Esitatud määruskaebuses on esitatud põhjendusi nii selle kohta, miks A. Rebane ei ilmunud maakohtu istungile, kui ka selle kohta, miks ta ei ole nõus talle määratud rahatrahviga. Määratud karistuse põhjendatuse peale ringkonnakohtule kaevata ei saa. Maakohtu määruse peale esitatud kaebusega saab vaidlustada vaid seda otsustust, mille maakohus määruses tegi. See tähendab, et praegusel juhul kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus jättis põhjendatult A. Rebase kaebuse läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohus nendib, et formaalselt võttes olid tingimused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks täidetud.

§ 126

lg 2 ütleb, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. A. Rebasele saadetud kutses oli märgitud, et istungile ilmumine on kohustuslik. Kohus oleks pidanud istungi A. Rebase mitteilmumise tõttu edasi lükkama siis, kui kohtule oleks antud istungi ajaks teada istungile ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest (

§ 42

lg-st 1 tulenevalt peab kutsutu andma kohtule viivitamata teada, kui selgub, et ta ei saa istungile ilmuda; seda on selgitatud ka A. Rebasele saadetud kutses otse istungit puudutava info järel). A. Rebane ei olnud maakohtule teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda. Määruskaebuses on A. Rebane väitnud, et ta oli haige (gripis) ning kuna ta ei olnud istungile eelnevatel päevadel sülearvutit avanud, ei saanud ta istungi kohta meeldetuletust. Seega on A. Rebane sisuliselt tunnistanud, et tal jäi haigestumisest kohtule teatamata, sest ta unustas istungi. See ei ole asjaolu, mis õigustaks teavitamata jätmist. Ka tuleb märkida, et ehkki gripi põdemine võiks olla mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks, peab see, et isikul oli haigus, mis takistas tal istungist osa võtta, olema tõendatud. A. Rebane ei ole ka tagantjärele oma haiguse kohta mingeid tõendeid esitanud. Kaebuses märgitu, et aastavahetus Eestis on külma- ja gripiviiruste hooaeg, ei tähenda, et sel ajal oleks kõik inimesed haiged, mistõttu ei saa üksnes selle väite alusel teha järeldust, et A. Rebane oli gripis. Selle kohta, kas A. Rebane oli maakohtu istungi ajal haige, ei anna mingit teavet ka kaebusele lisatud Tervisekassa väljavõte, mille kohaselt ei ole A. Rebasel ravikindlustust. Seega ei ole tõendatud ei see, et A. Rebasel oleks 3 olnud mõjuv põhjus maakohtu istungile ilmumata jätmiseks, ega ka see, et tal oleks olnud mõjuv põhjus istungile mitteilmumisest maakohtule teatamata jätmiseks. 8. Eelnevast hoolimata leiab ringkonnakohus, et maakohus poleks tohtinud jätta A. Rebase kaebust läbi vaatamata. Nagu määruskaebuses märgitud, on kohtul õigus otsustada, kas menetlusaluse isiku kohtusse ilmumine on kohustuslik –

§ 126

lg 1 ütleb, et kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. See tähendab, et istungil osalemise kohustuslikuks tegemiseks peab kohtul olema mingi põhjus, kohtu hinnangul peab see olema mingil põhjusel kaebuse lahendamises vajalik. Just see, et isiku osalemine asja arutamisel on vajalik, õigustab

§ 126

lg-s 2 kohtule antud õigust jätta kaebus läbi vaatamata, kui isik, kellele oli ilmumine kohustuslikuks tehtud, istungile ei ilmu. Seega lõppkokkuvõttes taandub istungile mitteilmunud menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendatus sellele, kuivõrd tema puudumine takistas kaebuse lahendamist. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse esitaja asja arutamisest osavõtu kohustuslikuks tegemine

§ 126

lg 1 alusel on diskretsiooniotsustus, mida tuleb menetlusse võtmise määruses põhistada, st lühidaltki selgitada, miks isiku osavõtt asja arutamisest on vajalik. Maakohus on A. Rebase kaebuse kohtulikule arutamisele määramise 4. detsembri 2023 määruses märkinud vaid, et istungile tuleb kutsuda ja on kohustatud ilmuma lisaks kohtuvälisele menetlejale ka menetlusalune isik A. Rebane. Seda, miks kohus peab A. Rebase istungile ilmumist vajalikuks, kohus aga kuidagi põhjendanud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu jaoks kontrollitav, miks ei olnud maakohtu hinnangul võimalik arutada kaebust ilma kaebuse esitaja osavõtuta. Kuivõrd maakohus pole oma seisukohta põhjendanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine

§ 126lg 2 alusel.

9. Eeltoodust tulenevalt on maakohus

§ 126

lg 2 alusel kaebust läbi vaatamata jättes rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 2 mõttes, mis tingib maakohtu määruse tühistamise.

§ 152

näeb ette, et maakohtu määruse tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning juhindudes

§ 194lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2 ja §-st 152 tühistab Harju Maakohtu 9.

jaanuari 2024 määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Allkirjastatud digitaalselt 4